Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

alandas hageja tööde hinda 203 809 krooni 60 sendini. Hageja poolt 14.09., 28.10., 1.11. ja 28.12.2005 esitatud arved on tasutud, kuid tasumata on viimane hageja poolt 8.02.2006 esitatud arve nr. 261008 summas 203 809 krooni 60 senti. Arve tasumise tähtaeg oli 13.02.2006. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 on hageja arvestanud viivist 29 503 krooni 80 senti. Esialgses hagiavalduses märkis hageja, et kuna talle ei ole täpselt teada, kas tööde tellijaks on OÜ Starton või kostja kui kinnistu omanik, palus hageja välja mõista võlgnevuse OÜ-lt Starton ja kostjalt solidaarselt. 29.04.2009 hagiavalduse täpsustuses loobus hageja nõudest OÜ Starton vastu ja asus seisukohale, et kuivõrd ehitustöid teostati kostjale kuuluval kinnistul, tööde sisuks oli eramu ehitamine ja töid tehti suulise lepingu alusel, siis on asjas õigeks kostjaks Ela Edela. Hageja arvates oli OÜ Starton kolmandaks isikuks, kes tasus kostja kulud (t.lk 117-120). 15.06.2009 lõpetas kohus hageja taotlusel OÜ Starton osas menetluse (t.lk 178-179). Kostja vastuväited

Kohtuistungil tunnistaja Ü. L. poolt antud ütlustega on tõendatud, et objektil XXXX-XXXXXXX XXX XX Tallinnas teostas omaniku järelevalvet ning andis konsultatsioone ehituslepingu ehitusliku poole ja projekti osas OÜ Ehitusekspert, konkreetselt aga tunnistaja ja E. K.. OÜ-l Ehitusekspert oli kirjalik leping OÜ-ga Starton, ajavahemikul sügisest 2005 kuni märtsi alguseni 2006. Tunnistaja sai tööde teostamisel aru, et eramut ehitati OÜ-le Starton, kelle esindajateks olid kostja ja E. K. ning et hageja oli töövõtjaks vundamendi osas. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ehitustööde hinna ja teostuse analüüsi arutelu toimus OÜ Ehitusekspert ruumides ning sellest võtsid osa hageja esindaja K., OÜ Starton esindaja E. K., tunnistaja ning analüüsi koostaja E. K.. Kostja poolt esitatud kirjalike tõendite - teostatud tööde üleandmise – vastuvõtmise aktiga nr 1 ja kaetud tööde aktidega on tõendatud, et OÜ Starton tellis hageja poolt mittenõuetekohaselt teostatud tööde osas asendustööd Silver Agu Ehituse OÜ-lt. Kokku tegi Silver Agu Ehituse OÜ OÜ-le Starton XXXX-XXXXXXX XXX XX asuva eramu ehitamiseks töid 1 848 178 krooni eest. Hageja ei ole tõendanud, et suuline töövõtuleping XXXX-XXXXXXX XXX XX asuva objekti ehitamiseks oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Vastupidi, esitatud tõenditest kogumis saab järeldada, et hageja sõlmis töövõtulepingu OÜ-ga Starton, mida tõendavad nii OÜ-le Starton hageja poolt esitatud arved, arvete tasumine OÜ Starton poolt, tunnistaja Ü. L. ütlused, selle kohta, et teostatud tööde ja hinna analüüsi arutamisel oli kohal OÜ Starton esindaja E. K., mitte kostja, kui ka OÜ Starton poolt tellitud asendustööd Silver Agu Ehituse OÜ-lt. Asjaolu, et kinnistu, millel ehitustööd toimusid kuulub kostjale, ei välista hageja ja OÜ Starton vahel eramu XXXXXXXXXXX XXX XX Tallinnas ehitamiseks töövõtulepingu sõlmimist. Seega ei ole kostjal, kui töövõtulepingu pooleks mitteoleval isikul, tekkinud VÕS § 635 lg 1 ja VÕS 637 lg 3 alusel kohustust tasuda hagejale ehitustööde eest. Järelikult puudub vajadus tuvastada, kas hageja täitis lepingu nõuetekohaselt ning kas 8.02.2006 arve nr 261008 summas 203 809 krooni 60 senti kuuluks tasumisele osaliselt või täies ulatuses. Eeltoodus tulenevalt leidis kohus, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus

