Hageja: AS DBNL (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Helen T , elektronpost: xxx); Kostja: VT (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt VT`ilt hageja AS DBNL kasuks välja 105 870 (ükssada viis tuhat kaheksasada seitsekümmend) krooni ja 47 senti, millest 102 853,49 krooni on võlgnevus koos intresside võlgnevusega ning 3016,98 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis;
3.Mõista kostjalt VT`ilt hageja AS DBNL kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,02% päevas võlgnevuse summalt 99 945,26 krooni kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas 07.12.2009.a Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevusena 102 853,49 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 3016,98 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.05.2008.a liisingulepingu , mille esemeks oli väiketraktor Outlander 800XT YEL. 14.07.2008.a sõlmisid pooled liisingulepingu , mille esemeks oli sõiduauto Honda Accord 4D. Liisingulepingute kohaselt omandas hageja lepingutes märgitud vara ning andis selle üle kostja valdusesse. Kostja kohustus tasuma liisingumakseid.
3.08.04.2009.a sõlmisid pooled mõlemale liisingulepingule lisad, milliste kohaselt kostja tunnistas, et ei suuda edaspidi lepingulisi kohustusi kohaselt täita. Lisade kohaselt leppisid pooled kokku liisingulepingute ennetähtaegses lõpetamises. Kostja kohustus hagejale üle andma varade valduse, et hageja saaks varade võõrandamise kaudu katta tekkinud võlgnevuse. Kostja omakorda kohustus varade kiireima ja parima võõrandamistulemuse saamiseks leidma omal algatusel varadele ostjaid ning reklaamima müüki.
4.Kostja liisingumaksete võlgnevus hageja ees oli hagiavalduse esitamise ajal kokku 14 736,44 krooni, millest 3761,92 krooni oli esimese liisingulepingu kohane võlgnevus tasumata osamaksete osas ning 1263,46 krooni esimese liisingulepingu kohane võlgnevus tasumata intressimaksete osas, 8066,29 krooni oli teise liisingulepingu kohane võlgnevus tasumata osamaksete osas ning 1644,77 krooni teise liisingulepingu kohane võlgnevus tasumata intresside osas ja 894,51 krooni tähtajaks tasumata kindlustusmaksed.
5.Liisingulepingu ülesütlemise tagajärjel võõrandas hageja esimese liisingulepingu eseme hinnaga 80 508,48 krooni (ilma käibemaksuta) ning teise liisingulepingu eseme hinnaga 229 660,95 krooni (ilma käibemaksuta). Kostjal tuli eeltoodust tulenevalt tasuda esimese liisingulepingu järgse vara omandamiseks tehtud kulu 90 705,33 – 80 508,48 krooni = 10 197,05 krooni ning teise liisingulepingu järgse vara omandamiseks tehtud kulu 283 951,22 – 229 660,95 krooni = 54 290,57 krooni.
6.Lisaks eelnevale märkis hageja hagiavalduses, et ta kandis varade müügi käigus täiendavaid kulusid kokku summas 22 735 krooni, milles 5700 krooni oli seotud esimese liisingulepingu eseme müügiga ning 17 035 teise liisingulepingu eseme müügiga.
7.Eeltoodu alusel nõudis hageja kostjalt kokku võlgnevuse 102 853,49 krooni väljamõistmist.
8.Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise. Viivist arvestas hageja nõude summalt suuruses 99 945,26 krooni, kuna hageja ei arvestanud viivist tasumata intressi maksetelt. Hageja poolt arvestatud põhinõude summa, millelt hageja viivist arvestas, koosnes tähtajaks
Lk (8) 2
tasumata osamaksetest, varade omandamiseks tehtud kuludest ning varade müügi käigus kantud kuludest. Hageja arvestas viivist määras 0,02% päevas alates 10.07.2009.a, mis oli kostjale saadetud võlateatise kuupäev.
9.Õiguslikult tugines hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1, § 101 lg 1 punktidele 1,4 ja 6, § 113 lõikele 1, § 367 lõikele 1 ja lõikele 4. Hageja oli nõus asja kirjaliku menetlemisega ning palus menetluskulud jätta kostja kanda.
