AS Renet hagi Natali Martinsoni vastu võla 329 819 krooni tasumiseks ja Natali Martinsoni vastuhagi AS Renet vastu kahju 410 630 krooni 40 sendi hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
383 518 krooni 10 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.03.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natali Martinsoni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3.06.2010, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Renet (pankrotis, reg.kood 10021279), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando; Kostja Natali Martinson (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 26.03.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Natali Martinsoni kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.13.05.2005 sõlmis AS Renet (hageja) Natali Martinsoniga (kostja) ehituskohustusega kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (leping). Lepingu kohaselt müüs hageja kostjale Pärnu linnas XXXXXXX X asuva kinnistu koos müüjapoolse kohustusega püstitada kinnistule elumaja hoonekarp. Lepingu p 5.1 kohaselt oli kinnistu müügihinnaks 2 110 000 krooni, millest ostja oli enne lepingu sõlmimist tasunud 100 000 krooni, 850 000 krooni pidi tasuma 3 päeva jooksul lepingu sõlmimisest ning 1 160 000 krooni igakuiselt osade kaupa vastavalt müüja poolt kuu lõpus akteeritud töödele tasumisega 10 päeva jooksul akti allakirjutamisest. 2.03.2006 sõlmisid pooled kokkuleppe lepingu muutmiseks, kinnisomandi ülekandmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu (kokkulepe), millega muuhulgas muutsid varasema lepingu punkte 4.1.2 ja 5.1 Lepingu p 4.1.2 kohaselt teeb hageja kokkuleppe lisas aktides nr 4, 6 ja 7 nimetatud ehitustööd ja pooled loevad ehitise valminuks aktides nimetatud tööde teostamisest ja materjalide paigaldamisest. Kõik nimetatud tööd olid kokkuleppe sõlmimise päevaks tehtud ja kostjale üle antud, v.a samal päeval eraldi sõlmitud kokkuleppes (kokkulepe vaegtööde teostamise tähtaegade ja maksumuste kohta, edaspidi vaegtööde kokkulepe) nimetatud tööd. Lisaks lepingu p-s 4.1.2 märgitule tellis kostja hagejalt veel lisatööna hoovi grillmaja ehituse, mis kostjale esitatud kalkulatsiooni kohaselt maksis 60 630 krooni. Vaegtööde kokkuleppes nimetatud tööd teostas hageja, v.a selle kokkuleppe p-des 1 ja 2 nimetatud tööd – rõdu trepi platvormi puidukonstruktsioonide paigaldamine ja puidukonstruktsioonis rõdu trepi ja piirete paigaldamine. Need tööd puudutasid rõdu, mis pidi ühendama lisatööna tellitud hoovi grillmaja, ent neid ei saanud hageja teha, kuna konstruktsioonid puudusid elamu ehitusprojektis. Kostja ei tellinud vastavat projekti muudatust. Hageja esitas grillmaja eest kostjale arve 33 508 krooni, kus oli grillmaja ehituse maksumusest (ülalmärgitud 60 630 krooni) võtnud maha äsjanimetatud tegemata tööd summas 27 122 krooni vastavalt vaegtööde kokkuleppes nimetatud hinnale. Lepingu p 5.1 muudetud sõnastuse järgi oli kinnistu müügihinnaks 3 150 240 krooni, millest kostja oli tasunud müüjale enne kokkuleppe sõlmimist 1 895 000 krooni, 1 040 240 krooni pidi tasuma kolmes osas hiljemalt 17.03.2006 ning 215 000 krooni osas oli kokkuleppes tähtaeg jäetud määramata. Hageja väitel on kostja tasunud temale ajavahemikus 13.04.2005 – 17.03.2006 kokku 2 853 929 krooni, seega on kinnistu ostuhinnast tasumata 296 311 krooni ning lisatööde eest 33 508 krooni ehk kokku võlgneb kostja hagejale 329 819 krooni. 22.09.2006 esitas hageja kostjale võlanõude nimetatud summas ja palus võlgnevus tasuda hiljemalt 10.10.2006, ent kostja ei ole seda tasunud ega vaidlustanud. Hageja nõustub kostja vastuväidetest sellega, et eksperthinnangus nr C-3707 märgitud tööd, välja arvatud rõdu kandekonstruktsiooni ja piire (p 25), rõdu trepi platvormi puitkonstruktsioonid (p 26), II korruse rõdu koos piirdega telgede A-E vahel (p 27) ja elamu fassaadi värvimine (p 53), on hageja poolt tegemata või neis on ilmnenud puudused, mille eest hageja on vastutav. Samas rõdutööd (1-3) on tegemata, kuid nende maksumuse osas esitatud vastuväited ei ole põhjendatud, kuna rõdutööde osas on juba lepingu hinda alandatud ning nende maksumus ei sisaldu hagis; elamu fassaaditööde (4) osas leiab hageja, et elamu fassaadi ülevärvimine ei ole see puudus, mille eest hageja vastutab. Laigud fassaadil on tekkinud sellest, et elamu paikneb männimetsa all, elamu katuse ääreplekkidele langeb õietolmu jms. Ääreplekk tuleb periooditi pesta ja puhastada, selle mittetegemise korral uhub vihmavesi õietolmu jms fassaadile ja määrib seda. Antud juhul on laigud fassaadil tekkinud ülanimetatud põhjusest ehk hooldustööde mittetegemisest ning hageja ei ole selle eest vastutav. Muude kostja taotlusel valminud eksperthinnangus viidatud tööde osas ei nõustu hageja osaliselt nende tööde maksumusega. Hageja on esitanud tabeli, mille kohaselt on puudustena märgitud tööde tegemise turuväärtus 74 138 krooni 22 senti, lisaks on hageja esitanud OÜ Stono Ehitus hinnapakkumise nimetatud tööde tegemiseks hinnaga 72 351 krooni 10 senti.
