Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-07-28465

Tsiviilasi

Osaühingu FMhagi ERvastu 3382,73 krooni saamiseks 2895,11 krooni

Hagi hind Menetlusosalised ja nende

hageja Osaühing FM (registrikood XXX, äriregistrisse

esindajad

kantud aadress XXX) hageja esindaja RO kostja ER(isikukood XXX, elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.08.2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt ostis hageja 06.12.2005.a Tallinnas XXXasuva korteri. Nimetatud korterit kasutas ER korteri eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppe alusel. ER kohustus korteri kasutamisega seotud kommunaalteenuste eest tasuma otse korteriühistule. Kostja kasutas korterit kuni 22.03.2006.a. Korterist lahkudes jäi kostjal võlgnevus kommunaalteenuste eest 2895,11 krooni. Samuti võlgneb kostja seadusest tulenevaid viiviseid. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2895,11 krooni ja viivised 487,62 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 165 krooni ja riigilõivu 250 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagile ei vastanud. Kohtu põhjendused Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale kommunaalteenuste eest 2895,11 krooni. Kostja ei ole võlgnevusele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb lugeda hageja nõue põhjendatuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2895,11 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 487,62 krooni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 3382,73 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib lihtmenetluses kohus näha ette menetluskulude suuruse menetlust lõpetavas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 165 krooni ja riigilõiv 250 krooni, kokku 415 krooni.