10.Vastuseks kostja seisukohtadele märkis hageja 07.04.2010.a, et talle jäävad arusaamatuks kostja viited liisinguesemetega seotud sissemaksetele. Liisingulepingutes leppisid pooled kokku, et hageja omandab kostja huvides kolmandatelt isikutelt liisinguesemed ning annab need liisingulepingute kehtivuse perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja oli omakorda kohustatud tasuma liisingumakseid, mille osaks olid ka esmased sissemaksesummad ehk esimesed osamaksed. Seetõttu pidas hageja põhjendamatuks kostja väiteid, nagu oleksid nimetatud summad kostja poolt kantud kahjuks.
11.Samuti märkis hageja, et liisingulepingute ennetähtaegsete lõpetamiste kokkulepete punktis 5 kohustus kostja osalema aktiivselt varade müügiprotsessis, püüdes leida liisinguesemetele omal algatusel ostjaid ning reklaamides liisinguesemete müüki. Kostja ei ole hagejat kordagi teavitanud isikutest, kes oleksid olnud nõus ostma varad kõrgema hinnaga võrreldes sellega hinnaga, millega hagejal lõpuks õnnestus varad müüa. Seega pidas hageja alusetuteks kostja etteheiteid varade võõrandamisväärtuse osas.
12.Täiendavalt selgitas hageja, et teise liisingulepingu eseme Honda Accord müüki alustas AS Saksa Auto hageja tellimusel hinnaga 390 000 krooni. Kuna sõiduki vastu ostjate huvi puudus, oli hageja sunnitud järk-järgult vara hinda langetama, kuni 2009.a lõpus leidus isik, kes oli vara nõus ostma hinnaga 229 660,95 krooni.
13.Ühtlasi viitas hageja, et poolte vahel sõlmitud liisingulepingute ennetähtaegse lõpetamise kokkulepete punkti 6 järgi oli kostjal huvi korral võimalus küsida hagejalt informatsiooni varade müügi kohta. Kostja oli aga varade müügiprotsessis passiivne.
14.Kostja pakutud kompromissi detailide arutamiseks palus hageja kostjal endaga ühendust võtta.
15.24.05.2010.a kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades leidis hageja, et ta ei nõustu kostja väitega nagu oleks teise liisingueseme väärtus tänasel päeval oluliselt kõrgem vaidlusaluse sõiduki võõrandamise hinnast. Kostja esitatud väljavõte Internetiportaalist www.auto24.ee ei ole arvestatav sõiduki turuhinna määramisel, kuna tegemist on pakkumishindadega, mitte tegelike tehinguhindadega. Enamik müüjatest nimetatud portaalis on füüsilised isikud, kes ei oma teavet tegelikest turuhindadest. Lisaks viitas hageja, et teise liisingulepingu ese müüdi 2009.a mais, mil sõidukite turuväärtused olid absoluutses madalseisus. Kostja poolt esitatud kuulutusel toodud sõiduk ning teise liisingulepingu ese olid aga tehniliselt erinevad ning sellistest asjaoludest sõltub ka sõiduki turuhind. Hageja märkis, et teise liisingulepingu esemel ei olnud ksenoontulesid, ABS pidureid, signalisatsiooni ja immobilaiserit. Samuti oli teise liisingulepingu eseme mootor väiksema võimsusega. Hageja viitas, et kostja enda väidete kohaselt ei suutnud ka kostja ise sõidukile ostjat leida.
16.Hageja selgitas, et ta ei nõustu kostja kompromissettepanekuga, mille kohaselt oleks kostja nõus tasuma vaid 50% võlgnevusest. Omapoolse kompromissettepanekuna pakkus
Lk (8) 3
hageja kostjale seda, et hageja vähendab 10% ulatuses oma kulude hüvitamise nõuet ning loobub viiviste nõudest.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja teatas oma vastuses hagiavaldusele, et ta ei ole nõus hageja poolt nõutud summaga ning soovib kompromissi. Kostja leidis, et ta on esimese liisingulepingu kohaselt teinud sissemaksu summas 2032,39 EUR ning teise liisingulepingu kohaselt sissemaksu summas 2633,16 EUR koos käibemaksuga. Kostja leidis, et viidatud summad kokku on 4965,55 EUR ning see on kostjal tekkinud kahjum. Samuti leidis kostja, et teise liisingulepingu ese sõiduauto Honda Accord läks müüki hinnaga 320 000 krooni, mis oli jääkväärtusest 30 000 krooni odavam. Lõplik müügihind oli 271 000 krooni. Kostja märkis, et talle jäi arusaamatuks, miks oli sõiduauto müüdud turuhinnast 30% odavamalt.
