Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-2398

Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 18.01.2010 esitas OÜ C Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 29.04.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni ning teha ettepanek OÜ C võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kümne kalendripäeva jooksul. 13.05.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.05.2010. Seisuga 18.06.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Äriregistrisse on OÜ C kantud 07. oktoobril 2004. a registrikoodiga XXX . Osakapital on 500 000 krooni, mille ainuosanik on OÜ S (registrikood XXX), juhatuse liikmeks PU(isikukood XXX). OÜ C põhitegevusalaks on olnud vedelkütuse jae-ja hulgimüük, põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine, ost-müük, ehitusjärelevalve ja töökeskkonnaalane nõustamine. Ajutine haldur märgib aruandes, et OÜ C viimaste aastate majandustulemusi ei ole võimalik kindlaks teha, kuna võlgniku juhatus ei ole haldurile esitanud ühtegi majandusaasta aruannet ega muid vastavaid raamatupidamisandmeid. Sellest tulenevalt ei ole võimalik teostada majandustegevuse finantsanalüüsi. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ C raamatupidamine ei olnud korraldatud seaduse nõuetele vastavalt. 31.12.2009 seisuga koostatud kasumiaruande kohaselt moodustavad võlgniku müügitulud kokku 1 337 400 krooni, kulud kokku -8 107 085, millest tuleneb, et ühing lõpetas kahjumiga -6 769 685 krooni. OÜ C juhatuse kinnitusel ettevõttel kehtivaid töölepinguid ei ole. Võlgniku varad Võlgniku rahalised vahendid ulutavad maksimaalselt 900 kroonini, puuduvad kindlad ja reaalselt sissenõutavad nõuded ostjate vastu ja muu vara. Vara kokku ajutise halduri hinnangu kohaselt ca 900 krooni. Võlgniku kohustused AS-i SEB Pank ees kaardi hooldustasu võlg 15 krooni ja maksuvõlgnevus koos intressidega kokku 6 578 655 krooni, sealhulgas vaidlustatud maksuvõla summa 3 816 069 krooni. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku teadaolevad kohustused 14.04.2010 seisuga vähemalt 6 578 670 krooni. Nimetatud summale võib nõuete esitamise käigus lisanduda intressi, leppetrahvi, viiviste jms nõudeid, seetõttu võlgnevuse tegelik suurus selgub pärast nõudeavalduste esitamist, halduri poolt nende kontrollimist ja nõuete kaitsmist.

2-10-2398 Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta 20.04.2009 seisuga ületavad võlgniku kohustused varasid 99 % ehk 6 577 770 krooni võrra. Ajutine haldur ei ole pidanud võimalikuks analüüsida põhjalikumalt võlgniku maksevõimet, kuna võlgnik ei ole esitanud vastavaid raamatupidamisdokumente. Ajutine haldur märgib aruandes, et võlgniku maksejõuetus on ilmselge ning majandustegevuse jätkamine ja saneerimine antud situatsioonis on välistatud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise nõude esitamiseks. Ajutise halduri hinnangul tuleb pankrot välja kuulutada juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Võlgniku arvates on OÜ C maksejõuetuse peamisteks põhjusteks liialt positiivne äriplaan, käibevahendite osaline mittelikviidsus, tekkinud raskendatud majandusolukord Eestis tervikuna, konkurents, täiendava investeeringu peatumine ning Maksu- ja Tolliameti maksuotsus. Võlgniku seletuse kohaselt püsiv maksejõuetus selgus investeeringute peatumise teadvustamisel 2009.a lõpus ja maksuotsuse jõustumisel 2010.a jaanuaris. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisvigadest, mis seisnevad käibemaksuseaduses ja tulumaksuseaduses sätestatud kohustuste rikkumises, mille tagajärjel tekkis võlgnikul suur maksuvõlgnevus. Muude võlgniku poolt esitatud põhjuste ja makseraskuste alguse aja osas ajutine haldur ei ole oma seisukohta avaldanud, kuna puuduvad vastavasisulised raamatupidamisdokumendid. Ajutise halduril hinnangul võib OÜ C mittevastava raamatupidamise korraldamise näol olla tegemist raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Äriseadustiku § 183 kohaselt osaühingu raamatupidamise korraldamise kohustus on juhatusel. Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet ega ole säilinud raamatupidamise algdokumente, on ajutine haldur seisukohal, et juhatuse liige rikkus oma seadusest tulenevaid raamatupidamise kohustusi tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu. Võlgniku poolt esitatud kassaraamatu väljavõttest tuleneb, et 08.12.2009 tagastati juhatuse liikmele laenu summas 144 350 krooni. Ajutise halduri hinnangul esineb selle makse pinnalt OÜ C pankrotimenetluses rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise võimalus. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 10 500 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4 950 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: - suhtlemine võlgniku esindajatega – 1 tund; - järelpäringute esitamine – 0,25 tundi; - järelpäringute vastuste analüüs – 0,25 tundi; - dokumentide kontroll, analüüs ja majandusliku seisundi väljaselgitamine, s.h vara arest – 1,5 tundi; - ajutise halduri aruande koostamine – 3 tundi; - kohtuistungil viibimine – 1 tund.

