lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-21149/5

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.06.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-21149/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.06.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1352
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KENTMANNI KOHTUMAJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-09-21149

Otsuse kuupäev

16. juuni 2010

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

K K hagi SH vastu kahju hüvitamise nõudes 130 600 krooni

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja – K K(isikukood xxx xxx), Hageja esindaja – Natalia G (xxx), Kostja – SH (isikukood xxx, xxx), Kostja esindaja – Oksana B (xxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

13.mai 2010

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja Natalia G ja kostja esindaja Oksana B

Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista SHlt K K kasuks 130 600 EEK (ükssada kolmkümmend tuhat kuussada krooni). Menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.

1.10.aprillil 2006 leidis hageja ajaleht Privaatinfo kuulutuse Laitses, veski juures nurgapealse asuva kinnistu müümise kohta. Kuulutuse kohaselt oli müügis maatükk 800 000 m2, ühekorruseline, telliskivist, soojustatud maja, kolm tuba, köök, saun, kamin, boiler, auruküte, lokaalne kanalisatsioon, vesi majas aastaringselt, sisemine viimistlus voodrilaud, satelliitantenn, aastaringne elamine, osaliselt jääb mööbel, maatükil asub garaaž, 2 kasvuhoonet, aiamaja ja viljapuud. Hageja tundis huvi kinnistu vastu ning palus oma ema ND, kes on Kinnisvarabüroo N-A maakler, kinnistu osta juhul, kui reklaamis märgitu vastab tegelikkusele. ND vaatas kinnistu üle ning pooled leppisid kokku hinnas ja 12.mail 2006 allkirjastasid pooled võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu. 13.mail 2006 allkirjastasid pooled kinnistu vastuvõtuakti. 2006 juunis olles toas vajus hageja jalg põrandas tekkinud auku. Põranda lahti võtmisel avastati, et saepuruplaadist põranda fragmendid olid niiskusest kahjustatud (mädanenud). Prusstala, mis oli seina aluseks suure ja väikese toa vahel oli niiskusest lagunenud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.2007 mais teostati ekspertiis, mille käigus tuvastati rida puuduseid: põrandad on soojustamata, hoone laepealne on soojustatud ebapiisavalt. Välisseinad on soojustamata, väliskanalisatsioonitoru on väljas soojustamata ja on paigaldatud maapinnale, mis talvel külmaga külmub. Kostja tunnistas, et põrandad, seina aluseks olev tala on mädanenud, et ahi ei tööta, kuid ei teinud midagi puuduste kõrvaldamiseks.
3.Majas on tehtud suuretoa põranda remonditööd 10.10.2007 töövõtulepingu alusel. Tööde maksumuseks oli 61 000 krooni. 03.11.2008 töövõtuleping sõlmiti esiku, magamistoa ja köögipõranda tegemiseks ja seinte soojustamiseks. Tööde maksumuseks oli 69 600 krooni. Kõigi puuduste kõrvaldamiseks, millised oli avastatud majas pärast müügilepingu sõlmimist tasus hageja kokku 130 600 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista temal tekkinud kahju summas 130 600 krooni. Kostja vastuväited.
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ostis 08.10.2003 suvilakrundi koos ehitisega Kernu vallas. Umbes 2004.a. hakkasid seal elama kostja ema koos abikaasaga ja hiljem ka nende laps (sünd. XXX). 2006 aasta alguses otsustas kostja suvila ära müüa. Müügikuulutus ilmus 10.04.2006 ajalehes „Referent“. Samuti pöördus kostja müügiabi saamiseks OÜ NK poole. Pärast objekti vaatlust maakleri poolt oli paigutatud müügikuulutus portaali City24. Kuulutuse tekstis oli ära toodud puudused – iseäranis remondi ja põranda vahetuse vajadus. Seda puudust arvestades oli määratud objekti maksumus. Objekti vastu tundis huvi mitu potentsiaalset ostjat. ND , kes esitles end OÜ L K maaklerina, vaatas objekti ja ruumid üle ning teatas koheselt, et ta soovib seda osta. Temale, nagu ka kõigile teistele klientidele viidati puudustele põrandaga, kuid need puudused ei muutnud NDotsust soetada see objekt. Objekti näitamise käigus tehti ettepanek üles võtta põrandad, et selgitada välja põranda sissevajumise põhjused ja võimaliku remondi maksumus. Kuid ND ei soovinud midagi välja selgitada ja nõudis tungivalt samal päeval eellepingu allakirjutamist.
5.Hagejat nägi kostja esimest korda notari juures lepingu sõlmimisel 12.05.2006.

