18.juuni 2010 kell 16:00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu OÜ F hagi VAS ja TOÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks 26 944,80 krooni
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ F (registrikood xxx) Hageja lepinguline esindaja adv Teet V (AB Järve, Otti & Laretei ) Kostja I: VAS (endise ärinimega TAS, registrikood xxx, asukoht Xxx), seaduslik esindaja LE Kostja II: TOÜ (registrikood xxx, asukoht Xxx), seaduslik esindaja LE Kostjate I ja II lepinguline esindaja Kerli K (Cavere Õigusbüroo OÜ )
Asi läbivaadatud kohtuistungil
10.juunil 2010
Kohtuistungil osalesid
T. V , L. E ja K. K
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista VAS-ilt (registrikood xxx) ja TOÜ-lt (registrikood xxx) solidaarselt OÜ F (registrikood xxx) kasuks 30 949,27 krooni (kolmkümmend tuhat üheksasada nelikümmend üheksa krooni ja 27 senti, sh põhivõlg 26 804,30 krooni ja seisuga 10.06.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 4 144,97 krooni).
3.Välja mõista VAS-ilt ja TOÜ-lt solidaarselt OÜ F kasuks viivis põhivõlgnevuse jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2010 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Menetluskulud jäävad solidaarselt VAS-i ja TOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
19.06.2009 Harju Maakohtule esitatud hagis OÜ F taotleb kostjatelt VAS-ilt ja TOÜ-lt solidaarselt välja mõista 26 944,80 krooni põhivõla katteks ja lisanduvad viivised. Hagiavalduse kohaselt OÜ F müüs 16.10.2008 – 28.10.2008 kostjale I VAS-ile krediiti kaupu järgmiste arvete alusel: 1) 16.10.2008 arve nr 805337 summas 26 944,80 krooni, maksetähtajaga 15.11.2008; 2) 21.10.2008 arve nr 805385 summas 8700,30 krooni, maksetähtajaga 20.11.2008, 3) 28.10.2008 arve nr 805519 summas 13 903,20 krooni, maksetähtajaga 27.11.2008. Kokku ostis kostja I hagejalt kaupu kokku summas 49 548,30 krooni. Ettenähtud maksetähtaegadeks kostja arveid ei tasunud. Kostja I on aktsepteerinud kõik esitatud arved, mida kinnitab kostja I juhatuse liikme KS poolt hagejale 06.01.2009 elektrooniliselt saadetud saldokinnitus. Hagi esitamise ajaks kostja I tasus hagejale võlgnevuse osaliselt – arve nr 805337 alusel 14 672,60 krooni. Samuti saatis hageja 16.03.2009 kostjale I elektrooniliselt tasaarvelduskokkuleppe, milline on käsitatav tasaarvestuse avaldusena VÕS § 198 lg 1 mõttes. Tasaarvestuse tulemusena jäi kostja võlgnevuseks hageja ees 16.10.2008 arve nr 805337 alusel 4200,80 krooni, 21.10.2008 arve nr 805385 alusel 8700,30 krooni ja 38.10.2008 arve nr 805519 alusel 13 903,20 krooni, kokku summas 26 804,30 krooni. Hageja taotleb lisaks põhivõlale kostjatelt välja mõista seadusest tuleneva määraga viivist. 10.06.2010 kohtuistungi toimumise päeva seisuga oli hageja arvestuste kohaselt sissenõutavaks muutunud viivis summas 4 144,97 krooni ning edasi taotleb hageja viivised välja mõista protsendina põhivõlast. 05.03.2009 muudeti TAS ärinimi ning uueks ärinimeks sai VAS. Samal päeval registreeriti äriregistris uus äriühing ärinimega TOÜ (kostja II), mille asutajaks, ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks on LE. Samuti on LE VAS (endine TAS) juhatuse liige ning ainuaktsionär. Samuti ilmneb Krediidiinfo faktiraportist ja TOÜ Interneti koduleheküljelt asjaolu, et mõlema nimetatud äriühingu sidevahendite numbrid on identsed ning nimetatud kodulehekülg on varasemalt olnud kostja I Interneti kodulehekülg. Hagejale teadaolevalt on kostja I majandustegevus lõppenud ning selle tegevuse on üle võtnud kostja II. Hagejale teadaolevalt on kostja I kõik endised töötajad üle võetud kostja II poolt. Helistades kostja I telefonile teatatakse kostja II ärinimi ning asjaolu, et reklaamitavaid tooteid müüb just nimelt kostja II, mitte kostja I. Hagejale on teada, et kostja II kasutab oma äritegevuses varasemalt kostja I kasutuses olnud asju (transpordivahendeid jms). Seega on faktiliselt toimunud ettevõtte üleminek kostjalt I kostjale II VÕS §180 ja § 182 lg 1 tähenduses. VÕS § 183 lg 1 kohaselt vastutavad kostjad solidaarselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud ja ülemineku ajaks või viie aasta jooksul pärast seda sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.
