Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.06.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-6563
Tsiviilasi
OÜ Incontrol Group hagi OÜ Acacia Trade vastu 79 912.20 krooni ja viiviste ning menetluskulude väljamõistmiseks ja kostja vastuhagi 24 602.08 krooni ning menetluskulude väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 79 9123.20 krooni, vastuhagihind 34 248.08 krooni
Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.12.2009 otsus ja 31.12.2009 täiendav otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Acacia Trade apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastukostja/vastustaja OÜ Incontrol Group (registrikood 10875030, asukoht Koidu t 20-20 Tallinnas), esindaja adv Nigul Saar Kostja/vastuhageja/apellant Acacia Trade OÜ (registrikood 10755509, asukoht t Viru 3 Tallinnas), esindaja Ain Kabal
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 07.12.2009 otsus jätta muutmata.
2.Harju Maakohtu 31.12.2009 täiendav otsus tühistada. Teha asjas uus täiendav otsus, millega jätta rahuldamata Incontrol Group OÜ taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi poole enda kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.18.02.2009 esitas Incontrol Group OÜ (edaspidi hageja, vastukostja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse Acacia Trade OÜ (edaspidi kostja, vastuhageja, apellant) vastu 79 912.20 krooni väljamõistmiseks, 31.12.2008 seisuga viivitusintresside seadusjärgses määras (11% aastas) kokku summas 551 krooni saamiseks, aga ka kostja kohustuse tasuda viivitusintressi alates 01.01.2009 määraga 9,5% aastas ning alates 01.07.2009 määraga 8% aastas tasumata põhikohustuselt kuni kohustuse täieliku täitmiseni tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tegi hageja 10.10.2008 kostjale toote- ja hinnapakkumised nr P3012-19 ja nr P3012-21 vastavalt PI kassasüsteemi ja Klyver õllelugeja ostmiseks. Pooled allkirjastasid 10.10.2008 tellimuse kinnituse nr T3012-18, millega on osaliselt hõlmatud mõlemas pakkumuses sisalduvad tooted. Hageja esitas 10.10.2008 kostjale arve nr 3011–34 tellimuse kinnituses nr T3012–18 ettenähtud ettemaksu 29 023.80 krooni (k/m-ta) tasumiseks. Kostja tasus 24.10.2008 maksekorraldusega arve nr 3011–34. Hageja andis 08.12.2008 aktiga nr 115 kauba ostjale üle ja esitas 09.12.2008 arve nr 3011-43 tellimuse kinnituses nr T3012 – 18 lõplikuks tasumiseks 7722.20 krooni käibemaksuta.
3.Kostja on kauba vastu võtnud, kuid jätnud selle eest tasumata. 22.12.2008 esitas hageja kostjale meeldetuletuse arve nr 3011–43 tasumiseks või alternatiivselt kauba tagasiostmiseks. 12.02.2009 kirjaga teatas kostja, et on 26.12.2008 ja 08.01.2009 väljendanud lepingust taganemise tahet.
4.Kostja juhatuse liikme ettekujutus lepingu esemest ei ole asjakohane, kuna seda ei ole hagejale tehingu sõlmimisele eelnevalt avaldatud. Hagejal ei ole kunagi olnud sellist müügipraktikat, et tarkvara seotakse ostja majandustegevusega enne tehingu
sõlmimist. Kostjal puudus alus lepingust taganeda. Kostja taganemise avaldus on tühine, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud.
5.Vastuhagile vaidleb hageja vastu. Kostja ei ole vastuhagis esile toodud arutlusi enne kohtuvaidlust kunagi esitanud. Kostjal puudus tehingust taganemiseks alus. Kostja saanuks väidetava teadmatuse kõrvaldada asjakohaste küsimuste esitamise, mitte lepingust taganemise teatega. Kostja lasi hagejal ära teha töömahuka tarkvara konfigureerimise ja loobus seejärel koolitusest. Hageja tegi arvestatavas mahus tööd, sisestades kostjalt saadud andmed tarkvarasse. Kostja väide tarkvara saamata jäämise kohta on vastuolus kostja enese varasemate väidetega tarkvara sobimatuse ja selles väidetavalt esinevate puuduste kohta. Kostjale üleantud tarkvara oli seostatud kostja enese majandustegevusega.
6.Kostja on alusetult tuginenud jaekaubanduse tavadele, mis kehtib Kaupmeeste Liidu liikmetele. Hageja ei ole jaekaubandusettevõte ega ka osundatud liidu liige. Kostja vastuväited ja vastuhagi
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt soovis kostja osta toote, mis lihtsustaks seni kasutatavaga võrreldes restorani administratsiooni tööd. Hageja andis müüdava toote kohta üksnes üldise iseloomuga teavet. Müüja pidanuks tutvustama toodet viisil, mis võimaldanuks ostjal veenduda toote vastavuses müüja lubadustele ja ostja eesmärkidele. Müüja ei arvestanud ostja huvidega lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Ostja huvi oli suunatud peamiselt tarkvara, mitte riistvara soetamisele. Soetatav tarkvara pidi sobima kostja majandustegevusega.