2-10-2398

Ajutise halduri tasu kokku 10 500 krooni (7 tundi x 1 500 krooni). Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Indrek N välja mõista 780 krooni (sisaldab käibemaksu 20%), s.h bürookulud 500 krooni, fotokoopiad 150 krooni, käibemaks 130 krooni. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

2-10-2398 füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ C pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul on vara 900 krooni ning võlgu on 14.04.2010 seisuga vähemalt 6 578 670 krooni ulatuses. Võlausaldajad ega teised isikud ei ole nõus olnud võlgniku pankrotimenetlust finantseerima. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. OÜ C tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri hinnangul põhjustasid OÜ C maksejõuetuse lisaks muudele põhjustele juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisvead, mis seisnesid raamatupidamise nõuetele mittevastavas korraldamises ning käibemaksuseaduses ja tulumaksuseaduses sätestatud kohustuste rikkumises, mille tagajärjel tekkis võlgnikul suur maksuvõlgnevus. Võlgniku enda poolt esitatud põhjuste ja makseraskuste alguse aja osas ajutine haldur ei ole oma seisukohta avaldanud, kuna puuduvad raamatupidamisdokumendid. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning alluvate väidetavad rikkumised ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse kohustuste rikkumise eest. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt ei ole 2004. aastal registrisse kantud OÜ Cesitanud registriosakonnale ühtegi majandusaasta aruannet, mistõttu on kohtu poolt koostatud aruandetrahvi määrused ning tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes esitatud järeldusega, mille kohaselt tuleb võlgniku juhatuse liikme poolt majandusaasta aruannete mitteesitamist ja raamatupidamisdokumentide mittesäilitamist lugeda raamatupidamise seadusest tulenevate kohustuste tahtlikuks või vähemalt raske hooletuse tõttu rikkumisekse OÜ C juhatuse poolt ning seega on tegemist raske juhtimisveaga, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Indrek N on kohtule 28.04.2010 esitanud OÜ C ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 7 tundi (tunnitasuga 1 500 krooni), s.h: suhtlemine võlgniku esindajatega; järelpäringute esitamine ja vastuste analüüs; dokumentide kontroll, analüüs ja majandusliku seisundi väljaselgitamine; ajutise halduri aruande koostamine; kohtuistungil viibimine. Indrek N palub pankrotimenetluse raugemisel ajutise halduri aruandes välja mõista ajutise halduri tasu 10 500 krooni, sellest riigi vahenditest 6 200 krooni ja võlgniku vahenditest 4 300 krooni, samuti välja mõista ajutise halduri kulud summas 780 krooni võlgniku vahenditest. Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige PUon 16.05.2010 e-kirjaga nõustunud ajutise halduri aruandes märgitud ajutise halduri tasu ja kulude summa hüvitamisega. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ning kvalifikatsioonile ja et ajutise halduri tasu summas 10 500 krooni, tuleb tunnustada. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks, mille tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohtu poolt tunnustatud tasu summast tuleb maksta välja Indrek N’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX riigi arvelt 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja ülejäänud osa

2-10-2398 tasust 4 300 krooni (lisandub sotsiaalmaks 1 419 krooni) tuleb välja mõista Indrek N’i kasuks solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 780 krooni tuleb OÜ Juhkentali Advokaadibüroo kasuks välja mõista solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt. OÜ C dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ C juhatuse liikmele PU’ile (isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.