Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

02.06.2009 N A esitas Harju Maakohtule hagi G Milt hageja poolt kostja eest tasutud kulutuste hüvitamiseks. Hagiavalduse ja 18.03.2010 nõude täpsustuse kohaselt sõlmis hageja AS-ga Hansapank (praegu Swedbank) 26.02.2007 laenulepingu EV laenulimiidiga 19 825 eurot. Laenu sihtotstarbeks oli XxxTallinnas asuva korteriomandi ostmine. Nimetatud korteriomandi omanikuks on 05.03.2007 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel G M. AS Swedbank kandis hageja arveldusarvele 08.03.2007 309 995,60 krooni ning seejärel kandis pank hageja arvelt 310 000 krooni N P , kes oli Xxx korteriomandi müüja, arveldusarvele. Lisaks võttis AS Swedbank 08.03.2007 hageja arveldusarvelt maha ka lepingu tasu 3100 krooni. Hageja ja kostja vahel oli varasemast laenusuhe, mille alusel hageja laenas kostjalt 900 000 krooni. Hageja tagastas kostjale 27.02.2007 ülekandega kostja arveldusarvele laenu osaliselt, summas 838 700 krooni. Nimetatud laenu tagasimakse allikaks oli teine laen, mille hageja sai AS-lt Swedbank ning mille täitmist tagas hüpoteek kostja korteriomandile asukohaga XxxTallinnas. Hageja võlgnevuseks kostja ees seisuga 27.02.2007 oli 61 300 krooni ning kostja korter oli panditud hageja laenu katteks. Hageja pidi kostja huvides Xxx tn korteri ostmiseks võetud laenu teenindama ainult oma isikliku võlgnevuse ulatuses kostja ees (seega 61 300 krooni). Ülejäänud laenusumma pidi kostja hagejale kinni maksma. Seisuga 25.05.2009 olid hageja poolt kostja huvides tehtud kulutused järgmised: Xxx tn korteri ostusumma 310 000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 3100 krooni, intressimaksed 46 409,53 krooni ning Xxx tn korteriomandi kindlustusmaksed 1 254 krooni – kokku 357 663,53 krooni. Sellest tulenevalt oli 25.05.2009 seisuga kostja põhivõlg hageja ees 296 363,53 krooni. Hagja esitas kostjale 27.02.2009 kulutuste hüvitamise nõude, kostja sai selle kätte 04.03.2009. Kuna kostja oma kohustusi ei ole täitnud ning hageja pidi jätkuvalt oma isiklikest vahenditest kostja korteriga seotud kulutusi tegema, on eelnimetatud põhisummale lisandunud kindlustuslepingu maksed perioodil 10.06.09 – 26.01.10 kokku summas 720 krooni, laenulepingu alusel tasutud intressid 13.07.2009 – 06.10.2009 kokku summas 38,12 krooni. Seega hageja põhinõue kokku 297 121,65 krooni. Hageja esitas kostjale kohustuse nõude täitmiseks, mille kostja sai kätte 04.03.2009. Hageja möönab, et nõudes tehtud ettepanek tasuda võlgnevus 5 päeva jooksul alates nõude kättesaamiseks, on liiga lühike tähtaeg. Seetõttu hageja arvestab viivist alates 26.05.2009. Selleks ajaks oli möödunud nõude täitmise mõistlik tähtaeg ning kontrollitav on ka põhisumma, millelt viivist arvestada. Ajavahemik 26.05.2009 – 18.03.2010 on 292 päeva. VÕS § 113 lg 1 järgne viivis on 8 % aastas, 0,02 % päevas, mis võlasummalt 296 363,53 krooni teeb viivisesummaks 59,27 krooni päevas. Kokku moodustab selle ajavahemiku eest arvestatud viivis 17 306,84 krooni. Lõpliku haginõude kujundamisel lähtub hageja esialgselt tasutud riigilõivust 30 000 krooni, millega lõivustatakse hagi kuni 300 000 krooni. Seega hageja palub kostjalt välja mõista põhisumma 297 121,65 krooni ja viivise 2 878,35 krooni, kokku 300 000 krooni.

KOSTJA VASTUS

30.10.2009 kirjalikus vastuses ja 08.02.09, 09.03.10, 05.04.10 ja 12.04.10 täiendavates vastustes kostja hagi ei tunnista. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja kinnitab, et andis 11.02.2007 hagejale laenu 900 000 krooni tagastamise tähtajaga 01.09.2007. Pärast mehe surma oli kostja saanud tähelepanuväärselt suure summa raha ning 1/6 1,76 ha maatükist Tartu piiri ääres, mille kostja müüs 2 400 000 krooni eest ja otsustas paigutada

