Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2010 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-09-23777
Tsiviilasi
OÜ P hagi T V.O. vastu võla nõudes
Hagihind
4075 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing P (registrikood xxx aadress xxx) Hageja lepinguline esindaja: Gerli M , xxx Kostja: Osaühing T V.O (registrikood xxx, aadress xxx) Kostja lepinguline esindaja: Tiia B , xxx
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt osaühingult T V.O. hageja osaühing P kasuks välja 4075 (neli tuhat seitsekümmend viis) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 31.12.2009.a hagiavalduse, milles nõudis kostjalt 4075 krooni väljamõistmist.
2.Kohus võttis 04.01.2010 määrusega hageja hagi kostja vastu lihtmenetlusse ja kohustas kostjat hagiavaldusele kirjalikult vastama.
3.Kostja vastas hagiavaldusele kirjalikult 22.01.2010.a. Kostja hagiavaldust ei tunnistanud ning palus see jätta rahuldamata. Kostja vastuse edastas kohus hagejale ning kohustas hagejat sellele omakorda kirjalikult vastama. Hageja esitas kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad 18.02.2010.a ja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Harju Maakohtu 17.03.2010.a istungil rahuldas kohus hageja tunnistaja ülekuulamise taotluse.11.04.2010.a esitas kostja kohtule täiendavad vastuväited. Harju Maakohtu 21.04.2010.a istungil kuulas kohus ära tunnistaja.
4.Kohus andis pooltele täiendavalt aega oma seisukohtade esitamiseks Harju Maakohtu 21.04.2010.a istungil. Pooled nõustusid asja edasise lahendamisega kirjalikus menetluses. Harju Maakohtu 05.05.2010.a määrusega teatas kohus, et langetab lihtmenetluses kohtuotsuse 22.06.2010.a. Kohus andis mõlemale poolele aega lõplike seisukohtade kirjalikuks esitamiseks hiljemalt 07.06.2010.a.
5.Hageja esitas täiendavad 02.06.2010.a. Kostja vastas täiendavalt 07.06.2010.a.
6.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja nõue ja selle põhjendused
7.Hagiavalduse kohaselt tõi kostja töötaja PL 16.02.2009.a kostja seadusliku esindaja käsul hageja juurde remonti sõiduauto Mercedes-Benz. Hageja teostas sõidukile vajalikud remonditööd ning esitas kostjale nende eest arve, mille kostja jättis tasumata. Hageja esitas tõendina kostjale edastatud arve ning väljavõtte kostja töötaja PLtööraamatust, mille kohaselt töötas nimetatud isik kostja juures 16.02.2009.a, kui ta sõiduki remonti tõi.
8.Täiendavalt esitas hageja kohtule kostja töötaja PL tunnistajana ülekuulamise taotluse. Hageja pidas põhjendamatuks kostja arusaama, nagu võiks ettevõtte nimel igapäevaseid majandustehinguid teostada vaid juhatuse liikmed.
9.Hageja esitas kohtule 02.06.2010.a oma lõplikud seisukohad. Hageja leidis, et tema hagiavaldus on tõendatud tunnistaja ütlustega ning Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroo kirjaga. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet, nagu oleks PL pidanud sõiduki remonditööd eelnevalt kooskõlastama kostja juhatuse liikmetega. Sõiduki remonti viimine oli tingitud töötaja tööalastest kohustustest.
Kostja vastuväited
10.Kostja hagiavaldust ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hageja peab kostjat ekslikult lepingupartneriks. Osaühingu nimel lepingu sõlmimise õigus oli juhatuse liikmel, kuid PL ei olnud juhatuse liige ega omanud volitust remondilepingu sõlmimiseks. Samuti leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud kostjale kuuluva sõiduki remonti.
11.11.04.2010.a esitas kostja kohtule täiendavad kirjalikud vastuväited. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Lepingu sõlmimine oleks eeldanud tahte olemasolu ja konkreetset tööd, kuid tehingu sisu ei ole hageja esitatud arvelt loetav. Puuduvad ka andmed remonditud sõiduki kohta.
12.Samuti selgitas kostja, et tema töötaja PL oli vabastatud kuni 18.02.2009.a ametikohustustest töövõimetuslehel viibimise tõttu. Kostja ei ole andud PL16.02.2009.a ega ka varem ühtegi korraldust PL valduses olnud tööauto remontimiseks. PLolid töövälisel ajal auto hoidmiseks turvalised tingimused ning tööauto kasutamine isiklikel eesmärkidel oli keelatud. Arve esitamine hageja poolt ei loo maksekohustust. Hageja esitas tõendina ärakirja töötaja PLtöövõimetuslehest.