Ainult kostja saab tõendada, et tema ei ole alusetult mingit hüve teiste arvel saanud.. Hageja on esitanud põhistuse, miks ei võinud tema arvates olla hüve saajaks OÜ Starton, kuna äriühing ei saanud olla eramu lõppkasutaja, ega olnud ka peatöövõtja. Eramu ei ole OÜ Starton pankrotivara ning ei ole ka selge, et pankrotipesas oleks nõudeid kostja vastu, mis iseenesest ei ole loogiline. Kohus peab arvestama ka sellega, et OÜ Starton poolt kostjale esitatud arve maksmine oleks koheselt kaasa toonud erisoodustusmaksu kohustuse ning seetõttu kostja palus arvet niimoodi mitte esitada. Kostja on pannud hageja olukorda, kus ehitusel käibemaksu tagasiküsimiseks kasutatud firma kaudu on talle maksmata jäetud, lepingut eitatakse ja kohus on formaalsetel kaalutlustel jätnud hagi rahuldamata. Kohus rajas oma otsuse sellele, et kostja ei ole lepingupooleks. Samas ei ole vaidlust selles, et hageja täitis lepingust tulenevaid kohustusi kostja kinnistul. Ei ole tuvastatud, millistel alustel võis OÜ Sarton kinnistul tegutseda ja töid tellida. Hageja on väitnud, et tema arvates oli tellijaks kostja või OÜ Starton esindas teda, s.t lepingu pooleks oli ikkagi kostja. Hageja on tuginenud sellele, et kostja võis tema arvelt alusetult rikastuda. Kui kohus asus seisukohale, et lepingut ei olnud, mis iseenesest on juba vastuoluline, siis on alusetu rikastumise mittekäsitlemine viinud sisuliselt vale otsuseni. Istungil jättis kohus hageja väited alusetust rikastumisest alusetult arvestamata väitega, et hagi on esitatud lepingulise nõude alusel. Vastus apellatsioonkaebusele

ehitustööde teostamiseks sõlmiti hagejaga töövõtuleping ja hageja nõuab nimetatud töövõtulepingu alusel väljastatud arve nr 261008 tasumist ja viivist. Hageja on tuginenud oma nõudes lepingulisele alusele ja esitanud hagiavalduses vastavad asjaolud. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas töövõtulepingu järgseks tellijaks oli OÜ Starton või Ela Edela. Hageja on olnud menetluse kestel maakohtus erinevatel seisukohtadel selles, kellelt tal on õigus lepingujärgset tasu nõuda. 15.07.2007 esitatud hagiavalduses käsitles hageja töö tellijatena OÜ-t Starton ja Ela Edelat ning alates 29.04.2009 käsitles hageja lepingu poolena kostjat E.Edelat. Kohus ei ole jätnud põhjendamatult käsitlemata hageja väiteid kostja alusetu rikastumise kohta, kuivõrd hageja ei ole vastavaid asjaolusid esile hagiavalduses esile toonud, ega väitnud, et ta tegi kulutusi kostja kinnistule ilma õigusliku aluseta. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt hageja on esitanud mitmeid alusetu rikastumisega seonduvaid põhistusi, ei anna alust otsuse tühistamiseks, kuivõrd nõude rahuldamiseks ei piisa nõude põhistusest, vaid hageja peab oma väiteid tõendama, sest kostja ei ole hageja väiteid tunnistanud. Menetluses esitatud tõenditest nähtuvalt nõuab hageja töövõtulepingu alusel väljastatud arve ja viivise tasumist. Lepingu alusel väljastatud arve tasumise kohustus on üksnes teisel lepingu poolel. Vastustaja on õigesti juhtinud kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele tähelepanu asjaolule, et hageja on oma nõude lepingulisele alusele viidanud ka apellatsioonkaebuses, märkides, et hageja ei ole vastu kokkulepitud summa vähendamisele ning väidetavalt juba toimunud hinna alandamisele, kuid hinna alandamisest saab rääkida vaid lepingus kokkulepitud hinna puhul ja mitte alusetu rikastumise korral (apellatsioonkaebuse vastuse p 2.4.2). Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tal oli objekti XXXXXXXXXXX XXX XX ehitamiseks sõlmitud suuline töövõtuleping kostjaga. Kohtuotsus ei põhine oletustel, nagu väidab apellant, vaid tõendite hindamisel, mille tulemusena jõudis kohus järeldusele, et töövõtulepingu pooleks ei ole kostja. Tõendite hindamine on toimunud kooskõlas TsMS § 232 lgga 1. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Käesolevas asjas ei oma tähtsust, milline oli OÜ Starton ja kostja vaheline õigussuhe. Asjaolu, et kinnistu, millel ehitustööd toimusid, kuulus kostjale, ei välista hageja ja OÜ Starton vahel lepingulist suhet eramu ehitamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

U.Loonurm

E.Liiv

R.Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.