KOSTJA VASTUS
03.09.2009 kirjalikus vastuses kostjad hagi ei tunnista. Hageja ei ole hagile lisatud arveid kostjale I saatnud ning kostja I ei ole ka arvetel märgitud kaupasid kätte saanud. Seega ei saa hagejal olla nõuet ka kostja II vastu. 09.11.2009 täiendavas vastuses kostjad märgivad lisaks eelnevale, et täiesti alusetud on hageja väited ettevõtte ülemineku kohta. Asjaolu, et kostja II kasutab sama ärinime, mida kostja I varasemalt, ei tähenda, et tegemist on ettevõtte üleminekuga. Hageja väited kostja I majandustegevuse lõppemise ja selle kostja II poolt ülevõtmise kohta on paljasõnalised. Samuti on tõendamata hageja väited kostja I endiste töötajate ülevõtmise kohta ning kostja I kasutuses olnud asjade kasutamise kohta kostja II poolt. 20.01.2010 eelistungil kostjate esindaja tunnistas, et vaidlusalused arved on siiski kostjale I saabunud. 03.03.2010 kirjalikus vastuses kostjad loobusid vastuväitest ettevõtte ülemineku osas, kinnitades sellest vastuväitest loobumist sõnaselgelt ka 10.06.2010 kohtuistungil. Kostjad jäid selle vastuväite juurde, et arvetel märgitud kaupu ei ole kostjale I saabunud, nende väidetav vastuvõtmine kostja I töötaja poolt ei ole usaldusväärselt tõendatud. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud esitatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Hageja nõuab kostja I täitmata kohustustest tuleneva võlgnevuse väljamõistmist kostjatelt solidaarselt. Hagi aluseks on asjaolu, et hageja müüs kostjale I kaupu, mille eest kostja I on jätnud tasumata. Asjas ei ole vaidlust, et hagis nimetatud arved nr 805337/16.10.2008 (maksetähtajaga 15.11.2008), nr 805385/21.10.2008 (maksetähtajaga 20.11.2008) ja nr 805519/28.10.2008 (maksetähtajaga 27.11.2008) on kostja I kätte saanud. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et arvest nr 805337 on kostja I tasunud 10 000 krooni 13.01.2009 (tl 83). Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu, väites, et vaidlusalustel arvetel näidatud kaupu ei ole kunagi kostjale I saabunud, kostja I arve osaline maksmine on ekslik. Kostjad on omaks võtnud faktilise asjaolu, et kostja I ettevõte on üle läinud kostjale II ning kostjal I hagis nimetatud kohustuse olemasolu korral vastutab kohustuse täitmise eest võlaõig eaduse (VÕS) § 183 lg 1 alusel ettevõtte omandajana ka kostja II.