8.Müüja pidanuks andma ostjale pärast toote esmast tutvustamist mõistliku aja teadva ja läbimõeldud otsuse tegemiseks ning pidanuks sõlmima ostjaga kirjaliku müügilepingu, kus oleks fikseeritud müüdava eseme omadused, poolte õigused ja kohustused, garantiija hooldustingimused. Müüja on ostja suhtes rikkunud head kaubandustava, mis kehtib ühiskonnas üldiselt.
9.Hageja ettemaksu arve on esitatud enne toote põhjalikku tutvustamist. Kostjal tekkis kahtlus selles, kas pakutav toode oli uus.
10.Hageja ei ühendanud müüdud toodet kostja serveriga toote üleandmisel, vaid alles 16.12.2008. Elix tarkvara ei ole hageja kostjale üle andnud. Kostja eeldas, et müüja võimaldab väljaõppe professionaalse koolitaja toel. Hageja koolitaja J. M. ei tundnud müüdud toodet ega osanud seda iseseisvalt kasutada, ei osanud vastata koolitatavate küsimustele ega neid juhendada.
11.Kostja võttis tootega tutvumise ajal vastu otsuse ostuplaanist loobuda ja toode tagastada, millest teavitas hagejat 26.12.2008, 08.01.2009 ja 12.02.2009 kirjadega. Hageja pidi kirjade sisust aru saama lepingust taganemise soovist, kõige hilisemalt viimase kirja saamisel. Kostjal oli alus lepingust taganeda, kuna müüja rikkus lepingueelsete läbirääkimiste käigus tõe- või teatamiskohustust.
12.Kostja tasus hageja ettemaksu arve enne lepingu sõlmimist. Kostja ootas hagejalt pärast ettemaksu tegemist müügilepingu projekti, milles pidid sisalduma tingimused garantii, koolituse ulatuse, tootetoe, tarkvara kasutamise tingimuste ja ulatuse ning muu olulise kohta. Hageja esitas kaubandustava rikkudes enne arve ja siis alustas toote tutvustamist.
13.Kostja esitas 02.08.2009 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista ettemaksu summa 34 248.08 krooni. Menetluse käigus kostja vähendas nõuet, kuna poolte vahel puudub vaidlus Klyver õllelugeja ostu-müügitehingu osas, ning palus välja mõista hagejalt 24 602.08 krooni. Poolte tahteavaldused ei ole toote osas kattunudki. Hageja on ettemaksu saanud ilma aluseta, hagejal on õigus tasule üksnes õllelugeja eest.
Esimese astme kohtu otsus
14.07.12.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, mõistis Acacia Trade OÜ-lt välja 86 772.07 krooni Incontrol Group OÜ kasuks, seal hulgas 79 912.20 krooni kohustuse täitmiseks ja 6859.87 krooni viivitusintressi kuni 07.12.2009 ning tuvastas kostja kohustuse tasuda hagejale alates 08.12.2009 viivitusintressi seadusjärgses määras kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. 31.12.2009 otsusega täiendas kohus 07.12.2009 otsuse resolutsiooni ning märkis, et otsus kuulub viivitamatule täitmisele kohustuse 79 912.20 krooni osas.
15.Hageja esitas lepingul põhineva kohustuse täitmise nõude ning väidab, et kostja on jätnud osaliselt täitmata müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse. Kostja seisukoht lepingu sõlmimise osas on heitlik. Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ole vormistanud kirjalikus vormis ühtset lepingu dokumenti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmituks lugemise seisukohalt on oluline, et pooled on avaldanud kattuvat tahet sõlmitava lepingu liigi olulistes tingimustes. VÕS § 208 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on müügilepingu sõlmituks lugemise seisukohalt oluline saavutada kokkulepe müüdavas asjas ning selle eest tasu maksmises.
16.Kohus nõustub hagejaga selles, et pooled on sõlminud müügilepingu. Hageja on teinud ostjale pakkumused nr P3012–19 kogumaksumusega 132 954 krooni ja nr P3012–21 kogumaksumusega 9646 krooni. Kostja on pakkumustele vastanud nõustumisega, mida väljendab tellimuse kinnitus. Tellimuse kinnitus nr 3012 – 18 katab osaliselt pakkumuse nr P3012–19 ja täielikult pakkumuse nr P3012-21. Sellega on leping sõlmitud PIElectronique restoranisüsteemi (Spin 8, Thermal printer TPI6-PS Long Distance, Thermal printer TPI6 – PS (180 mm/sec), rahasahtel) ja Klyver õllelugeja (Double Flowcounter SE530B, Flowtransmitter SE525C14M5) ostmiseks kogumaksumusega 96 746 krooni (k/m-ta).
