Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

2-09-35264 võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

võlgnetavate

kohustuste

täitmist

võib

vastu

võtta

üksnes

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik K osaühingu (likvideerimisel) (edaspidi OÜ) seaduslik esindaja esitas 20.07.2009 avalduse K OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks müügiobjektiks klaasitööde: akende, uste ja seinaelementide, vaheseinte paigalduse, hoolduse ja konsultatsiooni osutamine. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on võlgnikul ajutise halduri hinnangul kogusummas 750 000 krooni. Võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks, mistõttu tuleb ajutise halduri hinnangul lõpetada menetlus raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei maksa kohtu deposiiti 40 000 krooni edasise pankrotimenetluse jätkamiseks. 11.02.2010 määras kohus K OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 50 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtuistung 09.02.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

2-09-35264

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. K OÜ (likvideerimisel) seaduslik esindaja esitas 20.07.2009 avalduse K OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

2-09-35264 tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul vara. Võlgniku juhatuse liige AS on likvideerijale selgitanud, et võlgnik on tasunud ehitustööde garantiiks tagatisraha kokku 200 000 krooni, mis tagastatakse garantiiperioodi lõppedes võlgnikule juhul, kui ehitustööde kvaliteedi osas pretensioone ei ole. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 1,2 miljonit krooni. Seega ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara ca 1 000 000 krooni võrra. Võlgnik on alates 2007. a tegutsenud kahjumlikult. Võlgniku 2007. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 14 576 krooni, 2008. a majandustegevuse tulemuseks oli samuti 2008. a majandusaasta tulemuseks oli samuti kahjum 916 067 krooni, seisuga 30.06.2009 oli võlgniku kahjum majandustegevusest 1 155 849 krooni. Võlgniku omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele alates 2008. a esimesest poolest. ÄS § 136 kohaselt peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Seisuga 30.03.2008 on võlgniku omakapital olnud 8 099 krooni ja seisuga 30.06.2008 on võlgniku omakapital olnud -377 952 krooni, seisuga 30.06.2009 oli võlgniku omakapital -1 155 849 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, kuna puuduvad selleks vajaminevad investeeringud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgnik on alates 2007. a tegutsenud kahjumlikult, võlgniku omakapital ei vasta salates 2008. a kevadest ÄS § 136 sätestatud nõuetele, võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul esineb vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on võõrandanud talle kuulunud sõiduki Volkswagen LT35 Kasten (v.l 2000. a) osaühingule V müügihinnaga 54 900 krooni. Ajutine pankrotihaldur on võrrelnud analoogsete sõidukite müügihindu ja jõudnud järeldusele, et sõiduk ei ole võõrandatud turuhinnaga. Samuti ei nähtu võlgniku raamatupidamisdokumentidest, et müügihind oleks laekunud võlgniku kassasse või arveldusarvele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotimenetluses esineb võimalusi vara tagasivõitmiseks. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutise pankrotihalduri tööperiood ei olnud piisav selleks, et välja selgitada, kas võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pannud kuriteo tunnusega teo või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga, siis tuleb nimetatud asjaolud välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Harju Maakohtu 12.03.2010 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajale ja kolmandatele isikutele K OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti 50 000 krooni. Nimetatud summa ei ole käesoleva ajani kohtu deposiiti laekunud. Samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. Võlgnik on seadnud ehitusobjektide garantiiks tagatisraha tähtajaga 2,5 aastat. Võlgniku juhatuse liige AS on likvideerijale selgitanud, et tagatisrahaks kokku on 200 000 krooni. Nõue

2-09-35264 aktsiaseltsi KP vastu muutub sissenõutavaks 31.12.2010. käesoleval ajal ei ole peatöövõtja võlgnikule pretensioone esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab, kohus, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuna tõenäoliselt laekub pankrotivarasse tagatisraha, mis võimaldab pankrotimenetluse kulusid kanda ja võlausaldajate nõudeid rahuldada. Martin K on andnud nõusoleku enda nimetamiseks K osaühingu pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.