18.Kostja tegi ettepaneku, et ta on nõus tasuma nõutud summast 50% maksegraafiku alusel. Kostja märkis, et võiks ühes kuus tasuda 1000 krooni, kuna ta on töötu ning ka tema abikaasa on töötu. Lisaks on kostjal eluasemelaen ning kaks last.
19.Kostja täiendavas vastuses hageja seisukohtadele 12.05.2010.a oli märgitud, et kostja reklaamis oma tuttavatele liisingueset, kuid keegi ei tundnud huvi. Kostja pidas huvi puudust liisingueseme suhtes arusaadavaks, arvestades riigi majanduslikku olukorda.
20.Samas heitis kostja hagejale endiselt ette sõiduauto Honda Accord müügihinna langetamist. Kostja leidis, et antud auto müügihind oli vastuse koostamise ajal kõrgem, kui liisingueseme tegelik võõrandamise hind.
21.Kostja teatas, et on endiselt nõus enda poolt pakutud kompromissettepanekuga. Samuti oli kostja nõus asja kirjaliku menetlemisega.
22.12.06.2010.a kirjalikus vastuses leidis kostja, et tema poolt esitatud Interneti portaali www.auto24.ee väljavõttel oli toodud samasuguste tehniliste omadustega sõiduk nagu seda oli teise liisingulepingu ese. Kostja märkis, et ta jälgis Interneti vahendusel teise liisingueseme müüki ning sõiduki hinda Interneti kaudu pakkumisel ei vähendatud, vaid kuulutus võeti maha hinnaga 390 000 krooni.
23.Kostja leidis, et ta ei ole nõus maksma hageja poolt välja toodud kahjumit, kuna hageja esindajad eksivad pidevalt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
25.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 07.05.2008.a liisingulepingu , mille esemeks oli väiketraktor Outlander 800XT YEL (edaspidi: esimene liisinguleping);
Lk (8) 4
2) hageja ja kostja sõlmisid 14.07.2008.a liisingulepingu , mille esemeks oli sõiduauto Honda Accord 4D (edaspidi: teine liisinguleping); 3) liisingulepingute kohaselt kohustus kostja tasuma liisingumakseid, kuid ei tulnud vastava kohustusega toime; 4) 08.04.2009.a sõlmisid pooled mõlemale liisingulepingule lisad, milliste kohaselt kostja tunnistas, et ei suuda edaspidi lepingulisi kohustusi kohaselt täita ning pooled leppisid kokku liisingulepingute ennetähtaegses lõpetamises; 5) poolte vahel 08.04.2009.a sõlmitud kokkulepete järgi kohustus kostja varade kiireima ja parima võõrandamistulemuse saamiseks leidma omal algatusel varadele ostjaid ning reklaamima müüki; 6) esimese liisingulepingu ese võõrandati hageja poolt hinnaga 80 508,48 krooni (ilma käibemaksuta) ning teise liisingulepingu ese võõrandati hageja poolt hinnaga 229 660,95 krooni (ilma käibemaksuta).
26.Hageja nõuab kostjalt seoses liisingulepingute ennetähtaegse lõpetamisega võlgnevuse väljamõistmist summas 102 853,49 krooni, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 3016,98 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
27.Hageja selgituste kohaselt koosneb võlgnevus 102 853,49 krooni järgmistest summadest: 1) kostja liisingumaksete võlgnevusest summas 14 736,44 krooni, millest 3761,92 krooni oli esimese liisingulepingu kohane võlgnevus tasumata osamaksete osas, 1263,46 krooni esimese liisingulepingu kohane võlgnevus tasumata intressimaksete osas, 8066,29 krooni oli teise liisingulepingu kohane võlgnevus tasumata osamaksete osas, 1644,77 krooni teise liisingulepingu kohane võlgnevus tasumata intresside osas ja 894,51 krooni tähtajaks tasumata kindlustusmaksed; 2) liisingulepingute ülesütlemise tagajärjel varade omandamiseks tehtud hüvitamata kuludest kokku summas 64 487,62 krooni, millest esimese liisingulepingu järgne vara omandamiseks tehtud kulu oli 90 705,33 – 80 508,48=10 197,05 krooni ning teise liisingulepingu järgne vara omandamiseks tehtud kulu 283 951,22 – 229 660,95 = 54 290,57 krooni; 3) varade müügiprotsessiga kaasnenud täiendavatest kuludest summas 22 735 krooni, millest 5700 krooni oli seotud esimese liisingulepingu eseme müügiga ning 17 035 krooni teise liisingulepingu eseme müügiga.