17.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et poolte tahteavaldused ei ole kattunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisti. TsÜS § 69 lg 1 ja § 71 järgi muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega; tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Hageja pakkumuste sisu on väljendatud pakkumustes, kostja nõustumuse sisu väljendub tellimuse kinnituses. Dokument on müüdava toote nimetustes, sellega kaasnevas teeninduses ja maksumuses selge. Dokumentide sisuga ei ole kooskõlas kostja väide, et ta ei ole avaldanud soovi soetada riistvara, või et poolte tahteavaldused müügilepingu esemes ei ole kattunud.
18.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja on rikkunud head kaubandustava agressiivse müügitaktikaga. Hageja on tutvustanud kostjale oma ettevõtet ja müüdavat toodet 01.04.2008 kirjaga. 02.10.2008 kirjaga on kostja kutsutud tootetutvustusele. Samas kirjas on viide hageja kodulehele, võimaldamaks pakutavaga lähemalt tutvuda. Kostja vastusest nähtub, et hageja müüdavad tooted on kostjale huvi pakkunud ning kostja on ostule mõelnud. Kostjal oli võimalik hageja kodulehe kaudu müüdava kaubaga tutvuda, mida kostja on ka teinud. Seda kinnitab kostja poolt vastava väljatrüki kohtule esitamine. Kostja ostutahe kujunes rohkem kui poole aasta kestel, mida ei ole alust hinnata lepingueelsete läbirääkimiste ebamõistlikult lühikeseks perioodiks.
19.Lepingu pooled on võlasuhetes eelduslikult võrdsed. Käesolevas vaidluses on mõlemaks lepingu pooleks äriühing. Vaidlusalune leping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses.
Kumbki pool ei olnud sunnitud tehingut tegema. Millegagi ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja on müünud kostjale kaupa, mida viimane ei soovinud osta. Seadusel ei põhine kostja seisukoht selles, et müüja pidanuks sõlmima ostjaga kirjaliku müügilepingu. Lepingu vormi valik on VÕS § 11 lg 1 järgi eelduslikult vaba ja sõltub mõlema poole tahteavaldustest. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et ta avaldas tahet sõlmida müügilepingu TsÜS § 78 lg 1 tähenduses kirjalikus vormis ehk ühtse lepingudokumendina.
20.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja ei tutvustanud toodet mahus, mis võimaldanuks kostjal veenduda toote vastavuses müüja lubadustele ja ostja eesmärkidele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ostja esitas müüjale ostusoovi, milles kajastuks ettepanek sõlmida tehing tingimustel, mida kostja esindaja käesolevas vaidluses on esile toonud. Sellise ostusoovi kirjeldus pidanuks sisaldama seni kostja kasutuses oleva riist- ja tarkvara võimaluste kirjelduse, ostja majandustegevuse kirjelduse jmt. Üksnes sellise ostusoovi esitamisel saaks ostja müüjale teha etteheiteid senise ja uue toote võrdlusele tuginedes.
21.J. M.i tunnistuse, hageja kirja, pakkumuste ja tellimuse kinnitusega on tõendatud, et pooled pidasid tehingueelselt läbirääkimisi. Kostja esindaja G. R. käis hageja asukohas toote omadustega tutvumas. Hageja pakkumused on toote nimetustes tavalise tähelepanelikkusega hinnates selged. Kostja on hageja pakkumuste üle kaalutlenud ning nõustunud sellest vaid osaga, avaldades tellimuse kinnituses selgelt tahet osta hagejalt erinevaid tooteid (riistvara). Pakkumustega üksnes osaline nõustumine kinnitab kostja võimalust pakutava tehingu tingimustes läbi rääkida ja neid oma tahtele vastavaks kujundada. Äriühingute vahelise müügilepingu hindamisel ei ole kohtul alust hinnata tehingu otstarbekust. Müüja ei vastuta ostja valiku otstarbekuse eest. Kostjal puudub alus kanda müüjale üle vastutust selles, et ostja on väidetavalt soetanud toote, mille võimalused ületavad kostja vajadused. Ka on kostja väited toote sobimatuses üldsõnalised ja konkretiseerimata.
22.Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et pooled sõlmisid 10.10.2008 müügilepingu, millest tekkis võlasuhe. Tellimuse kinnistuses sisaldub kokkulepe müügilepingu sõlmituks lugemise seisukohalt olulistes punktides. Pooled on muu hulgas kokku leppinud müüdavas tootes ja ostuhinnas.
23.VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Pooled on lepingu sõlmimisel ettemaksu tasumises kokku leppinud; kokkulepe on siduv ja tuleb täita. Hageja on 10.10.2008 esitanud kostjale ettemaksu arve, millel on makse alusena osundatud tellimuse kinnitusele. Kostja on arve vaidlusteta tasunud selles näidatud maksetähtajal.