raha kinnisvarasse. Kostja ostis endale 19.01.2007 korteri XxxTallinnas ning andis hagejale laenu. Hageja saadud laenusummat kostjale tagastanud ei ole. Kostja leiab, et hageja võlgneb talle eelnimetatud laenutehingu alusel koos VÕS § -st 94 tuleneva kohustusega 01.09.2009 seisuga 1 089116 krooni. Pärast kostja poolt Xxx tn korteri ostmist hageja tegi kostjale ettepaneku võtta krediiti korteri tagatisel ning osta Xxx korter. Hageja rääkis kostjale, et kostjale pensionärina laenu ei anta, aga et hagejal töötab Hansapangas sõbranna, kes vormistab krediidi ja Xxx tn korteri ostulepingu, kui kostja annab hagejale volikirja. Kostja andis hagejale volikirja ning 21.02.2007 hageja sai Hansapangast 1 100 000 krooni laenu kostja Xxxkorteri tagatisel. Lepingut kostja ei näinud ning raha sai kätte hageja. Kostja pangakonto väljatrükist nähtub, et tema pangakontole ei ole pank Xxx tn 21 – 7 korteri eest 1 000 000 krooni üle kandnud. Seda, et kostja seda raha saanud ei ole, tõendab ka hageja 21.02.2007 notariaalselt kinnitatud allkirjaga, kus kirjas, et N B kohustub kõik Xxx 21-7 korteri hüpoteegist saadava raha üle kandma M, G pangakontole. 27.02.2007 hageja tagastas kostjale 838 700 krooni ning jäi võlgu 261 300 krooni. Kostja maksis Xxx tn 48/50 – 79 korteri eest 780 000 krooni. Ülejäänud võla 320 000 krooni lubas hageja osaliselt kustutada selle 261 300 krooni arvelt, mis tema kätte jäi ning pidi edaspidi ütlema, millal kostja ise pidi võlga kustutama hakkama. Lepingust , mis 26.02.2007 sõlmiti pangas summas 310 000 krooni ei ole hageja kostjale midagi rääkinud ning kuni 2009.a. aprillini kostja sellest midagi ei teadnud. Kostja Xxx tn korteri eest maksis hageja 310 000 krooni, võlgu oli hageja kostjale 261 300 krooni, st maksis 48 700 krooni rohkem, kui oli võlgu. See summa ei ole täpne, sest laenulepingu kohustuste täitmiseks maksis kostja 11.05.2009 kuni 08.10.2009 kokku 11 010 krooni. Seda summat arvesse võttes on hageja poolt kostja Xxx tn korteri ostmisel ülemaksnud 37 690 krooni. Rohkem kostja midagi maksma ei hakka. Sellest krediidilepingust tulenevad kohustused, mida hageja pärast 26.02.2007 pangale maksis, peabki tema ise pangale hüvitama, st krediidiga summas 310 000 krooni hageja kustutas oma võla 261 300 krooni ning alustas oma võla summas 1 089 116 krooni kustutamist. Hageja võlgneb kostjale 1 051 426 krooni. 05.04.2010 täiendavas vastuses kostja leiab, et hageja kogu tegevus on suunatud sellele, et mitte tagastada laenatud raha kostjale. Kostjal ei olnud vajadust osta teist korterit, kostjal ei olnud võlakohustusi ning oma tervise ja vanuse tõttu ta ei kavatsenud neid ka omandada. Hageja suutis kostjat veenda ostma teist korterit. Hageja oli kinnisvaramaakler, pooled olid sõbralikes suhetes ning hageja teadis kõike kostja majandusliku seisundi kohta. Hageja oli kostjat veennud vajaduses sõlmida laenuleping teise korteri ostmiseks ning hageja nõudmisel oli laenuleping vaja sõlmida ainult tema nimele, kuna pank kostjale vanuse tõttu laenu ei andvat. Hageja sõlmis laenulepingu 07-027100-EV ja alates 21.02.2007 on kostja korterile seatud hüpoteek võla tagastamiseks. 27.02.2007 hageja kandis osa saadud rahast, 878 700 krooni kostja arveldusarvele, mida kostja kasutas 05.03.2007 Xxxkorteri ostmiseks. 10.03.2007 hageja sõlmis teise laenulepingu Hansapangaga, -EV sumas 310 000 krooni. Laenulepingus on märgitud, et see raha on korteri Xxxostmiseks. See summa peaks 05.03.2007 lepingu punkti 3.3. järgi minema hüpoteegipidaja arvele. Kas raha liikumine vastab lepingule, on teadmata. Hageja oli korduvalt rääkinud nende tehingute kasumlikkusest ja samuti motiveeris neid nii, et tal on raske tagasi maksta võlga nii suures summas, et on lihtsam maksta osalise maksmise teel lepingu alusel pangaga. 2007.a. veebruaris Xxx Tallinn ostmisel ei olnud juttu võla tagastamisest ja ei saanud olla, sest hageja ei tagastanud võlgu, aga kandis üle kostja korteri hüpoteegist saadud raha. Oma 21.02.2007 kirjaga on hageja ise kinnitanud, et need rahad on kostja korteri Xxx 21-7 Tallinn hüpoteegist ja ta kohustub need kandma kostja arveldusarvele. Seega on kostja ise kinnitanud, et rahaline ülekanne 27.02.2007 kostja arveldusarvele summas 838 700 krooni ja võlg summas 900 000 krooni on absoluutselt erinevad asjad. Kostja segadusse viimiseks ja võla tagastamise vältimiseks on hageja 838 700 krooni ülekandmisel märkinud vale seletuse – võla tagastamine. Selle tulemusena on tekitatud kostjale kahju: 900 000 krooni, sest usutakse, et võlg on tagasi makstud, mis aga ei vasta tegelikkusele; mõlemale kostja korterile on

seatud hüpoteek ning pank esitab kostjale kõik täitmata nõuded laenulepingute alusel, mis olid sõlmitud hageja ja panga vahel. Lisaks hüpoteegile peab kostja maksma pangale kogunenud võlga. Seega hageja on tahtlikult kohut petnud, esitades valeandmeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

ostmiseks laenulepingu sõlmis hageja kostja huvides vastavalt poolte kokkuleppele. Laenulepingu pooleks ja seega panga ees kohustatud isikuks on hageja, kuid laenu kasutamise otstarve oli Xxx korteriomandi ost. Xxx tn 48/50 – 79 korteriomandi ostu-müügilepingu on sõlminud kostja isiklikult ning sai korteriomandi omanikuks. Kostja väited, et kostjal ei olnud vajadust seda korterit osta ning ta sõlmis tehingu üksnes hageja pealekäimisel ja veenmisel, on põhjendamatud. Kostja on ise oma kirjalikes vastustes kinnitanud, et soovis mehe surma järel saadud raha paigutada kinnisvarasse.

kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.