28.Kostja ei ole hageja poolt esitatud arvestusele vastu vaielnud. Kostja ei ole esitanud vastuväited liisingumaksete võlgnevuse ja sellega seotud arvestuse kohta, varade müügiprotsessiga seotud kulude ning esimese liisingulepingu eseme müügi tulemusena hüvitamata kulude nõudega seoses. Kuivõrd kostja ei ole eelnimetatud osas vastuväiteid esitanud, tuleb kostja poolt hageja esitatud faktilised asjaolud lugeda õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Vastavalt TsMS § 231 lõikele 4 eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Ühestki kostja poolt kohtule esitatud avaldusest ei ilmne kostja tahe vaidlustada eelnimetatud ja hageja poolt välja toodud asjaolusid.
29.Seega leiab kohus, et kostja poolt vaidlustamata osas tuleb hageja poolt viidatud summad kostjalt välja mõista. Kostjal tuleb välja mõista liisingumaksete võlgnevus summas 14 736,44 krooni, esimese liisingulepingu eseme omandamiseks tehtud ja seni hüvitamata kulu summas
Lk (8) 5
10 197,05 krooni ning liisinguesemete müügiprotsessis kantud täiendavad kulud summas 22 735 krooni.
30.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Käesolevas asjas leppisid pooled kokku (liisingulepingu lisa, toimiku lk 25-26 ja liisingulepingu lisa, toimiku lk 27-28), et liisingulepingud lõpetatakse ennetähtaegselt ning liisinguesemed võõrandatakse. Kuivõrd liisingulepingud lõpetati ennetähtaegselt poolte kokkuleppel, ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele hageja poolt viidatud VÕS § 367, mis reguleerib liisingulepingu ülesütlemise tagajärgi.
31.Poolte vahel sõlmitud kokkulepped nägid ette, et liisinguesemete võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud ja põhjendatud kulud, seejärel lisa sõlmimiseni tasumata osamaksed, liisingulepingu tähtaja lõpuks arvestatud jääkväärtus, seejärel kõik kalendrikuu lõpuni tasumisele kuuluvad osamaksed, tasumata viivised ja leppetrahvid (kokkulepete punkt 3). Kui liisinguesemete võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki eelviidatud tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud tasuma liisinguandjale puudujääva osa (kokkulepete punkt 4). Samuti oli kostja nimetatud kokkulepete kohaselt kohustatud tasuma liisinguesemete müügiga seotud kulud, sealhulgas kulud seoses liisingueseme hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega, puhastamisega ja müügiteenusega (kokkulepete punkt 4). Kohus leiab, et eelviidatud lepingust tulenesid kostjale kohustused, mida kostjal tuli täita. Hageja poolt nõutud liisingulepingutest tulenevate võlgnevuste summad on tõendatud kostjale esitatud arvetega (toimiku lk 29-33). Tasumata kindlustusmaksest tulenev nõue on tõendatud MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi teatisega (toimiku lk 33). Esimese liisingulepingu eseme müügihind on tõendatud hageja poolt ostjale esitatud arvega (toimiku lk 34). Müügiprotsessiga seotud kulud on tõendatud hageja poolt esitatud kulude kandmist tõendavate dokumentidega (toimiku lk 36-38).