24.Kohus ei nõustu kostja vastuhagi põhjendustega selles, et hageja on ettemaksu arve esitanud õigusliku aluseta. Ettemaksu tasumise põhjendusena väitis kostja, et muidu ei oleks hageja tulnudki süsteemi paigaldama ja kostjal puudunuks võimalus asi üle vaadata. Arve esitati ja tasuti läbirääkimiste pidamise kinnituseks. Kostja selline seisukoht ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Ühegi tõendi järgi ei lasunud hagejal kohustust rakendada toode kostja juures enne lepingu sõlmimist ja ettemaksu tasumist. Sellist kokkulepet pooled sõlminud ei ole. Arvestades toote rakendamisega seotud toiminguid, ei ole selline lähenemine ka mõistlik. Vaidlust ei ole selles, et pärast tellimuse kinnitamist ja ettemaksu tasumist andis kostja hagejale üle oma majandustegevust kajastavad andmed, millised hageja üleantavasse tarkvarasse sisestas. Seega on ettemaksu arve esitatud kooskõlas lepinguga ja ettemaks on tasutud lepingu täitmiseks. Lepingu alusel ettemaksu arve esitamine ei ole vastuolus hea
kaubandustavaga. Kostja vastuhagi ettemaksu tagasinõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
25.Müügilepingu esemeks olnud tooted on üle antud 08.12.2008 aktiga. Ostja on toote vastuvõtmisel kinnitanud, et on aktis nimetatud tooted kätte saanud; üleantu vastab lepingu tingimustele ja aktis toodud kirjeldustele. Samas sisaldub ostja kinnitus selles, et ostja on üleantud asjadega põhjalikult tutvunud ning kinnitanud, et nendel ei esine mingeid puudusi. Seega on müüja täitnud asja üleandmise kohustuse ning oli õigustatud esitama ostuhinna tasumiseks arve. Arve summa vastab kokkulepitule. Arvestades poolte praktikat, muutus tasunõue sissenõutavaks arvel näidatud tähtajal, see on 19.12.2008. Vaidlust ei ole selles, et ostja on jätnud arve tasumata ja on maksekohustust rikkunud. Kostja on vaidluses tõstatanud kahtluse selles, kas üleantud toode oli uus või mitte. Kostja ei ole kahtlust konkretiseerinud; mingeid tõendeid, mis sellise kahtluse tõele vastavust kinnitaks, esitatud ei ole. Eeltoodu alusel on hageja esitatud kohustuse täitmise nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada.
26.Pooltel on vaidlus selles, kas kostja on tehingust õiguspäraselt taganenud või mitte. Lepingust taganemine on suunatud võlasuhte lõppemisele ja tagasitäitmise soovi realiseerumisele. Taganemine saab põhineda lepingul või seadusel. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et viimasel oli õigus lepingust taganeda. Pooled ei ole lepingusse astumisel avaldanud tahet lepingust taganemise võimalikkuses. Seega ei reserveerinud kostja endale taganemise õigust ning tehingulise taganemise eelduseid ei esine.
27.Seadusel põhinev taganemine võib toimuda järelemõtlemisõiguse realiseerimisena, täitmisvea ennetamise või ärahoidmisena, õiguskaitsevahendi rakendamisena. Taganemine järelemõtlemisõigusena on suunatud nõrgema poole huvide kaitsmisele. Vaidlusalune leping on sõlmitud läbirääkimiste teel võrdsete partnerite vahel. Sõlmimisel ei esinenud asjaolusid, mis viitaksid kitsendustele lepinguvabaduse realiseerimisel. Seega ei esine järelemõtlemisõiguse realiseerimise lubatavust kinnitavaid asjaolusid.
28.Kostjal puudus alus taganeda ka eeldatava täitmisvea ärahoidmiseks. Ostja risk ei muutunud kokkuleppe sõlmimisest kuni müüja poolt täitmisele asumist mingilgi määral. Taganemine õiguskaitsevahendina eeldab võlgniku poolelt kohustuse olulist rikkumist (täitmisviga). Oluline on kohustuse rikkumine, kui lepingu eesmärk jääb rikkumise tõttu saavutamata, see põhjustati tahtlikult või raske hooletuse tõttu, rikuti kõrgendatud kaitsega kohustust osas, mille täpse täitmise vastu oli eriline huvi või tingimus on olemuse tõttu vaid täpselt täidetav, edasine täitmise võimatus (soovimatus) on ilmne, võlgnikule antud täiendavast tähtajast ei ole abi.
29.Õige ei ole kostja järeldus, et hageja pidanuks müüma kostjale seni kasutatavast parema kassasüsteemi. Müüja kohustuste hulka ei kuulu ostjale kuuluva vara omaduste selgitamine, vaid müüdava toote omaduste selgitamine. Kostja ei ole tõendanud, et müüja oleks andnud müüdava toote kohta eksitavat teavet. Ka ei ole kostja tõendanud, et oleks müüjale selgitanud, milles seisnes varasemalt kasutusel oleva süsteemi asendamise vajadus. Kostja teoreetilised arutlused lepingueelsete läbirääkimiste pidamise kohta ei väära asjaolu, et kostja on hageja pakkumusega nõustunud. Kostja arutlustest ei ilmne, et hageja oleks kostja õigusi läbirääkimiste käigus rikkunud või andnud kostjale ebaõiget või eksitavat teavet. Kostja ei ole selliseid faktiväiteid nimetanud. Kostja on avaldanud hagejale tahet soetada elektrooniline restoranisüsteem, mille ta ka müügilepinguga soetas.
