Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

mittevaralise kahju eest kohtu määratud ulatuses õiglase hüvitise väljamõistmiseks. Hagejal olid kaebused ninahingamise raskendatuse kohta. Tema viibimise ajal kinnipidamisasutuses leiti, et tegemist on tõsise terviserikkega, mis vajab kirurgilist sekkumist. 5.09.2006 teostati kostja haiglas hagejale septoplastika operatsioon. Hageja kirjutati haiglast välja rahuldavas seisundis. Operatsiooni teostas raviarst B. S.. Hagejal jäi ninahingamise takistus püsima ja tekkisid vaegused. Kinnipidamisasutuse meditsiinitöötajad leidsid, et kiiresti tuleb teostada uus operatsioon, muidu tekivad patsiendile parandamatud tüsistused. 10.11.2006 teostati hagejale kinnipidamisasutuses Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgi P. K. poolt korduv operatsioon. Hagi esitamise hetkeks oli hageja paranenud ilma tüsistusteta, kuid on ilmne, et ilma korduva operatsioonita oleksid võinud isikule tekkida rasked tüsistused. Kostja haiglas teostati operatsioon hooletult ning patsient kirjutati haiglast välja liiga vara, veendumata operatsiooni edukuses ja patsiendi tegelikus operatsioonijärgses üldseisundis. Teise operatsiooni vajadus ning füüsilised ja moraalsed kannatused hagejale on tingitud kostja tervishoiuteenuse ebakvaliteetsest ja hooletust osutamisest. Eksisteerib ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel. Hageja on esitanud kostjale 21.11.2007 kirjaliku kahju hüvitamise nõude, kuid mida kostja ei tunnista. Poolte vahel eksisteeris võlaõiguslik lepinguline suhe, oli sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 mõttes. Vastavalt VÕS §-le 759 loetakse tervishoiu teenuse leping muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamisega. Vastavalt VÕS §-le 762 peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Sama paragrahvi 4. lõikest tuleneb, et kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Käesoleval juhul on tegemist arstliku veaga ja tema operatsioonijärgsed vaegused on otseselt seotud arsti töö kvaliteediga, mis ei vasta tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale raviarsti hooletusest põhjustatud kahju. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi 5. lõike järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tekitatud kahju on hagejal endal raske hinnata ning seetõttu palub hageja määrata kohtul talle õiglane hüvitis vastavalt VÕS § 127 lg-s 6 sätestatule. Kostja vastuväited

parandamatud tüsistused. Kostja haiglas tehti 5.09.2006 operatsioon, uus operatsioon aga 10.11.2006. Esineb juhtumeid, kus kordusoperatsioone tuleb erinevate ajavahemike järel teha kaks, kolm või isegi enam. Nimetatu aga ei tõenda esialgse operatsiooni lohakust või viga. Oluline on Sotsiaalministeeriumi Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni järeldus, mille kohaselt pole alust väita, et korduva ninaoperatsiooni vajaduse tingis eelmise operatsiooni ebakvaliteetne teostamine kostja haiglas. Asjaolu, et hagejal esinenud püsiva ninahingamise takistuse kõrvaldamiseks tuli teha kaks operatsiooni, ei tähenda, et esimesel operatsioonil tehti arstlik viga. Lisaks nähtub Vanglate haigla epikriisist haigusloost, et hageja viibis selles haiglas ravil ajavahemikus 16.08.-13.09.2006. Haigusloos märgitakse, et pärast kostja haiglas 5.09.2006 tehtud operatsiooni möödus operatsioonijärgne periood tüsistusteta, hingamine paranes. Seega vahetult enne ja pärast operatsiooni viibis hageja arstide hoole all ja leiti, et operatsioon kulges tüsistusteta. Hagejale osutatud tervishoiuteenus vastas VÕS §-s 762 sätestatud nõuetele ning VÕS § 770 lg 1 kohast süülist rikkumist ei esinenud. Maakohtu otsus

tõenditega. Kohus saab nendest järeldusi teha üksnes ülalkäsitletud tõendite (TKE otsus ja P. K. ütlused) põhjal. Ülalviidatud haigusloo väljavõtetest ega epikriisist ei nähtu andmeid, mis võimaldaksid kohtul teha TKE otsusest või P. K. ütlustest eeltoodust erinevaid järeldusi. Arvestades eeltoodut ei ole hageja lepingurikkumine tuvastamist leidnud. Seetõttu puudub vajadus analüüsida käesolevas otsuses küsimust tervishoiuteenuse osutaja vastutusest (VÕS § 770 lg 1) ning tuvastada väidetava kahju tekkimisega seonduvad asjaolud. Kindlasti ei saa nõustuda hageja seisukohaga, nagu võiks raviviga järeldada juba asjaolust, et kostja haiglas teostatud operatsioon ei andnud (loodetud) tulemusi ning vajalik oli kordusoperatsioon. Seda seisukohta ei toeta juba ülalkäsitletud tõendid. Samuti on hageja taoline mõttekäik vastuolus tervishoiuteenuse osutamise õigusliku regulatsiooni mõttega, mille kohaselt ei või tervishoiuteenuse osutaja reeglina lubada patsiendi paranemist või operatsiooni edukust (nimetatu väljendub näiteks VÕS § 766 lg-s 2). Samuti ei tähenda kostja poolt osutatud tervishoiuteenuse mittenõuetekohasust asjaolu, et selle osutamisega kaasnesid hagejale ajutiselt negatiivsed tagajärjed (peavalu, verejooks ninast, ninahingamise takistatus). Ka hageja enda väidete kohaselt möödusid need sümptomid pärast operatsioonist tingitud trauma taandumist. Kuigi hageja on tuginenud nõude esitamisel kostja lepingulise kohustuse väidetavale rikkumisele, ei oleks VÕS § 1044 lg-s 3 sätestatut arvestades tsiviilasja lahendamisel põhimõtteliselt välistatud ka deliktiõiguse normide kohaldamine. Samas ei muudaks õigussuhte taoline kvalifitseerimine kohtu lõppjäreldusi hageja nõude põhjendatuse osas. Apellatsioonkaebus

Maakohus ei rikkunud asja menetlemisel ja otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti ja leidis põhjendatult, et kostja poolt osutatud tervishoiuteenus vastas nõutavale tasemele ja tõendamist ei leidnud, et korduva ninaoperatsiooni vajaduse tingis eelmise operatsiooni teostamine kostja haiglas. Samuti operatsiooniga hagejale kaasnenud ajutised negatiivsed tagajärjed ei tähenda tervishoiuteenuse osutamise mittevastavust nõuetele. Maakohtus kantud menetluskulud jäid hageja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.

U.Loonurm

R.Allikvere

E.Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.