Kuna pooled sõlmisid ehituskohustusega kinnistu müügilepingu, tuleb sellele kohaldada võlaõigusseaduses (VÕS) nii müügilepingu kui ka töövõtulepingu kohta sätestatut. Ostuhinna tasumine on VÕS § 208 lg 1 järgi ostja põhikohustuseks, VÕS § 635 lg 1 kohaselt on tellija põhikohustuseks töö eest tasuda. Ostuhinna tasumise kohustus on vastastikune kohustus müüja (tellija) kohustusega anda ostjale üle nii müüdud eseme (praegusel juhul kinnistu) valdus kui ka omand ning teha elamu juures kokku lepitud tööd. Seega oli hagejal VÕS § 111 lg 1 järgi õigus keelduda tööde lõpetamisest, kuni ostja on oma ostuhinna tasumise kohustuse täitnud, ning sellist õigust hageja ka kasutas. Seega keeldus hageja põhjendatult objekti lõpetamisest ja lahkus objektilt. Tegemata jäid tööd, mis eksperthinnangus nr C-3707 on märgitud tegemata tööde all. Ei ole põhjendatud käsitleda neid töid, mille tegemisest hageja seoses kostjapoolse lepingurikkumisega põhjendatult keeldus, hagejapoolse lepingurikkumisena. Tegemata tööde lõpetamine on hageja müügilepingust tulenev kohustus, puudustega tööde parandamine on hageja garantiivastusest tulenev kohustus. Samas peab kostja eelnevalt tasumata ostuhinna osa tasuma või selle tasumise tagama. Samas, ei ole antud puudused need, millele tuginedes saaks kostja hinda alandada, kuna hageja on teinud hagimenetluse kestel ettepaneku need puudused ise kõrvaldada. Hageja palub kohtul kostjalt tema kasuks 329 819 krooni välja mõista, tuginedes esitatud faktilistele asjaoludele ning VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, 3 ja 7, § 208 lg 1 ja § 635 lg 1 sätetele. Kostja vastuväited
2.Kostja ei vaidle sisuliselt vastu hageja nimetatud faktilistele asjaoludele, küll aga väidab, et hageja ei täitnud oma kohustusi hoonekarbi püstitamisel ja sellega seotud töövõtulepingu tunnustele vastavas lepingu osas kohaselt VÕS § 635 lg 1 ja § 641 lg 1 mõttes. Hageja tehtud tööde kvaliteet ja maht ei vasta lepingule ega seadusele VÕS § 77 lg 1 mõttes. Selle kinnituseks on kostja esitanud S&R Engineering OÜ 8.08.2006 tõendi ja eksperthinnangu nr C-3707 (edaspidi eksperthinnang, eksperthinnang teostatud kohtu 9.04.2007 määruse alusel). Nimetatud eksperthinnangu lisa 3 kohaselt on hageja tegemata ja lõpetamata tööde hinnaks 104 569 krooni, ehituslike defektide kõrvaldamise hinnaks 144 425 krooni ning vajalike mõõdistuste tegemise hinnaks 21 240 krooni (hinnad sisaldavad käibemaksu). Seega tuleks hagi jätta rahuldamata summas 270 234 krooni ning vastavas osas jätta kohtukulud hageja kanda. Hageja väidab, et rõdutööd on küll tegemata, kuid vastavas osas on hageja ka oma nõuet vähendanud. Hageja poolt hagiavalduses nimetatud rõdutööd ja eksperthinnangu p-des 25-27 nimetatud tööde nimetused ei kattu ning hageja ei ole põhistanud, miks tuleb need tööd lugeda identseks. Kuni hageja ei ole oma väidet põhistanud, tuleb lähtuda eksperthinnangus märgitust. Kostja on fassaadile teinud hooldustöid, lisaks on ülemised fassaadi kahjustused sellised, mis tekiksid ka juhul, kui akna ääreplekid oleksid pesemata. Isegi kui möönda, et hageja oli õigustatud keelduma enda kohustuste täitmisest, s.t tööde lõpetamisest, jääb arusaamatuks, miks hageja nõuab täies ulatuses tööde eest (s.h puudustega tööde eest) tasumist. Hageja ise möönab oma arvutuses, et tegemata tööde maksumus on vähemalt 35 055 krooni 40 senti, puudustega tööde maksumus on vähemalt 33 182 krooni 78 senti, seega kokku 74 138 krooni 22 senti. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja jätkuvalt selle summa tasumist nõuab. Lisaks on kohtumenetluse ajal ehitises ilmnenud uued puudused, näiteks katus ei ole veekindel ning II korrusel oleva „riideaida“ laest immitseb vihma ajal vett, lisaks konstruktsioonidele on rikutud toas olev mööbel. Kuigi esialgselt tugines kostja vastuväidetes oma õigusele alandada hinda, asus ta menetluse käigus seisukohale, et tema oli õigustatud kasutama õiguskaitsevahendit oma kohustuse täitmisest keeldumine. Vaegtööde kokkuleppe järgi (kogumaksumus töödel 81 311 krooni) tuli enne teha töö