32.Kostja on käesolevas asjas esitanud vastuväited üksnes selle kohta, et kostja hinnangul müüdi teise liisingulepingu esemeks olnud sõiduk Honda Accord liialt väikese hinnaga ning sõiduki müügihind ei vastanud turuhinnale. Hageja on kostja seisukohtadele vastu vaielnud ja on märkinud, et sõiduk võõrandati ajal, mil kasutatud sõidukite turuhinnad olid nende madalseisus. Kostja on väitnud, et isegi praegusel ajal on samasuguse sõiduki turuhind kõrgem hinnast, millega liisingueseme võõrandas hageja.
33.Käesolevas asjas on tuvastatud, et poolte vahel sõlmitud liisingulepingud lõpetati ennetähtaegselt poolte kokkuleppel (mitte liisinguandja poolt lepingute ülesütlemise tõttu). Poolte vahel sõlmitud kokkulepe (toimiku lk 27-28) ei näinud ette, millise hinnaga tuli sõiduk võõrandada. Kohus leiab, et kuivõrd pooltevaheline kokkulepe ei reguleerinud, millise hinnaga sõiduk võõrandatakse, tuli see kohtu hinnangul eeldavalt võõrandada turuhinnaga. Kohus lähtub siinkohal kokkuleppe tõlgendamisel VÕS § 29 lõikele 4 (mille kohaselt arvestatakse lepingu tõlgendamisel lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaama). Riigikohus on liisingulepingute ennetähtaegset ülesütlemist puudutavates vaidlustes leidnud, et lähtuda tuleks liisingueseme väärtusest liisinguandjale tagastamise hetkel ning üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal (RK TKo 08.10.2008.a, nr 3-2-1-77-08, p 13). Poolte kokkuleppel võib lähtuda ka tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus (RK TKo 29.04.2008.a nr 3-2-133-08, p 18).
Lk (8) 6
34.Hageja on leidnud, et sõiduki tegelik võõrandamise hind (mille suurust tõendab hageja poolt sõiduki ostjale esitatud arve, toimiku lk 35) vastas selle turuhinnale – müügitehingu teostamise ajal ei olnud analoogilist sõidukit võimalik võõrandada kõrgema hinnaga. Hageja on selgitanud, et sõiduki turuväärtust mõjutas üleüldine majanduskriis, millise asjaolu loeb kohus üldteada olevaks, kuna ka kostja on viidanud, et sõidukite hindasid mõjutas majanduslangus. Kohus leiab, et sõiduki tegelik võõrandamise hind 229 660,95 (ilma käibemaksuta) vastas sõiduki turuväärtusele 2009.a mais ja juunis, kuna käesolevas asjas ei ole tõendatud, et sõiduki turuväärtus oleks nimetatud summast erinenud. Kostja ei ole kohtu hinnangul tõendanud ega põhjendanud, milline oli teise liisingulepingu eseme tegelik turuväärtus kostja arvates selle võõrandamise ajal. Kostja ei ole ka esitanud tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks, kuigi kohus juhtis kostja tähelepanu vajadusele tõendada oma vastuväiteid (kohtu 07.05.2010.a pöördumine, toimiku lk 66). Kohtu hinnangul ei tõenda kostja esitatud Internetiportaali www.auto24.ee väljavõte (toimiku lk 70-71) sõiduki turuhinda selle võõrandamise ajal ehk 2009.a mais ja juunis. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt esitatud kuulutusel müüdav sõiduk oli samaväärne teise liisingulepingu esemega. Samuti ei ole kostja tõendanud, et sama turuhinnaga ehk hinnaga 399 000 krooni oleks teise liisingulepingu eset saanud võõrandada 2009. mais või juunis. Kostja on ise väitnud, et ta reklaamis oma tuttavatele teise liisingulepingu eset, kuid keegi ei tundud vara vastu huvi.