13.Kohtule 07.06.2010.a esitatud vastuväidetes leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud, millised kohustused olid kostjal seoses liisitud sõidukiga registrimärgiga xxx. Hageja ei ole tõendanud remonditeenuste osutamist hagis märgitud summas, kuna nõude sisuks olevate tööde loetelu ja nende maksumus on teadmata ning tõendamata. Kostja ei ole oma töötajale PL andnud ühtegi korraldust. Kostja juhatus otsustas sõidukite remondi ja hoolduse üle, mitte ei jätnud seda töötaja ainuisikuliseks pädevuseks. Rahaliste kohustuste võtmine tööandja nimel eeldas eelnevat kooskõlastamist. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
15.Asjas kogutud tõendeid hinnates leiab kohus, et tõendatud on järgmised asjaolud: 1) sõiduki Mercedes-Benz, registrimärgiga xxx omanikuna on alates 30.08.2007.a registreeritud AS SEB Liising ning samast kuupäevast alates oli sõiduki vastutavaks kasutajaks kostja (Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroo kiri 26.04.2010.a, toimiku lk 102); 2) kostja töötaja PL oli alates 30.08.2007.a sõiduki xxx kasutajaks; alates 10.03.2009.a on muudetud sõiduki kasutajate andmed, kuid vastutavaks kasutajaks on endiselt kostja (Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroo kiri 26.04.2010.a, toimiku lk 102); 3) hageja esitas kostjale 16.02.2009.a arve-saatelehe nr 75 summas 4075 (toimiku lk 22); 4) tunnistaja PL töötas 16.02.2009.a kostja juures, kuid viibis 16.02.2009.a töövõimetuslehel (väljavõte PL tööraamatust, toimiku lk 23-24, töövõimetusleht, toimiku lk 84); 5) sõiduk xxx oli kostja töötaja PL ametiauto ning tunnistajal oli tööandajaga kokkulepe, mille kohaselt ta viis vajadusel ise sõiduki remonti (tunnistaja ütlused, Harju Maakohtu 21.04.2010.a istungi protokoll, toimiku lk 95); 6) sõiduk vajas remonti, kuna läbi olid alumised šarniirid (tunnistaja ütlused, Harju Maakohtu 21.04.2010.a istungi protokoll, toimiku lk 95); 7) tunnistaja PL tööülesanneteks oli tegeleda saunakeriste müügiga, mistõttu tunnistaja töötas osaliselt ka haiguslehe ajal ning vajas korras sõidukit tööalaseks sõiduks Soome Vabariiki (tunnistaja ütlused, Harju Maakohtu 21.04.2010.a istungi protokoll, toimiku lk 95, pöördel); 8) tunnistaja ning tema tööandjaks oleva kostja vahel puudus kirjalik kokkulepe ametiauto kasutamise kohta, tunnistaja oli ka varem sama autot remontimas käinud ning kostja on
16.TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on väitnud, et tema töötajal PL oli keelatud ametiauto kasutamine isiklikel eesmärkidel töövälisel ajal. Kostja juhatus otsustas sõidukite remondi üle ega jätnud selle küsimuse lahendamist töötaja ainupädevusse.
17.Kohus leiab, et kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, kuigi kohus juhtis Harju Maakohtu 17.03.2010.a istungil (protokoll, toimiku lk 73 pöördel) kostja tähelepanu vajadusele oma vastuväiteid tõendada. Kohus loeb tunnistaja PL ütlustega tõendatuks, et tunnistaja ning kostja vahel puudus kirjalik kokkulepe ametiauto kasutamiseks, kuid suulise kokkuleppe kohaselt otsustas töötaja ise vajadusel sõiduki remondi üle. Samuti loeb kohus tunnistaja PL ütlustega tõendatuks, et kostja oli ka varasemalt analoogilistel juhtumitel võimaldanud tunnistajal endal otsustada auto remondi üle ning kostja oli tasunud remonditeenuseid osutavate isikute arved.
18.Kostja on leidnud, et hageja ei ole tõendanud, millised olid kostja kohustused liisingulepingu alusel ning milliseid remonditöid teostati sõidukil registrimärgiga xxx. Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendamatud. Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroo kirjast 26.04.2010.a (toimiku lk 102) nähtub, et sõiduki xxx omanikuks oli AS SEB Liising ning vastutavaks kasutajaks kostja. Kostja ei ole eitanud liisingulepingu sõlmimist nimetatud sõiduki suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 363 järgi oli kostja liisinguvõtjana kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see talle üle anti. Nimetatud sättest tuleneb liisinguvõtja seaduslik kohustus teostada liisinguesemel vajalikke remonditöid.
19.Sõidukile xxx konkreetselt teostatud remonditööd on kohtu hinnangul tõendatud tunnistaja PL ütlustega (Harju Maakohtu 21.04.2010.a istungi protokoll, toimiku lk 95), mille järgi oli vaja remontida autol alumised šarniirid. Kostja ei ole oma vastuväiteid esitades ise tõendanud, et vastavaid töid sõidukil ei ole teostatud.
20.Ühtlasi on kostja leidnud, et lepingu remonditeenuseid osutava hagejaga võis kostja nimel sõlmida üksnes juhatuse liige. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Käesolevas asjas on tunnistaja ütlustega tõendatud, et PL oli kostja töötaja, kes kasutas sõidukit xxx oma ametiülesannete täitmisel. Tunnistaja oli sõiduki kasutajana kantud sõiduki tehnilisse passi, milles oli vastutavaks kasutajaks omakorda märgitud kostja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 sätestab, et kui esindaja tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja teadis sõiduki kasutamist PL poolt ning oli ka varem talunud tema tegevust sõiduki remontimisel. Hagejal oli sõiduki tehnilise passi andmete alusel mõistlikult võimalik uskuda, et tunnistaja PL on olemas volitused kostja esindamiseks. Seega tuleb kooskõlas TsÜS § 118 lõikega 2 lugeda, et kostja andis PL volituse enda esindamiseks remonditeenuste osutamise lepingu sõlmimisel hagejaga.
21.Ühtlasi sätestab TsÜS § 132 lg 1, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ning selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Käesolevas asjas on tunnistaja PL ütlustega tõendatud, et ta oli kostja töötaja ning kasutas ja ka remontis sõidukit xxx seoses oma töökohustuste täitmisega ehk seoses kostja majandustegevusega. Seega vastutas kostja tunnistaja sellise tegevuse eest, mis oli seotud kostja majandustegevusega.
22.Eeltoodu alusel tuleb hagiavaldus rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4075 krooni.
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.