ja alles seejärel tasuda raha. Hageja ei ole vaegtööde kokkuleppes nimetatud töid kohaselt täitnud (see nähtub eksperthinnangust) ning kostjal oli õigus keelduda 81 311 krooni tasumisest. Ülejäänud summa, mille tasumise tähtajas kokku lepiti, on kostja poolt tasutud. Tasumise tähtaega 215 000 krooni osas kokku ei ole lepitud ning õige ei ole hageja väide, et seda pidi kostja vastavalt lepingu p-le 3.1.2 tegema 17.03.2006. Hageja nõutav 33 508 krooni osaliselt valmis ehitatud grillmaja eest ei ole põhjendatud, sest VÕS § 637 lg 3 kohaselt saab töövõtja tasu nõuda alates töö valmimisest. Kuna juba eelpool on kostja põhjendanud oma õigust keelduda 296 311 krooni tasumisest, ja hageja ei ole tõendanud väidetavate grillmaja tööde tegemist, ei ole tal õigust ka nimetatud summat nõuda. Kostja nõustub, et võttis vastu puudustega töö, ent ei nõustu hageja vaidlustusega eksperthinnangus nimetatud hindade osas. Kostja on esitanud 4 erinevat hinnapakkumist hageja tegemata ja puudustega tehtud tööde tegemiseks, mis kinnitavad tema väiteid eksperthinnangus nimetatud maksumuste õigsusest (Visorek OÜ, Rundel Ehitus OÜ, OÜ Ardis Ehitus ja NordicMajad OÜ hinnapakkumised). Vastuhagi asjaolud ja kostja nõue
3.13.08.2008 esitas kostja vastuhagi. Hageja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Hageja lõpetamata tööde tegemise ning ehituslike defektide kõrvaldamise maksumus on vastavalt eksperthinnangule 270 234 krooni. Lisaks on selgunud, et krundi täiteks kasutatud muld on segunenud ehitus- ja muude jäätmetega ning see tuleb välja vahetada ja elamu katus ei ole niiskuskindel (läbijooksu tõttu on kahjustunud II korruse konstruktsioonid). Katuse väljavahetamise kulud on 82 000 krooni, muru ja mulla asendamise maksumus 32 500 krooni ja II korrus lagede parandamise kulud on 4480 krooni, seega kokku 118 980 krooni, millele lisandub käibemaks 21 416 krooni 40 senti. Kogukahju on 410 630 krooni 40 senti (270 234 + 118 980 + 21 416,40). Sellises ulatuses kohustuse rikkumine viitab sellele, et kohustust on rikutud raske hooletuse tõttu või tahtlikult, samuti annab sellises ulatuses rikkumine mõistliku põhjuse eeldada, et kohustusi ei täideta kohaselt ka edaspidi. 23.07.2008 saatis kostja hagejale kirja nõudega kahju hüvitamiseks, millele vastaspool ei reageerinud. Äsjanimetatud asjaoludel on kostjal õigus VÕS § 76 lg 1, § 77, § 100, § 101 lg 1 p 3 alusel nõuda kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamist ning VÕS § 115 lg 1 ja 3 ja § 116 lg 2 p-de 1-4 alusel nõuda seda kohustuse täitmise asemel täiendavat tähtaega andmata. Kohustuste täitmist on kostja nõudnud hagejalt 2006.a teises pooles korduvalt (selle kohta esitas hageja ka tunnistaja A. M. ütlused). Hageja pakkus kostjale puuduste kõrvaldamist alles kohtumenetluse käigus peale ekspertiisi tulemuste selgumist. Kuivõrd hageja pika aja jooksul enda kohustusi ei täitnud, oli kostjal mõistlik põhjus peale puuduste ilmnemist eeldada, et hageja enda kohustusi täita ei kavatsenud. Hageja tegematajätmised on kostjal tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses, sest lepingu kohase täitmise korral ei peaks kostja kandma kulutusi tegemata tööde tegemiseks ja mittekohaselt tehtud tööde parandamiseks. Kostja nõuab kahju hüvitamist 410 630 krooni 40 senti. Vastuhagi rahuldamine välistab põhihagi rahuldamise. Juhul kui kohus leiab, et kostja ei ole õigustatud nõudma kahju hüvitamist, vaid peab vastu võtma vastaspoole poolt pakutud täitmise, taotleb kostja, et kohus teeks tingimusliku kohtuotsuse (sellisele võimalusele viitab ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06). Samuti tuleneb tingimusliku kohtuotsuse tegemise võimalus täitemenetluse seadustiku § 19 lg-st 1. Kostja palub eelpoolnimetatud juhul hagi rahuldada, kuid tingimusel, et kostja kõrvaldab eelnevalt kõik eksperthinnangus välja toodud tegemata ja lõpetamata tööd (p 1-27), kõrvaldama ehituslikud defektid (p 28-54), tegema ehitustehnilised mõõdistused (p 55-56), tegema katuse remondi, koorima ja ära vedama mulla, laotama uue mulla ja külvama uue muru ning parandama II korruse laed. Esitatud täiendavad nõuded (katuse ja seina parandus, pinnase väljavahetamine) ei ole aegunud.