30.Tunnistaja J. M. andis kohtus ütlusi selles, et kostja esindaja (G. R.) käis hageja juures kostjale esitatud elektroonilises pakkumuses sisalduva tootega tutvumas. Temale tutvustati nii mäluga kassaaparaadi, alkoholimõõtja ja õllelugeja töö põhimõtteid kui ka sisestatavat tarkvara (elix). Peale tootega tutvustamist esitati pakkumus, millest osaga
kostja nõustus. Kohtul ei ole alust tunnistuse usaldusväärsuses kahelda. Tunnistaja ütlused on kooskõlas esitatud dokumentaalsete tõenditega.
31.Hageja väited tehingu täitmise asjaolude kohta on tõendatud 08.12.2008 aktiga ja tunnistaja J. M.i ütlustega. Tunnistuse kohaselt esitas hageja tellimuse kinnitamise ja ettemaksu arve tasumise järgselt tellimuse emafirmale. Samal ajal hakkas kostja esitama hagejale andmeid oma majandustegevuse kohta. Kostja esitas hagejale kogu info restorani kohta (menüü, töötajad, kliendid, hankijad, logod). Kostjale müüdud programmis kasutati kolme keelt; programmi ettevalmistus vältas ca kaks kuud. Pärast riist- ja tarkvara üleandmist käis tunnistaja kahel päeval kostja esindajat koolitamas. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja täitis kostja poolt võimaldatud määras süsteemi rakendamise ja koolitamise kohustuse. Koolitus katkestati kostja algatusel. Kostja väited koolitaja ebaprofessionaalsusest ei ole millegagi tõendatud.
32.Hageja 22.12.2008 kirjast nähtub, et kostja on väljendanud hagejale seisukohta, et tarkvara on kostja hinnangul keeruline ja raskesti õpitav. Kostja 26.12.2008 kirjas osundatakse, et koolitus ei ole lõpule viidud. Samas on kostja kinnitanud, et võttis kassasüsteemi kasutuselt ära 20.12.2008 hommikul. Loobumise põhjuseks ei ole kirja kohaselt mitte süsteemi keerukus, vaid asjaolu, et süsteem on liiga suuremahuline; programmi võimalustest kasutataks kostja juures vaid kümnendikku. Samas kirjas kinnitab kostja esindaja Elix’i programmiga tutvumist, samuti, et selles on müüja selgitustele vastavalt lugematuid võimalusi. Kostja 08.01.2009 kirjas sisaldub kostja arusaam koolituse läbiviimise korraldamisest, mis ei ole kooskõlas lepinguga. Veenev ei ole kostja väide, et koolitus tulnuks läbi viia enne süsteemi ülespanemist. Lepingu järgi lasus koolituse korraldamise kohustus müüjal; seega oli müüja õigustatud otsustama kuidas koolitust korraldatakse. Süsteemi rakendamisel mõningate tehniliste probleemide tõusetumine ja nende lahendamine on tavapärane ega ole hinnatav kohustuse rikkumisena. Hageja on koolituse korraldamisel püüdnud arvestada kostja huvidega, mida kostja ei ole tõenditega kummutanud.
33.Kostja 26.12.2008 ja 08.01.2009 kirjades ei sisaldu selget tehingust taganemise tahet. Ka ei ole kirjades osundatud probleemid või kostja arusaamad hinnatavad hageja poolel olulise lepingu rikkumisena, mis võiks anda tehingust taganemiseks õigustuse. Kassasüsteemi kasutamisest loobumine ei tähenda iseenesest selle ostmise tehingust taganemist. Kostja 12.02.2009 kirjas küll kinnitatakse varasemat tehingust taganemist, mida aga ei ole toimunud. Kirjades esinev sõnakasutus ei ole määrava tähendusega. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud selliste asjaolude olemasolu, mis õigustaks tehingulist või seadusel põhinevat lepingust taganemist.
34.Asja väidetav tagastamine ei ole samuti tehingust taganemist kinnitavaks asjaoluks. Tehing on siduv ja täitmiseks kohustuslik mõlemale poolele. Kostja poolt nimetatud tingimustes (seal hulgas müügigarantii) kokkuleppe puudumisel tuleb juhinduda vastava lepinguliigi kohta VÕS-i eri- ja üldosas sätestust. Seega ei ole hageja tehingut oluliselt rikkunud, müüdud riistvara on üle antud, lisaks on see varustatud Elix tüüpi tarkvaraga. Kostja õigusi ei riku asjaolu, et pakkumuses ja tellimuse kinnituses ei ole tarkvarale osundatud. Hageja on tasunõuet suurendamata andnud kostjale üle rohkem kui pakkumuses nimetatud. Kostja ise on kinnitanud, et tema huvi oli peamiselt suunatud tarkvarale, mille hageja on ka kostjale kohandanud ja installeerinud. Kostja nimetatud probleemid süsteemi paigaldusel lahendati mõistliku aja kestel. Etteheited koolituse kvaliteedile ei ole tõendatud; koolitus katkestati kostja initsiatiivil. Seega ei lasu hagejal vastustust ebapiisava koolituse eest. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud hageja käitumises muude tehingust taganemise õigust andvate asjaolude esinemist. Kirjades taganemisele osundamine on õigustühine ega mõjuta tehingu kehtivust.
