Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Tsiviilasi nr. 2-09-64213 AS SEB Pank hagis T T’i vastu võlgnevuse 37 132 krooni ja 06 senti nõudes saabus Viru Maakohtu menetlusse seoses maksekäsu kiirmenetluse muutumisega hagimenetluseks. Hagiavaldus saabus kohtule 26.02.2010.a. Hagiavalduse kohaselt 21.04.2008.a. sõlmisid AS SEB Pank ja kostja püsimaksega krediitkaardi lepingu nr. xxxx, mille kohaselt kostja sai hagejalt krediidilimiiti 30 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja kohustusliku tagasimaksesummaga 1 250 krooni iga kuu 10-ndal kuupäeval. Seega võis kostja kasutada krediidilimiiti 30 000 krooni ulatuses, kuid pidi tagama, et kokkulepitud päeval on tagasimakse summa tema kontol olemas. Alates 2008.a. novembrikuust kostja lepingut kohaselt ei täitnud. 10.02.2009.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 24.02.2009.a. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja 02.03.2009.a. lõpetas lepingu ning 03.12.2009.a. esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses nõude summale 37 311 krooni ja 04 senti. Kostja oma vastuväites tunnistas nõuet summas 29 873 krooni ja 75 senti. Seega on kostjal hageja ees võlgnevus kokku 37 132 krooni ja 06 senti, millest põhivõlgnevus 29 873 krooni ja 75 senti, intressid 1 787 krooni ja 02 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 5 471 krooni ja 29 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 37 132 krooni ja 06 senti ning lisaks alates 23.02.2010.a. viivis 18% aastas (0,05% päevas) laenu põhiosa nõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 6 000 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hagi on esitatud VÕS §-de 8, 76, 94, 100, 113, 397, 398, 401 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – püsimaksega krediitkaardi leping, konto väljavõtted sooritatud operatsioonidega,laenu maksete aruanne, viivise arvestus, lepingu ülesütlemine, kohtumäärused, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II.Asja II.Asja kohtulik menetlus ja maakohtu maakohtu otsuse põhjendused. Hagiavaldus on kohtule saabunud 26.02.2010.a. Kohus 03.03.2010.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, määras toimetada hagiavalduse ärakiri koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama kahekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Kostja kohtule 22.03.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses leiab, et nõue pole arusaadav. Kuni 10.06.2009.a. laekus töötukassa raha igakuiselt AS SEB Panka, kuid kostjal puudub ülevaade, mis selle rahaga tehti. Suusõnaliselt selgitati pangast, et maksta võib niipalju kui on võimalik. Kostja on alati olnud nõus kompromissiga, aga alates 28.01.2009.a. on kostja töötu ja alates 2009.a. novembrikuust puudub kostjal igakuine sissetulek. Hageja kohtule 22.04.2010.a. saabunud arvamuses kostja vastusele selgitab poolte vahel olnud muid lepinguid ja nende täitmist ning jääb oma hagiavalduses esitatud nõude juurde.

27.04.2010.a. määras kohus korraldada eelistung 17.05.2010.a., saatis pooltele kutsed ning hoiatas kostjat eelistungile mitteilmumise tagajärgede eest. Kostja kohtukutset kätet ei saanud, eelistungile ei ilmunud, mistõttu kohus lükkas eelistungi toimumise edasi ja määras istungi toimumise uueks ajaks 21.06.2010.a. Kostja on kohtukutse vastu võtnud 28.05.2010.a., kuid istungile ikka ei ilmunud, mitteilmumist ei põhistanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Hageja esindaja eelistungil palus asjas teha tagaseljaotsus ja hagi rahuldada, kostjalt välja nõuda võlgnevuse katteks kokku 37 132 krooni ja 06 senti, alates 23.02.2010.a. viivis protsendina põhinõudest kuni nõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 413 lg. 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad krediidilepingul. VÕS § 401 lg. 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 23.02.2010.a. välja mõista põhinõudelt 29 873 krooni ja 75 senti viivis 18% aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 6 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113, 396, 397, 401 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 19.augustil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.