Esiteks pidi hageja tegema töid ka pärast viidatud notariaalset lepingut 2.03.2006, mis on käesoleva hetkeni tegemata. Lisaks ei välista garantiivastutus teiste õiguskaitsevahendite kasutamist, garantiivastutus on võlausaldajale täiendavaks võimaluseks. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, ehitise puuduste tõttu müügilepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg ei aegu enne 5 aasta möödumist ehitise valmimisest. Seega ei ole nõuded aegunud. Hageja vastuväited
4.Kostja ei ole õigustatud väidetavalt talle kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist nõudma. Analüüsimata iga kostja poolt märgitud puuduse olemasolu või puudumist, ei ole kostja õigustatud nõudma kahju hüvitamist isegi siis, kui puudused tema poolt nimetatud mahus olemas on. Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal võimalik valida VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahend, mida ta võib kooskõlas VÕS § 101 lg-ga 2 kasutada eraldi või koos, kui neid saab üheaegselt kasutada. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud tal VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid. Nimelt ei ole kostja hagejalt kohustuse täitmist nõudnud ega selleks ka tähtaega andnud. Põhihagis tõusetunud vaidluste ja selles arutusel olnud läbirääkimiste käigus on hageja korduvalt pakkunud, et kui ehitises esineb puudusi, siis hageja parandab need puudused. Kostja on sellest keeldunud. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et hageja oleks jätnud oma kohustuse täielikult täitmata, vaid et ehitisel on ilmnenud peale selle vastuvõtmist puudused. Seega ei saa antud juhul kohaldada VÕS § 115 lg 2 ja 3, vaid lg 4, mille järgi juhul, kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kuivõrd antud juhul on hageja puuduste parandamist pakkunud ja kostja on sellest pakkumisest keeldunud, ei ole kahju hüvitamise nõue antud juhul kohane õiguskaitsevahend ja kostja nõue tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt lepingule on pooled müügi esemel puuduste ilmnemise puhuks leppinud kokku garantiivastutuses, mille järgi peab müüja müügi esemel ilmnenud puudused kõrvaldama. Tööde üleandmisaktid nr 4, 6 ja 7 on VÕS § 95 tähenduses täitmise kviitung. Seega muutus hageja ostuhinna tasumise nõue vastavalt põhihagile sellega sissenõutavaks. Lepingu p 4.2.1 kohaselt annab müüja ostjale 24-kuulise garantii ehitustöödele lepinguobjektiks oleva kinnistu reaalosaks olevas ehituses alates kinnistu valduse üleandmisest. See vastab ka VÕS § 230 lg 2 sätetele. Garantiiajal ilmnenud vead kohustub müüja omal kulul garantiiperioodil likvideerima. Hageja ei ole oma garantiivastutust vaidlustanud, ent vastaspool ei ole sellele tuginevat nõuet ka esitanud. Kostja on avaldanud, et ta on nõus parandama ekspertiisiaktis märgitud tööd, välja arvatud, rõdu kandekonstruktsiooni ja piire (p 25), rõdu trepi platvormi puitkonstruktsioonid (p 26) ja II korruse rõdu koos piirdega telgede A-E vahel (p 27). Elamu fassaadi osas asus kostja seisukohale, et sellele tuleb teha täiendav ekspertiis (vastavat taotlust ei esitatud), selgitamaks fassaadikahjustuste põhjused. Kui ilmneb, et hageja on selle eest vastutav, siis parandab ta ka fassaadi. Lisaks eksperthinnangus toodule nõuab kostja ka katuse väljavahetamise kulusid, muru ja mulla asendamise kulusid ja II korruse lagede parandamise kulusid kokku 140 396 krooni 40 senti. Kostja ei ole nende puuduste olemasolu tõendanud. Krundi haljastus ei ole ühegi poolte vahel sõlmitud lepingu esemeks. Samas isegi kui sellised puudused oleksid olemas, siis täiendavalt eelnevatele vastuväidetele, on kostja nõue selles osas aegunud. Kostja on müügi eseme hagejalt vastu võtnud märtsis 2006 ning garantiitähtaeg on lõppenud märtsis 2008. Puudused katuse läbijooksu osas ilmnesid vastavalt kostja esitatud AS If Eesti Kindlustuse kirjale alles hiljem. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 26.03.2009 otsusega AS Renet hagi Natali Martinsoni vastu osaliselt ja mõistis Natali Martinsonilt välja 316 744 krooni 60 senti AS Renet kasuks. Kohus jättis rahuldamata Natali Martinsoni vastuhagi AS Renet vastu kahju hüvitamise nõudes 410 630 krooni 40 senti ja Natali Martinsoni taotluse tingimusliku kohtuotsuse tegemiseks (kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks). Menetluskulud jäid põhihagi osas 3,94% ulatuses AS Renet kanda ja 96,04% ulatuses Natali Martinsoni kanda. Vastuhagi osas jäid kõik menetluskulud Natali Martinsoni kanda. Kostja on põhihagis nõutava summa mittetasumist põhjendanud oma õigusega keelduda kohustuse täitmisest. Kuivõrd seda õiguskaitsevahendit ei välista VÕS-i sätted ei müügi- ega töövõtulepingu osas, tuleb selle kohaldamise võimalikkust kaaluda. Antud asjas puudub vaidlus selles, et vähemalt kohtumenetluse ajal pärast eksperthinnangu valmimist on hageja pakkunud kostjale eksperthinnangus nimetatud puuduste kõrvaldamist (v.a rõdu- ja fassaaditööd, nende osas vt allpool), kuid kostja ei ole täitmist soovinud. Ka müügi- ja töövõtulepingu puhul on esmaseks õiguskaitsevahendiks puudustega müüdud või valmistatud asja puhul ikkagi selle parandamise ehk lepingu täitmise nõue (vastavalt VÕS § 222 ja § 646). Kostja väide, nagu tal puuduks hageja vastu usaldus, ei põhista seaduse mõttes mittekohaselt täidetud lepinguliste kohustuste puhul oma õiguskaitsevahendi valikut. Pealegi ei soostunud kostja ka kohtule nimetama konkreetseid puudusi vastavalt kohtu nõudmisele, mille kõrvaldamist ta hagejalt nõuab ning oma vastuväited ja vastuhagi on kostja rajanud alles 2007 lõpus valminud eksperthinnangule. Seega leidis kohus, et alust lepingus (ja kokkuleppes) kokkulepitud summa tasumisest keeldumiseks vastavaks tähtajaks kostjal ei ole, v.a osa vaegtööde kokkuleppes märgitust, mida kohus allpool käsitleb. Hageja nõue koosneb summaliselt kolmest osast. Esiteks 81 311 krooni vaegtööde kokkuleppe kohaselt – selles osas on kostja kokkuleppe järgsest ostuhinnast vähem tasunud. Vaegtööde kokkulepe täpsustas 81 311 krooni osas kostja poolt lepingu p-s 5.1 (kokkuleppega muudetud redaktsioonis) nimetatud ostuhinna tasumise tähtaegu. Kostja väide, et hageja ei ole tulenevalt eksperthinnangust täitnud vaegtööde kokkuleppes nimetatud töid kohaselt, vastab tõele vaid osaliselt. Eksperthinnangus ei ole nimetatud, et hageja oleks teinud puudustega või jätnud tegemata vaegtööde kokkuleppes p-des 5-8 nimetatud järgmised tööd: köögi ripplae ehitus + koridori lae karkass summas 724 krooni; sauna leiliruumi- ja pesuruumi põranda ning seina keraamilise plaadi paigaldamine summas 3594 krooni; kivisillutise (Kartano kivi) ehitus 15 525 krooni ja graniitsõelmetest tee ehitus 15 000 krooni. Seega leidis kohus, et nimetatud summade osas on tasumise tähtpäev saabunud vastavalt vaegtööde kokkuleppele (vastavalt 20.04.2006 p-de 5 ja 6 osas või 15.05.2006 p-de 7 ja 8 osas), tööd on tehtud, summadele lisandub käibemaks ning hagi tuleb selles summas (724 + 3594 + 15 525 + 15 000) x 1,18 ehk kokku 41 114 krooni 74 senti osas rahuldada. Vaegtööde kokkuleppe p-des 3 ja 4 nimetatud tööde (seinte ja lagede pahteldamine ja värvimine) osas nõustus kohus kostjaga, et tööd on kas tegemata või tehtud mittekohaselt. Puudustele seinte ja lagede värvimises ja viimistlemises on eksperthinnangus viidatud korduvalt ja puuduste kõrvaldamise väärtus on oluliselt suurem vaegtööde kokkuleppes märgitust. Seega luges kohus need tööd mittevalminuks ning jättis hagi summas (4614 + 6466) x 1,18 ehk kokku 13 074 krooni 40 sendi osas rahuldamata. Rõdu trepi ja platvormiga seonduvalt (vaegtööde kokkuleppe p-d 1 ja 2) pidas kohus hageja käsitlust põhjendatuks. Hageja ei ole neid töid teinud ning tegematajätmise põhjendusi (puudusid projekti muudatused) ei ole kostja vaidlustanud. Kuivõrd nimetatud tööd ja summad on küll viidatud vaegtööde kokkuleppes, aga samas ulatuses on need maha võetud grillmaja tööde arvestusest, tuleb summa (2195 + 20790) x 1,18 ehk kokku 27 122 krooni 30 senti kostjalt välja mõista, kuid seda just hageja esitatud hinnapakkumise ja vastava arve alusel grillmaja tööde eest. Arusaamatuks jääb kostja väide, nagu ei vastaks hagis nimetatud rõdutööd eksperthinnangule. Ekspert ise on neid töid käsitlenud samadena, vaatamata veidi erinevale sõnastusele, sest kasutab oma hinnangus samasid hindu. Eksperthinnangu lisas 3 p 27 all märgitud tegemata töö – II korruse rõdu telgede D-E vahel