35.Hageja on esitanud viivitusintressi nõude seadusjärgses viivitusintressi määras. Hageja kõrvalnõue jagab põhinõude saatust. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivise tasumist. Kostja langes maksekohustuse täitmisel viivitusse 20.12.2008. Hageja viivitusintresside nõue vajab täpsustamist. Otsuse tegemise seisuga on viivitusintressid kujunenud järgmiselt: 20.12.2008- 31.122008 (incl) arvestusega 0,030% päevas - 12 päeva x 13.97 krooni = 287.70 krooni. 01.012009-30.06.2009 (incl) arvestusega 0,026% päevas - 181 päeva x 20.77 krooni = 3 759.37 krooni. 01.07.2009-07.12.2009 (incl) arvestusega 0,022% päevas- 160 päeva x 17.58 krooni = 2 812.80 krooni. Seega on hagejal viivitusintresside nõue 07.12.2009 seisuga kogusummas 6 859.87 krooni.
36.Kohus jätab tähelepanuta kostja teoreetilised arutlused lepingu tõlgendamisest ja seeläbi tahteavalduse sisustamisest. Lepingu sisu vaidlusaluses ulatuses on selge ega vaja tõlgendamist. Kohus jätab tähelepanuta kostja kohtuvaidluste teesides toodud etteheited hagejal Elixi tarkvara müügiõigusega seonduva tõendamatuses, kuna kostja ei ole neid varasemas menetluses esitanud.
37.31.12.2009 täiendava otsusega rahuldas kohus hageja taotluse ja tunnistas viivitamata täidetavaks kohtuotsuse kohustuse täitmise nõudes, see oli Acacia Trade OÜ-lt Incontrol Grupp OÜ kasuks 79 912.20 krooni väljamõistmise osas. Apellatsioonkaebus
38.Acacia Trade OÜ palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning saata asi uueks arutamiseks tagasi esimese astme kohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud hindamata osa tõenditest, seal hulgas kostja seadusliku esindaja J. M. 22.12.2008 kirja hagejale, millest nähtuvalt hageja seadusliku esindaja seisukoht ei jäta ruumi tõlgendustele - pooltevaheliste läbirääkimiste objekt on hageja poolt piiritletud, samuti kui kostjal, kes soovis omandada restorani juhtimise tarkvara, mitte aga kassasüsteemi (arvutit kahe printeriga). Tõendeid selliseks järelduseks, et pooled on avaldanud kattuvat tahet lepingu liigi olulistes tingimustes, kohtule esitatud ei ole. Pooled ei ole sõlminud ostu-müügi lepingut, sest on toimunud eksimus lepingu objektis: hageja soovis müüa kassaaparaati, 2 printerit ja rahasahtlit, kostja aga soovis osta restoranisüsteemi - toimivat tarkvaralist lahendust. Kui puudub kattuv tahe lepingu esemes, siis ei saa lugeda, et pooled on kokku leppinud lepingu olulistes tingimustes.
39.Kohus ei nõustunud, et hageja on rikkunud head kaubandustava. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vastavust heade kommetega (seal hulgas hea kaubandustavaga) saab kohus ka omal algatusel (tsiviilasi nr 3-2-1-32-06) hinnata. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (otsus nr 3-2-1-140-07). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05). Käesoleval juhul hindas kohus tõendeid vääralt, pidades ülilühikest ja pinnapealset ettevõtte- ja tootetutvustust sisuliseks toote tutvustamiseks. Viide hageja kodulehele ei sisalda peale reklaamteksti midagi sisulist ega võimalda toodet ostuotsuse tegemiseks vajalikul määral tundma õppida, puudub võimalus toodet praktiliselt katsetada ning tema funktsioonide toimimist kontrollida. Kostja vastusest ei nähtu muud, kui huvi toote vastu, ühelgi juhul ei saa seda pidada aktseptiks.
40.Kohus jättis tähelepanuta, et hageja pakkumine ei sisalda tarkvaralahendust Elix. Üleandmis-vastuvõtuakt nr 115 sisaldab sõnu: „Elix tarkvara“, kuid üleantavate asjade hulgas seda ei olnud. Tarkvara väärtus ei ole aktil välja toodud. Ostja kinnitab
aktis, et asjad vastavad lepingu tingimustele, kuid lepingut ei ole olemas kirjalikult ega ole ka muid tõendeid, mis tõendaks lepingu sisu ja poolte kokkuleppe olemust. Üleandmise-vastuvõtuakt sisaldab ostja kinnitust, et ta on üleantavate asjadega põhjalikult tutvunud ja kinnitab, et neil ei esine mingeid puudusi, kuid vastavalt tunnistajate ütlustele asju ei pakitud lahti, ei seatud töökorda ega katsetatud nende tööd. Üleandmine seisnes hageja poolt nende kohaletoomises restorani ja laua peale asetamises. Hageja müügipakkumine ega hilisem müügiarve ei sisalda restorani juhtimis- ja arvestustarkvara, mille soetamisest kostja oli huvitatud ning milleks kostja astus hagejaga läbirääkimistesse.
