Tsiviilasi nr.2-10-4386
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.mai 2010.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-4386
Tsiviilasi
X AS hagi OÜ X vastu halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmise nõudes Hageja : X AS (X, asuk. X); Hageja lepinguline esindaja : E P Kostja : OÜ X (reg.kood X; registrijärgne asukoht : X) Kostja esindaja : R H (X) /ilmumata/ 12.04.2010.a. ja 12.05.2010.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Juhindudes KomS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76 ja §101 lg.1 pp.1,3,6 ja §113 ning TsMS §162, §413, §442 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi OÜ X vastu täies ulatuses. Välja mõista OÜ-lt X (reg.kood X) kommunaalmaksete ja hoolduskulude võlgnevus perioodi 01.03.2009.a. kuni 31.12.2009.a. eest summas nelikümmend kuus tuhat kolmsada kümme (46 310) krooni 80 senti ja viivis seisuga 26.01.2010.a. summas nelikümmend kuus tuhat kolmsada kuusteist (46 316) krooni 45 senti; X AS (reg.kood X; asukoht : X; a/k X, AS X) kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (19.05.2010.a.). Selgitused Poolel on õigus maakohtule tehtava kirjaliku avaldusega loobuda apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Sellisel juhul välistub poole õigus apellatsioonkaebuse esitamiseks. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS §174 lg.1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud Kostjale kuuluvad isikliku omandiõiguse alusel eluruumid X aadressil : X, X, X, X ja X; milliste korterite suhtes osutab hageja hoolduslepingu alusel või valitsejana kostjale kuuluvate korterite osas hooldus- ja kommunaalteenuseid (küte, soe vesi, külm vesi, kanalisatsioon, prügivedu jms.). Hageja nõue Hageja esindaja kinnitab, et kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud korteriomandiseadusest ja hoolduslepingute punktis 3.5. sätestatud maksekohustusi juba pikema aja vältel, tasudes makseid ebaregulaarselt ja -osaliselt. Esindaja täpsustab, et samaste korterite osas tekkinud varasema võlgnevuse (põhivõlgnevus seisuga 28.02.2009.a.) osas vormistasid pooled kohtuasjas nr.X kompromissilepingu, kuid kostja ei täitnud kompromissilepinguga võetud maksekohustust vabatahtlikult, vaid võlgnevus nõuti kostjalt sisse kohtutäituri vahendusel alles 16.03.2010.a.. Hageja esindaja kinnitab, et kostja võlgnevus hooldus- ja kommunaalmaksete osas perioodi 01.03.2009.a. kuni 31.12.2009.a. eest on kokku 46 310.80 krooni, millise summa palub hageja esindaja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja esindaja välja mõista kostjalt võlgnevustelt arvestatud viivis seisuga 26.01.2010.a. kogusummas 46 316.45 krooni. Menetluskuludena palub esindaja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 7 500 krooni. Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, palub hageja esindaja lahendada asi sisuliselt, ilma kostja isikliku osavõtuta kohtuistungile. Kostja lepinguline esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Kostjale väljastatud kohtukutse on tagastatud kohtule märkega, et kohtukutse on vastu võetud 14.04.2010.a. /tl.53/. Seega loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel kohtuistungile, võib kohus hageja taotluse korral lahendada asja tagaseljaotsusega või –sisuliselt, ilma kostja osavõtuta kohtuistungist. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja –hoiatusele, ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Kuna kostja on hagile esitatud kirjalikus vastuses /tl.38-39/ nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, on “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 26/05-197) §413 lg.3 p.3 sätestatust tulenevalt välistatud tagaseljaotsusega asja lahendamise võimalikkus. Arvestades
asjas kogutud materjalide piisavust ning kostja poolt hagile esitatud kirjalikus vastuses /tl.38-39/ väljendatud seisukohta hageja nõude osas (kostja on hagi tunnistanud) ning hageja esindaja sellekohast taotlust, peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks lahendada antud juhul kohtuasi TsMS §410 ja §414 lg.1 alusel sisuliselt, ilma kostja isikliku osavõtuta asja arutamisest.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5,8,11,14,16-18,21/ on tõendatud, et kostjale kuuluvad isikliku omandiõiguse alusel eluruumid X : X, X, X ja X; milliste korterite suhtes osutab hageja hoolduslepingu alusel või valitsejana hooldus- ja kommunaalteenuseid (küte, soe vesi, külm vesi, kanalisatsioon, prügivedu jms.) Hageja teostas kostjale kuuluvate eluruumide ja nende juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korterite kommunaalteenustega varustatuse. Seega eksisteerib poolte vahel tehingutel põhinev ja seadusest tulenev kohustus, millist täiendavalt reguleerivad allnimetatud materiaalõigusnormid. Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KomS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ... . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hoolduslepingute punkt 3.5. sätestab korteriomaniku kohustuse tasuda elamu hooldajale iga kuu maksed vastavalt elamuhooldajalt saadud makseteatistele. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 sätestab, et kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Asja materjalide /tl.6,9,12,15,19,22/, hageja esindaja seletustega ja kostja poolt vastava fakti õigeksvõtuga on tõendatud, et kostja ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees perioodi 01.03.2009.a. kuni 31.12.2009.a. eest on 46 310.80 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos
kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus perioodi 01.03.2009.a. kuni 31.12.2009.a. eest summas 46 310.80 krooni. Viivis VÕS §113 lg.1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hoolduslepingu punkt 3.5 sätestab omaniku (kostja) kohustuse tasuda maksetega viivitamise korral viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivise arvutamisel /tl.7,10,13,20,23/ lähtunud eelnimetatud tingimustest ja -viivisemäärast, saades seisuga 26.01.2010.a. viivise suuruseks 46 316.45 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis seisuga 26.01.2010.a. summas 46 316.45 krooni. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 7 500 krooni /tl.24/ väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
A.Kaldma kohtunik 19.05.2010.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.