koos piirdega 10,2m2 – ei kajastu müügihinda sisustavates aktides ning kohus ei mõista, milline seos on sellel tööl hageja kohustustega. 33 508 krooni grillmaja ehituse eest esitatud arve osas ei nähtu eksperthinnangust tööde tegematajätmine või puudused ning arve tasumise tähtpäev (29.09.2006) ja hageja antud täiendav tähtpäev (10.10.2006) on möödunud. Kostjal puudub alus keelduda nimetatud summa tasumisest. 215 000 krooni, millises osas (hageja väitel arvutusvea tõttu) puudub kokkuleppes tasumise tähtaeg, osas nõustus kohus hagejaga, et tegemist on ilmse arvutusveaga kokkuleppe tekstis. Kui kokku liita kokkuleppe lisadeks olevates aktides märgitud summad (mis koosnevad maa maksumusest ja tehtud/tehtavatest ehitustöödest), saame 3 150 240 krooni, ent kokkulepe ise kajastab vaid 2 935 240 krooni tasumise korda. Hageja on õigesti andnud nimetatud summa tasumiseks oma 22.09.2006 kirjaga kostjale tähtaja 10.10.2006, sest vähemalt hageja hinnangul oli selleks ajaks kokkulepitud tööd tehtud ja kostja oli need (tõsi küll, puudustega) vastu võtnud ja pidi seega puuduoleva müügihinna tasuma. Kostja õiguskaitsevahendi (kohustuse täitmisest keeldumine) kasutamise küsimust on kohus juba käsitlenud. Seega on hagi põhjendatud 316 744 krooni 60 sendi osas (329 819 – 13 074,40). Kostja vastuhagi rahuldamise eelduseks on vajalik tuvastada, et selle esitaja saab üldse kahju hüvitamist kui kohustuse rikkumise puhuks ettenähtud õiguskaitsevahendit kasutada. Antud asjas puudub vaidlus selles, et vastuhagi esitaja ei ole andnud hagejale VÕS § 114 lg-s 1 nimetatud mõistlikku tähtaega, vaid on asunud nõudma kahju hüvitamist seoses müüja/töövõtja poolt väidetava lepingu olulise rikkumisega raske hooletuse või tahtluse tõttu ning eeldusel, et lepingut on rikutud ulatuses, mis annab aluse eeldada selle mittekohast täitmist ka edaspidi. Kohus on asjas esitatud tõendite põhjal veendumusel, et kumbki nimetatud väidetest ei ole leidnud kohtus tõendamist, mistõttu ei ole kostjal alust jätta vastaspoolele lepingu kohaseks täitmiseks tähtaega andmata. Kuivõrd asjas on poolte esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et hageja on müünud kostjale elamumaa koos hoonekarbi püstitamise kohustusega, on tehingu hinnaks koos kõigi ehitustöödega 3 150 240 krooni. Sellest summast on ehitustööde väärtus ligemale 86% (maa maksumus 444 915 krooni) ning tegemata ja puudustega tööde parandamise väärtus on eksperthinnangu kohaselt 270 234 krooni, millele kostja väitel lisanduvad katuse ja pinnase vahetamise kulud ja lagede parandamise kulud 140 396 krooni 40 senti, siis moodustavad kostja vastuhagis nimetatud summad kokku ca 15% kogu tehingu väärtusest. Arvestada tuleb lisaks ka seda, et tegemata tööd kogusummas 104 569 krooni on eksperthinnangu lisa 3 kohaselt valdavas enamuses viimistlustööd ning rohkem kui poole sellest summast moodustavad vaidlusalused rõdutööd (vaidlus on selles, kas neid sai/pidi tegema, kusjuures vastuhagi esitaja ei ole ümber lükanud hageja väidet projektimuudatuse puudumisest). Eelneva põhjal leidis kohus, et hageja tegevust ei saa käsitleda raske hooletusena, või veel enam, tahtliku lepingu rikkumisena. Isegi kui lugeda kostja vastuhagis nimetatud kahjusummad õigeks, on nende osakaal lepingu mahtu arvestades tagasihoidlik ning enamjaolt on müüja/töövõtja siiski lepingu täitnud. Kohus nõustus, et lepingut on hageja poolt rikutud (seda on hageja ka ise tunnistanud), ent seda ei ole rikutud määras, mis vastaks VÕS § 116 lg 2 p 1-4 või § 647 lg 1 eeldustele. Hageja on pakkunud võimalust lepingut kohaselt täita (kohtule teadaolevalt toimusid selles osas 2008.a kevad-talvel poolte vahel läbirääkimised, kohus andis selleks 5.02.2008 kirjaga võimaluse, pikendas 28.02.2008 määrusega tähtaega), kuid vastaspool on sellest kohtule mõistetamatult keeldunud. Väidet, et tööde parandamine ei ole võimalik, ei ole kostja esitanud. Mis puutub tunnistaja A. M. ütlustesse sellest, et enne 2006.a detsembris hageja tööliste lahkumist XXXXXXX X objektilt nõuti puuduste kõrvaldamist, siis selline tõend ei ole kohtu arvates piisav VÕS § 114 lg 1 eelduste täitmiseks. Tunnistaja viitas konkreetsete puuduste osas vaid katlamaja õhutusele ja liistudele. Tunnistaja ning kostja pole ise viidanud nt asjaolule, et S&R Engineering OÜ tõend (mis kannab kuupäeva 8.08.2006 ja oli seega väidetavaks puuduste kõrvaldamise nõudeks