35.Hageja on väitnud ühtlasi, et kostja etteheited hagejale teise liisingueseme hinna osas on põhjendamatud seetõttu, et poolte vahel sõlmitud kokkuleppe punkti 5 kohaselt kohustus kostja ise aktiivselt osalema liisingulepingu eseme müügiprotsessis, kuid kostja seda ei teinud. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta oleks ise osalenud ühelgi viisil teise liisingulepingu eseme müügiprotsessis. Seega ei täitnud kostja ise oma lepingulisi kohustusi. Kostjal oli poolte vahel sõlmitud kokkuleppe punkti 6 kohaselt õigus küsida hagejalt kirjalikult informatsiooni sõiduki müügiprotsessi kohta, kuid kostja ei ole tõendanud, et ta üldse sõiduki müügiprotsessi vastu huvi tundis. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et ta oleks saanud võõrandada sõiduki kõrgema hinnaga, kui seda tegi hageja. VÕS § 101 lg 3 näeb ette, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kostja ei saanud viidata hageja suutmatusele võõrandada sõiduk kõrgema hinnaga olukorras, kus kostja ise jättis oma kohustused sõiduki võõrandamisega seoses täitmata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tulenevalt teise liisingulepingu eseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulust summas 54 290,57 krooni on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks nimetatud summa välja mõista.
36.VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Poolte vahel sõlmitud kokkulepete (liisingulepingu lisa, toimiku lk 25-26 ja liisingulepingu lisa, toimiku lk 27-28) punkt 4 kohustas kostjat tasuma oma võlgnevuse hagejale viivitamatult. Hageja edastas kostjale võlateatised (toimiku lk 39 ja 40) 10.07.2009.a. Kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud.
37.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivise tasumist. Hageja on nõudnud kostjalt viivise
Lk (8) 7
tasumist seaduses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Samuti on hageja nõudnud kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist. Hageja on viivise arvestamisel aluseks võtnud võlgnevuse summa 99 945,26 krooni, kuna hageja ei ole arvestanud viivist intressivõlgnevuselt. Kostja ei ole hageja viiviste nõudele ega viiviste arvestusele vastu vaielnud. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 3016,98 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina nõude summalt 99 945,26 krooni ehk 0,02% päevas nimetatud summalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
38.Kuigi kohus loeb hageja nõude täielikult põhjendatuks, peab kohus vajalikuks vastata kõigile kostja väidetele. Esialgsetes vastuväidetes leidis kostja, et talle on tekkinud kahju summas 4965,55 EUR, mis seisneb liisingulepingute alusel tehtud sissemaksete summas. Kostja ei esitanud hageja vastu tasaarvestuse avaldust ega vastuhagi. Hagejale jäid kostja viidatud väited mõistetamatuteks, kuna sõlmitud liisingulepingute järgi oli kostjal kohustus tasuda liisingumakseid, sealhulgas esimesed sissemaksed. Kohus nõustub hageja seisukohtadega. Vaatamata asjaolule, et pooled on kokkuleppega liisingulepingud ennetähtaegselt lõpetanud, ei tulene poolte vahel sõlmitud lepingust, et hageja oleks kohustatud tagastama kostjale varem makstud sissemaksed. VÕS § 361 näeb ette, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul liisinguvõtja ehk kostja kohustus tasuda liisingumakseid, milliste hulka kuulusid esialgsed sissemaksed. Hageja omandas liisinguesemed müüjatelt kostja soovil ning seadus ega poolte vahel sõlmitud lepingud ei näe ette liisingumaksete või muude liisinguvõtja poolt tasutud maksete tagastamist liisinguvõtjale juhul, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt liisinguvõtja suutmatuse tõttu oma lepingulisi kohustusi täita.
39.Ühtlasi märkis kostja korduvalt, et ta on nõus tasuma hagejale maksegraafiku alusel võlgnevuse osaliselt ning palus arvestada asjaolu, et kostja ning tema abikaasa on töötud, neil on eluasemelaen ning lapsed. Hageja kostja kompromissettepanekutega ei nõustunud. Kohus peab vajalikuks selgitada kostjale, et kohus ei saa määrata poolte vahelise kompromissi tingimusi omaalgatuslikult või näha otsuses ette, et kostja on kohustatud kompromissina tasuma vaid osa võlgnevusest, kui hageja sellega ei nõustu. Kuna hageja ei ole nõustunud kostja esitatud kompromissettepanekutega ning kostja ei ole omakorda nõustunud hageja vastuettepanekutega, ei ole käesolevas asjas kompromissi sõlmitud ja kostjalt tuleb hageja nõutud võlgnevus välja mõista kohtu poolt käesolevas otsuses toodud põhjendustel.
40.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (8) 8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.