3.Eeltoodust tulenevalt tuli hagejal hagi rahuldamise eeldusena tõendada, et kaubad on kostjale I üle antud. Kohus leiab, et esitatud tõendite kogumiga on vaidlusaluste kaupade hagejalt kostjale I üleandmine tõendatud. Kaupade kostja I töötajale üleandmise tõendamiseks hageja esitas F OÜ vastuvõtmislehed nr 1/16.10.2008, nr 51/21.10.2008 ja nr 84/28.10.2008 (tl 80 – 82), millele kantud kaupade loetelu kattub kaupade loeteluga eelpool nimetatud arvetel. Vastuvõtmislehtedele on TAS –i nimel kaupade vastuvõtmist kinnitanud A. R oma allkirjaga. Vaidlust ei ole, et sellel ajal A. R töötas kostja I juures. Tunnistaja T. N ütlustega on ümber lükatud kostjate väide, et A. R ei olnud volitust kaupu vastu võtta. T. N 10.06.2010 kohtuistungil seletas, et kostja I juures oli tavapärane, et autojuhid käisid kauba järel, see toimus vastavalt kokkuleppele, volitused anti alati suuliselt ning kui A. R tõi kauba, siis järelikult oli ta volitatud tarnija juurest kaupa välja võtma. Kostjate seadusliku esindaja L. E vande all antud ütlus selle kohta, et autojuhtidele antakse kauba vastuvõtmiseks luba erandkorras ning ta ei mäleta, kas A. R on erandkorras luba antud, ei tekita kahtlusi A. R
õiguses kostja nimel vastuvõtmislehtedel näidatud kaupu vastu võtta. Kohtu hinnangul ei ole L. E teiste tõenditega vastuolus olevad ütlused usaldusväärsed. Kohus võtab seejuures arvesse, et kostjad on menetluse käigus korduvalt muutnud oma seisukohti vastavalt sellele, kuidas hageja on kostjate vastuväidete ümberlükkamiseks esitanud täiendavaid tõendeid: nii on kostjad loobunud vaidlustamast arvete saamist ning ettevõtte üleminekut. LE on mõlema kostja ainus juhatuse liige, lisaks kostja II asutaja ja ainuosanik, samuti oli ta VAS ainuaktsionär kuni 01.01.2010. Eeltoodu alusel on põhjendatud kahtlus, et L. E võib olla isiklikult huvitatud vaidluse lahendamisest kostjate kasuks ning see võib mõjutada tema ütluste objektiivsust.
4.Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud kostjate väide, et vastuvõtmislehed on koostatud tagantjärele. Kostjate kahtlus tugineb järgmistele asjaoludele: kostjal I ei ole sarnaseid vastuvõtmislehti ning ka hageja ei ole tõendanud, et selliseid lehti on allkirjastanud ka teised kostja töötajad, kes on hageja juurest kaupu toonud; hageja ei esitanud vastuvõtmislehti kohe koos hagiga, vaid alles pärast kostjate vastuväiteid; vastuvõtmislehed kostja I nimel allkirjastanud A. R koondati ja tema lahkumisel oli poolte vahel konflikt. Kostjate väited A. R i poolt vastuvõtmislehtede tagantjärgi allkirjastamise kohta on oletuslikud. A. R kinnitas, et tal ei ole mingit vihavaenu kostjate ega juhatuse liikme vastu. Kohtu hinnangul ei ole A. R motiivi tagantjärele dokumente allkirjastada.
5.Kohus leiab samuti, et kostjad on põhjendamatult tuletanud vastuvõtmislehtede kui tõendi ebausaldusväärsuse nende esitamise ajast. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kaupade vastuvõtmise fakti tõendamise vajadus tekkis alles kostjate vastuväidete esitamise järel. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg –st 1, § 231 lg -st 2 ja § 238 lg 1 pst 1 ei pidanud hageja olukorras, kus kostja I oli kinnitanud vaidlusaluseid arveid sisaldava saldoteatise ning pärast seda tasunud ühe arve osaliselt, eeldama vajadust tõendada ka arvete väljastamise aluseks olevaid asjaolusid.
6.Tunnistaja A. R ütlustest nähtuvalt allkirjastas ta kauba saamisel iga kord mingi dokumendi, kord oli selleks arve-saateleht, kord vastuvõtuleht. Tunnistaja R sõnul andis ta alati kauba kostjale üle koos dokumendiga, laojuhataja kontrollis saadud kaupa ning kui midagi oli puudu, tegeles asjaga laojuhataja. Tunnistaja Noor seletas, et vahel tuli kaup hagejalt koos arvega, vahel saadeti arve meili peale ja siis kaubaga koos mingit dokumenti ei olnud. Sellisel juhul jäi kaup seisma kuni arve tulekuni, tavaliselt tuli arve kaubaga samal päeval ning kauba vastavust arvele kontrolliti hiljemalt järgmisel päeval pärast arve saamist. Vaidlust ei ole, et vaidlusalused arved saadeti kostjale e-posti teel. Seega on mõistlik eeldada, et hiljemalt arvete saamisele järgneval päeval pidi selguma, kui nende arvete alusel kaupa ei ole saadud.