olemas) oleks pretensioonide nimekirjana hagejale esitatud. Vastuhagi ei ole võimalik rahuldada, sest kostja ei ole järginud seadusest lähtuvaid õiguskaitsevahendite kohaldamise protseduure, eelkõige ei ole seadnud konkreetseid nõudeid ja tähtaegu puudustega saadud asja ja töö parandamiseks. Kuna kohus ei pidanud õiguslikult võimalikuks vastuhagi rahuldamist, jättis kohus tähelepanuta poolte tõendid ja väited võimaliku kahju olemasolu ja suuruse osas, samuti aegumise vaidluses tõusetunud küsimused, sest neid küsimusi saaks lahendada alles kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolul. Kohus nõustus kostja väidetega sellest, et tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06 on võimalik teha kohtuotsus tingimuslikult. Ilmselt oleks see võimalik ka käesolevas asjas, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätetest, ent kuna kohus saab otsuse täitmise korda kindlaks määrata vaid poole taotlusel ning puudub õiguslik alus määrata hageja poolt tehtavate võimalike parandustööde tegemist enne rahuldatud hagi osas summa tasumist, ei saa taotlust rahuldada. Hagi on 316 744 krooni 60 sendi osas põhjendatud ja summa tasumise tähtpäev saabunud rohkem kui kaks aastat tagasi, siis ei saa selle tasumist edasi lükata. Eelnev ei välista kostja õigust nõuda tööde parandamist ka pärast käesolevat menetlust. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas põhihagi pea täielikult, on õiglane selles osas jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 316 744,60 / 329 819 x 100 = 96,04% menetluskuludest kannab kostja ja 100 – 96,04 = 3,93% ulatuses hageja. Vastuhagi menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 kohaselt vastuhagi esitaja kanda. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 174 kohaselt kindlaksmääramiseks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Apellatsioonkaebuse põhjendused
7.Kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu 26.03.2009 otsus osas, millega jäeti rahuldamata vastuhagi 383 518 krooni 10 sendi ulatuses ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja 383 518 krooni 10 senti. Kui kohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, siis saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Vastavalt TsMS § 436 lg 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt TsMS § 442 lg 8 peab kohus, kui ta mõnda tõendit ei arvesta, seda otsuses põhjendama. Kohus ei arvestanud eksperthinnangut lisa 3 p 27 osas, mille kohaselt hageja poolt tegemata tööks on II korruse rõdu telgede D-E vahel koos piirdega 10,2 m2 (maksumus 25 000 krooni ilma käibemaksuta). Kohus esitas põhjenduse, et tööd ei kajastu müügihinda sisustavates aktides ning ei ole seega hageja kohustuseks. See põhjendus ei ole aga piisav. Eriteadmistega isik, ekspert, on hinnanud ehitamisega seonduvat kogu dokumentatsiooni ning sellest tuvastanud, et töö on tegemata. Kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid ja väiteid, mis usutavalt lükkaks eksperdi seisukoha ümber. Kohus jättis põhjendamatult tuvastamata, et hageja tegemata tööks on II korruse rõdu telgede D-E vahel koos piirdega 10,2 m2. Järeldus, et kostja ei ole järginud õiguskaitsevahendite kohaldamise protseduure, eelkõige ei ole seadnud konkreetseid nõudeid ja tähtaegu puudustega saadud asja ja töö parandamiseks, ei ole piisavalt põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et A. M. nõudis 2006.a hagejalt puuduste kõrvaldamist, mida hageja ei teinud. Piisab sellest, et hagejale kui professionaalsele ehitajale esitatakse lõpuni konkretiseerimata nõue kohustuse täitmiseks ning see on piisav VÕS § 114 lg 1 eelduste täitmiseks. Kohus on teinud vale järelduse, et rikkumised 15% lepingu mahust (kokku 56 rikkumist) on lepingu mahtu arvestades tagasihoidlik ning seetõttu ei saa rikkuja tegevust käsitleda tahtlusena või raske
hooletusena. Sellisel määral ja arvul rikkumisi annab alust järeldusele, et lepingut on hageja poolt rikutud tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 115 lg 3, 116 lg 2 p 1-4, 127 lg 1 ja 4 ning 128 lg 3, kohtu seisukoht, et kostjal ei olnud õigus kasutada õiguskaitsevahendit kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmine ei ole põhjendatud. Selline seisukoht toob kaasa selle, et kohus on põhjendamatult tähelepanuta jätnud poolte väited ja tõendid vastuhagis esitatud kahjunõude olemasolu ja selle suuruse kohta. Kostja ei vaidlusta kohtu tuvastatud asjaolu, et eksperthinnangu p-des 25-27 nimetatud tööde eest ei ole hageja summas 27 112,30 krooni (koos käibemaksuga) nõuet esitanud, seega vähendab krooni vastavas osas vastuhagi nõuet 383 518,10 kroonini. Kostja leiab jätkuvalt et vastuhagi on vähendatud osas põhjendatud. Kui kohus peab võimalikuks apellatsioonmenetluses hinnata vastuhagiga seotud tõendeid ja tuvastada vastuhagiga seotud asjaolusid, palub kostja vastuhagi rahuldada (vähendatud ulatuses) vastuhagis, esimeses astmes esitatud muudes kirjalikes dokumentides ja istungil esitatud seisukohtade alusel. Kui kohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, palub kostja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Vastused apellatsioonkaebustele