41.Kohus jättis tähelepanuta "kostja teoreetilised arutlused lepingu tõlgendamisest ja seeläbi tahteavalduse sisustamisest", leides, et lepingu sisu vaidlusaluses ulatuses on selge ega vaja tõlgendamist. Kostja on vastupidisel seisukohal - pooltevaheline suhe ei olnud selge, mistõttu vaidluse lahendamiseks pöörduti kohtu poole.
42.Kohus arvestas ning hindas hageja tunnistaja J. M. ütlusi vääralt arvestamata teisi asjas kogutud tõendeid. Tunnistaja ei olnud hageja seadusjärgne ega lepinguline esindaja. Tunnistaja ei olnud ise läbirääkija kostjaga, tema arusaamine ei kujunenud vahetult, vaid teiste inimeste taju ja kogemuse vahendusel. Lisaks jättis kohus hindamata asjaolu, et tunnistaja tegeles oma väidetel kostjalt saadud andmete sisestamisega arvutisse ning pidi koolitama kostja töötajaid arvutit kasutama, kuid kes ei olnud võimeline koolitust läbi viima, sest ei tundnud arvutit ja selle rakendusi, mistõttu kostja pidi koolituse katkestama, kuna seda protsessi ei saanud parimagi tahtmise juures pidada koolitamiseks.
43.Kohtuistungile 02.11.2009 tulid kostja seaduslikud esindajad L. J. ja G. R.. Kostja esindaja oli oma vastuses hagile taotlenud nende ütluste kuulamist istungil, kuna nad olid kostja poolelt ainsad isikud, kes tegelesid läbirääkimistega hageja esindajate ja töötajatega lepingu sõlmimise eesmärgil. L. J. ja G. R. eemaldati kohtuniku poolt istungilt, kuigi nad oli kostja seaduslikud esindajad ning nad ei saanud anda seletusi poole esindajana ega vande all ütlusi. Kostja õigused said kohtuniku tegevuse tõttu olulisel määral rikutud.
44.Hageja esindaja esitas 30.10.2009 oma uue vastuse kostja vastuväidetele (reedese päeva õhtul), istung toimus 02.11.2009 (uue nädala esmaspäeva lõuna ajal). Kostjal ei olnud seetõttu piisavalt aega, et tutvuda hageja esitatud väidete ja taotlustega ning kujundada oma arvamus. Kohus ei rahuldanud istungil kostja taotlust anda täiendavat aega tutvumiseks hageja uute väidete ja taotlustega, rikkudes sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 330 ja §-s 331 sätestatut.
45.Kohus tegi hageja taotlusel asjas täiendava otsuse. Hageja ei põhjendanud oma taotluses kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks mitte mingil moel vajadust otsuse viivitamata täitmisele pööramiseks. Käesolevas asjas ei ole ega olnud alust otsuse viivitamata täitmisele pööramiseks. Kohus ei rahuldanud hageja taotlust kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks oma esialgse otsuse resolutiivosas. Vastavalt TsMS § 445 lg 3 tuleb juhul, kui otsus või selle osa tuleb täita viivitamata, seda otsuse resolutsioonis märkida. Seadus ei näe ette taotluse rahuldamata jätmisel selle fikseerimist kohtuotsuse resolutsioonis. Seega on kohus õigesti oma esialgses kohtuotsuses jätnud märkimata hageja rahuldamata taotluse resolutsioonis, sest kohus seda ei rahuldanud, vastasel korral oleks rahuldamine märgitud resolutsioonis. Kohus rikkus menetlusnorme, tehes asjas täiendava otsuse. Kohus ei kohaldanud täiendavas otsuses ka tagatist, rikkudes sellega TsMS § 468 nõudeid. Vastustaja seisukoht
46.Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
47.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega tsiviilasja saatmiseks uueks arutamiseks maakohtule. Kolleegium ei tuvastanud menetlus- ega materiaalõiguse normide rikkumisi maakohtu poolt. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Küll aga tuleb tühistada maakohtu täiendav otsus menetlusõiguse normide rikkumise tõttu, kuid ka selles osas on võimalik ringkonnakohtul teha uus lahend asja esimese astme kohtule saatmata.