7.Kostjad on samuti väitnud, et saldokinnituse on juhatuse liige saatnud ning raamatupidamine on arve osaliselt tasunud ekslikult, sest raamatupidamisel ei ole andmeid kauba saabumise kohta. Kohus leiab, et väidetav kaubaarvestusest eraldiseisev raamatupidamine kostja I juures on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Tunnistaja Noor seletas, et kauba vastavust arvele kontrollis tavaliselt laojuhataja. Kostjate seaduslik esindaja L. E seletas, et e-posti teel saadeti arved laojuhatajale, kes printis arved välja ning pani need raamatupidaja lauale tasumata arvete hulka. Eelneva alusel on mõistlik eeldada, et raamatupidaja lauale jõuavad üksnes põhjendatud arved, st pärast seda, kui on kontrollitud arvel märgitud kauba kogus ja saabumise fakt. Võttes arvesse arvete väljastamise aega - 2008.oktoober – ei ole eluliselt veenev, et kostja I juhatuse liige edastas 31.12.2008 seisuga saldokinnituse ning raamatupidamine tasus 13.01.2009 ühe arve osaliselt ekslikult. Kaks kuud pärast arvete saabumist pidi igal juhul olema selge, kas kaup on saadud. Seda enam, et tunnistaja Noore sõnul e-posti teel arvete saatmisel oli kaup tavaliselt enne arvet kohal. Samuti ei ole usutavad L. E väited, et puuduva kauba kohta ei peetud vajalikuks esitada hagejale pretensioone, kuna samal ajal oli poolte vahel lahendamisel kolmanda äriühingu, mille kaasosanikud hageja ja kostja I olid, äritegevusega seotud 1,7 miljoni kroonine vaidlus.
Tunnistajate R ja N seletusest järeldub, et esimese teate puuduva kauba kohta oleks saatnud laojuhataja, kes kontrollis arve ja kauba vastavust. Kohus leiab, et eelduslikult on laojuhatajal oma igapäevaste tööülesannete täitmisel vajalikul määral otsustuspädevus, st laojuhataja võib kliendile esitada järelepärimisi ja saata teateid, kui kaup ei ole saabunud. Seega ei saanud laojuhataja puuduva kauba kohta teate saatmine või mittesaatmine sõltuda juhatuse liikmete tasemel toimuvast muudest vaidlustest.
8.Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et kauba kostjale I üleandmine on piisavalt tõendatud esitatud arvetega, kostja juhatuse liikme saldokinnitusega ning arve nr 805337 osalise tasumisega. Seega on hagi tõendatud ja kuulub hagi rahuldamisele ka juhul, kui vastuvõtmislehed TsMS § 277 lg 4 alusel tõenditena arvestamata jätta. Kuna kostjad ei ole esitanud sõnaselget dokumendi võltsituse vastuväidet, vaid on üksnes oletanud tõendi tagantjärele allkirjastamist, vastuvõtmislehed on kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega, puudub alus nende tõendite hulgast välja jätmiseks.
9.VÕS § 208 lg 1 kohaselt on müüja müügilepingust tulenevaks põhikohustuseks kaup ostjale üle anda ja teha võimalikuks kauba omandiõiguse ostjale üleminek, ostja põhikohustuseks on tasuda saadud kauba eest raha. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p –st 1 ja § 108 lg-st 1 tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja raha maksmist. VÕS § 183 lg 1 kohaselt vastutavad kostja I ettevõtte kostjale II ülemineku tõttu kostjad hageja ees solidaarselt. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja tasumata arvetest tuleneva põhivõlgnevuse 26 804,30 krooni.
10.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viiviste, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga 10.06.2010 seisuga summas kokku 4144,97 krooni. Kostja ei ole hageja viivise arvestust ja nõudesummat vaidlustanud. Kohus rahuldab hagi ka viivisnõude osas ja mõistab viivised kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad kostjad menetluskuude hüvitamise eest samuti solidaarselt. Hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.