8.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. TsMS § 293 lg 1 küsib kohus menetlusosaliste taotlusel eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Seega pidi ekspert hindama, kas töö on tehtud vastavuses lepingu tingimustele või mitte, ehk kas see vastas lepingus kindlaks määratud kvaliteedinõuetele. Asjaolu, kas töö (II korruse rõdu telgede D-E vahel koos piirdega 10,2 m2) kuulus töövõtu eseme hulka või mitte, tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust ning tegemist on õigusküsimusega, mida ekspert hinnata ei saa. Maakohus on õigesti tuvastanud, et eksperthinnangu lisas 3 p. 27 all märgitud tegemata töö ei kajastu müügihinda sisustavates aktides, mistõttu ei olnud nimetatud töö puhul tegemist hageja kohustustega. Seega ei ole õige apellatsioonikaebuse põhjendus, et kohus on selles osas põhjendatult jätnud eksperdi arvamuse arvestamata. Kostja nõudis vastuhagis kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 3 alusel. VÕS § 115 lg 2
esimese lause järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kui pool tugineb oma nõudes väidetavalt ehitises olemas olnud puudustele, siis tuleb tal ka tõendada, et ta on seaduses ettenähtud korda järgides nende puuduste kõrvaldamist ka vastaspoolelt nõudnud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja hagejalt kohustuse täitmist nõudnud ega selleks ka tähtaega andnud. Õiguskaitsevahendi kui kujundusõiguse kasutamise vältimatu eeldusena tuleb oma tahe õiguskaitsevahendit kasutada kohustust rikkunud võlgnikule teatavaks teha, st edastada teisele poolele vastav tahteavaldus. Ebaselgele või tingimuslikule tahteavaldusele ei saa omandada üldjuhul kujundusõiguse (õigustmuutvat) jõudu, kuna sellise õiguse kasutamine peab olema selge ja mõlemale poolele täielikult aru saadav. Kui maakohus tuvastas, et tunnistaja A. M. rääkis ehitusobjektil tööd teinud isikutega katlamaja õhutusest ja liistudest, kuid kostja oma vastuhagis tugineb laiaulatuslikele puudustele ehitises kogumaksumusega 410 630,40 krooni, siis ei saa ringkonnakohtu hinnangul tunnistaja jutuajamist ehitustöölistega pidada asjakohaseks nõudeks VÕS § 114 tähenduses. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et ehitisel on ilmnenud peale selle vastuvõtmist teatud puudused, mistõttu ei saa antud juhul kohaldada VÕS § 115 lg 2 ja 3. Kohaldamisele kuulub VÕS § 115 lg 4, mille järgi võib juhul, kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kui kohustus on osaliselt täidetud võib võlausaldaja kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist kui võlgnik teatab, et ta ei täida kohustust või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud. Käesoleval juhul on hageja puuduste parandamist pakkunud ja kostja on sellest pakkumisest keeldunud, ei ole kahju hüvitamise nõue antud juhul kohane õiguskaitsevahend ja kostja nõue tuleb ka sel alusel jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et vastuhagis nimetatud summad moodustavad kokku ligemale 15% kogu tehingu väärtusest ning nende summade osakaal lepingu mahtu arvestades on tagasihoidlik. Hageja tegevust ei saa käsitleda raske hooletusena või lepingu tahtliku rikkumisena. Kohus on põhjendatult märkinud, et ekspertiisiaktis märgitud puudused on peaasjalikult viimistlustööd ning poole puuduste maksumusest (140 569 krooni) moodustavad vaidlusalused rõdutööd. Tuvastatud asjaoludel ei ole hageja poolt esiletoodud ja ekspertiisiaktis märgitud puudused takistuseks maja kasutamisel. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet projektimuudatuste puudumisest, et hageja on nende tegemata rõdutööde eest hinda juba alandatud (pole nende eest tasu nõudnud) ning kostja poolt sellele tuginemine ei ole põhjendatud. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on teinud seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud kaebuses väidetud materiaal- ja menetlusõiguse norme, maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
U.Loonurm
E.Liiv
R.Allikvere
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.