48.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et kohtu tegevuse tulemusel ei saanud kostja seaduslikud esindajad anda seletusi poole esindajana ega vande all ütlusi. Ka väidab apellant, et kohus „saatis kostja seaduslikud esindajad kohtumajast minema“. Tsiviilasja materjalid apellandi väiteid ei kinnita. 14.08.2009 esitatud vastuhagi (t lk 7982) kohaselt soovis kostja vastuhagejana kasutada tõenditena teiste hulgas ka tunnistajate G. R. ja L. J. ütlusi. 02.11.2009 kohtuistungil (protokoll t lk 114-119) selgus, et mõlemad isikud on tegelikult kostja seadusjärgsed esindajad ja kohus selgitas, et need isikud ei saa anda ütlusi tunnistajatena ning et taotlust nende vande all ülekuulamiseks ei ole esitatud. Samast protokollist nähtub, et kohus lubas nimetatud isikutel istungilt lahkuda. Protokollist ei nähtu, et kostja esindajad oleksid esitanud taotluse vande all seletuste andmiseks. Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et selline taotlus oleks varasemalt esitatud. Protokollist saab järeldada, et kostja juhatuse liikmed, saanud teada, et neid ei saa kuulata üle tunnistajatena, palusid kohtult luba istungilt lahkuda, mida kohus ka lubas. Seega puudusid kostja juhatuse liikmetel igasugused takistused kohtuistungist osa võtta ja seal vastavalt TsMS § 199 lg 1 p-le 4 seletusi anda. Kohtuistungi protokolli parandamiseks TsMS § 53 mõttes kostja taotlust ei esitanud ja tulenevalt TsMS §-st 55 saab menetlusreeglite rikkumist tõendada üksnes protokollile tuginedes. Ka ei nähtu protokollist vastuväite esitamine kohtu tegevuse peale TsMS § 333 mõttes. Sama sätte lg-st 3 tulenevalt ei või vastuväidet esitamata menetlusosaline tugineda võimalikule veale kohtu tegevuses kohtulahendi peale edasi kaevates.
49.Ülejäänud osas kordab apellatsioonkaebus poole sisulisi vastuväiteid, millised olid esitatud juba maakohtus ja milledele maakohus vaidlustatud otsuses põhjalikult ja ammendavalt vastas. Kolleegium neid ei korda ja nõustub täielikult maakohtuga.
50.Täiendava otsuse tegemises kui kohtutoimingus ei tuvastanud kolleegium samuti menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt, kuid selles lahendatud taotluse sisulise lahendiga ei saa ringkonnakohus nõustuda. Lahendist nähtub, et maakohus tugines täiendava otsuse tegemisel muu hulgas TsMS § 448 lg 1 p-le 1 ja leidis, et 07.12.2009 otsuses jäi lahendamata hageja poolt 30.10.2009 esitatud taotlus otsuse viivitamata täitmisele pööramiseks, kuigi otsuse põhjendavas osas oli sellele osundatud. Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Viidatud sättega ei ole kooskõlas kostja seisukoht, et kui kohus taotlust ei rahulda, siis ei pea seda ka resolutsiooni märkima. Resolutsioon peab sisaldama selgesõnalist kohtu seisukohta ehk kas vastav taotlus kuulub rahuldamisele või et vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kui emba-kumba kohtu seisukohta resolutsioonis ei sisaldu, ongi vastav taotlus jäänud lahendamata ja on alus täiendava otsuse tegemiseks. Ka selgitab TsMS § 445 lg 3, et kui otsus või selle osa tuleb täita viivitamata, tuleb seda otsuse resolutsioonis märkida.
51.Küll aga tuleb nõustuda apellandi etteheidetega maakohtule selles osas, et hageja taotluse lahendamisel ei ole kohus kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga oma seisukohta põhjendanud. Ka ei ole maakohus tuvastanud tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistamise eeldusi, millised tulenevad TsMS §-st 469. TsMS § 469 lg-de 1 ja 2 kohaselt tunnistab kohus otsuse poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise, kusjuures tagatis peab katma kahju, mis võib võlgnikule tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu. Sama sätte lg 3 annab kohtule kaalutlusõiguse tunnistada poole taotlusel otsus kas osaliselt või täielikult viivitamatult täidetavaks ka tagatist nõudmata (ehk vabastada tagatise andmise kohustusest), tagatist vähendada, määrata selle täitmine osade kaupa või tunnistada otsuse viivitamata osaliselt täidetavaks, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige, kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure kahju. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja 30.10.2009 taotlus (t lk 104-106) oli täiesti põhjendamata ehk selles puudusid igasugused elulised asjaolud, millede alusel oleks kohus saanud asuda seisukohale, et hageja ei suuda tagatist maksta ja et otsuse täitmine peale jõustumist (ehk siis mitte viivitamatult) oleks hageja suhtes ebaõiglane. Põhjenduste esitamist ei nähtu ka 02.11.2009 kohtuistungil ega täiendava otsuse tegemiseks esitatud taotlusest ega vastava kohtuistungi protokollist (t lk 128-129, 134). Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hagejalt oleks nõutud tagatise tasumist. Neid asjaolusid ei nähtu ka vastusest apellatsioonkaebusele. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et hageja taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
52.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.