Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
18. juuni 2010.a, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-10981
Tsiviilasi
TG hagi SL’i vastu kahju summas 32 815.30 krooni hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
32 815.30 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja TG(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Olev P (elukoht XXX) Kostja SL (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia L (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa )
Kohtuistungi toimumise aeg
11. juuni 2010.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja TG Hageja lepinguline esindaja Olev P Kostja lepinguline esindaja advokaat Natalia L
Jätta TGhagi SL’i vastu kahju summas 32 815.30 krooni hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (18.06.2010.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud TG(hageja) esitas 08.03.2010 maakohtule hagi SL’i (kostja) vastu kahju summas 32 815.30 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 31.08.2009 Linnamäe tee 79 korteris nr 29 tulekahju, mille tagajärjel sai hageja korter kahjustada. Teade tulekahju kohta edastati 31.08.2009 kell 06:57. Tulekahju oletatavaks tekkepõhjuseks on vooluvõrguga ühendatud ja ooterežiimile lülitatud teleri isesüttimine. Pärast tulekahju toimumist puudus korteris elektripliidi toide, korteris teostati remont ning vahetati välja tuletõrjujate poolt lõhutud korteri välisuks. Hageja tegi selleks kulutusi summas 32 815.30 krooni, sh ehitusmaterjalid 7 465.20 krooni, muud kulutused 8 941.10 krooni ja remonditööd 16 409 krooni. Hageja esitas kostjale kirjaliku pretensiooni tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid kokkulepet pole saavutatud. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Esmalt viitab kostja, et hagis puudub viide nõude õiguslikule alusele. Kostja leiab, et ei ole toime pannud õigusvastast tegu, mistõttu puudub tal kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 1050 lg 1). Vastavalt Põhja-Eesti Päästekeskuse õiendile 10.09.2009 ei tuvastatud kellegi süülist käitumist ning tulekahju tekkepõhjuseks oli rike elektriseadmes. Kostja ekspluateeris oma korteris tavalisi tootjasertifikaate omavaid elektriseadmeid, mille kasutamisel ootamatult tekkinud tehnilist riket ei olnud võimalik ette näha. Samuti taastas kostja omal kulul hageja korteris elektripliidi toite. Kostja ei ole nõus kahju suurusega. Ukse mahalõhkumine ei ole põhjuslikus seoses tulekahjuga ning selle lõhkusid maha päästekeskuse töötajad, kes ei saanud korterisse sisse. Samuti ei olnud korteris remondi teostamine vajalik, kuna vaja oli vaid korter tahmast puhastada. Maakohtu seisukohad Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) Tallinnas XXXtoimus tulekahju 31.08.2009 hommikul, mille kohta sai häirekeskus teate 06:57 (t lk 11); 2) Hagejale kuulub Tallinnas XXXasuv korter, mis sai tulekahjus kannatada; 3) Kostjale kuulub Tallinnas XXXasuv korter, kus toimus tulekahju; 4) Tulekahju tekkepõhjuseks oli vooluvõrguga ühendatud ja ooterežiimile lülitatud teleri isesüttimine (t lk 11). Kostja vastutuse aluseks on KOS § 11 lg 1 p 1, mille kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on
ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud seega erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-05, p 10). Käesolevas asjas on tuvastatud, et 31.08.2009 toimus kostja korteris tulekahju, mille tagajärjel sai kannatada ka hagejale kuuluv korter (t lk 10, tunnistajate N G ’i, G N ja J R ’i ütlused, t lk 80-81). Hageja on esitanud käesolevas asjas tõendid, mille kohaselt on tal kostja korteris toimunud tulekahju tagajärjel tekkinud kahju (t lk 6, 7, 16-32). Kohtul tuleb kontrollida, kas esinevad kõik alused kostja vastutusele võtmiseks. Esmalt tuleb tuvastada, milline oli kostja rikkumine ja kuidas oli see põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga ning kas rikkumine oli vabandatav. Kuna tulekahju tekkepõhjuseks oli vooluvõrguga ühendatud ja ooterežiimile lülitatud teleri isesüttimine, siis sellest saab järeldada, et kahju tekitavat sündmust ei oleks toimunud, kui televiisor ei oleks olnud vooluvõrguga ühendatud (e televiisori juhe oleks olnud pistikupesast väljas). Kostja on väitnud, et kasutas oma korteris tavalisi elektriseadmeid ning televiisoril ootamatult tekkinud tehnilist riket ei olnud võimalik ette näha. Puudub vaidlus, et tulekahju toimus hommikul ning korterites olid inimesed. Seega oli KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse täitmiseks vajalik see, et kostja oleks pidanud tõmbama televiisori vooluvõrgust välja ning seda ka ajal, kui tema ja ta perekond viibisid kodus. Kohtu hinnangul on kostja rikkumine vabandatav KOS § 11 lg 3 järgi. Tulekahju oleks ära hoidnud asjaolu, kui kostja oleks oma korteris oleva televiisori voovõrgust välja tõmmanud. Samas ei saa mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, et kostja saaks televiisori isesüttimist arvestada. Välisel vaatlusel ei saa tavapärane inimene aru, kas televiisoril on tehniline rike või mitte. Igapäevases televiisori kasutamises hoitakse televiisorit vooluvõrgus, eriti juhul, kui isikud on kodus. Käesolev õnnetus juhtus varahommikul ning ei saa eeldada, et hoolikalt käituv isik tõmbaks televiisori vooluvõrgust ööseks välja. Sama oleks võinud juhtuda ka siis, kui isikud oleksid televiisorit kasutanud. Seega on televiisor selline kodumasin, millest lähtuvaid mõjusid, sh. negatiivseid mõjusid (vooluvõrgus oleva televiisori süttimisest tulekahju tekkimine) ei saa korteriomanik ette näha. Kuna kohtu hinnangul kostja kahju tekkimise eest ei vastuta, ei hinda kohus kahju suurust ega selle põhjuslikku seost kahju tekitava sündmusega. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, siis menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.