13.05.2006 allkirjastati objekti üleandmis-vastuvõtmise akt, milles puuduste kohta kokku ei lepitud ning pretensioone hageja ei esitanud. Kostja väite kohaselt oli objekti müügihind alandatud just põrandate remonditööde teostamise vajaduse tõttu. Objekti tehniline ekspertiis oli tehtud aasta pärast selle müüki, mis ei kajasta ehitise reaalset seisundit müügi hetkel. Kostja poolt oli pakutud: välja osta objekt sama maksumusega, teostada remont omal kulul ja oma jõududega või teostada remont arvestusega 50 % kulusid kummaltki poolelt. Kokkulepet hagejaga ei saavutatud. Kohtu järeldused.

6.Kohus, kuulanud ära tunnistaja VBütlused ning arvestanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 15.05.2006 sõlmisid SH ja K K võlaõigus- ja asjaõiguslepingu Kernu vallas, Kaasiku külas, XXX asuva kinnistu ostmiseks. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Müüdud asi ei vasta muu hulgas VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Müüdud asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi lepingutingimustele ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
7.Hageja väite kohaselt lepingu esemeks olev ehitis ei vastanud lepingu tingimustele. 2006.a. juunis vajus hageja jalg põrandas tekkinud auku ning põranda lahti võtmisel avastati defektid. Lepingus pooled kvaliteedinõuetes kokku ei leppinud. Ehitusekspertiisibüroo OÜ ehitusinsener-ekspert on lepingueseme üle vaadanud 2007 aprillis ning andnud oma arvamuse (t. lk 27-32). Spetsialisti arvamuse kohaselt puudub ehitisel soojustus ning põrandad on läbi mädanenud, põranda all kasvavad eluohtlikud hallitusseened. Vaidlus puudub selles, et hageja soovis ehitist osta selleks, et seda kasutada elamiseks. Tuginedes spetsialisti arvamusele saab järeldada, et ehitis ei vastanud lepingutingimustele.
8.Kostja viide sellele, et ekspertiis oli tehtud alles aasta pärast asja üleandmist ning seetõttu ei ole selge, millal ning mis põhjustas puuduste tekkimise, on alusetu. Puudused ehitisel olid olemas asja üleandmise hetkel. Seda tõendab tunnistaja VBütlus. Tunnistaja kinnitas, et põranda vajumine oli visuaalsel vaatlemisel nähtav ning isik, kes ehitise müügiga tegeles ütles, et maja on soojustamata. Vastavalt VÕS § 218 lg 1 ja 3 vastutab müüja põhimõtteliselt alati müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral. VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
9.Hageja sai vaidlusaluse ehitise müügist ja selle seisukorrast informatsiooni ajalehest „Referent“ (t. lk 9). Kuulutuses oli märgitud, et ehitis on soojustatud ja selles on võimalik aastaringselt elada. Tunnistaja VBväitis, et ta selgitas kõikidele, kes tulid majaga tutvuma põranda probleemist ning müüja esindaja D ütles, et maja ei ole soojustatud.

Samas ei käinud hageja esindaja ND majaga tutvumas sellel päeval, millest rääkis tunnistaja. Seega ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et hageja oleks olnud eelnevalt teadlik sellest, et maja ei ole soojustatud.

10.Mis puutub põrandasse, siis tuginedes tunnistaja ütlustele, et põranda vajumine oli visuaalselt nähtav, oli ND seda maja ülevaatamisel võimalik näha. Samas ei olnud ND ehituse spetsialist, kes oleks maja ülevaatamisel võinud ilma põrandat lahti võtmata hinnata selle vajumise põhjusi. Tunnistaja VB väitis, et müüja ise ka ei olnud teadlik, mis põranda vajumise põhjustas. Tõendamata on asjaolu, et kinnistu müügihinnas oli juba eelnevalt arvestatud asjaoluga, et põrand tuleb välja vahetada. Pooled ei olnud ka lepingus nimetatud tingimust märkinud. Põranda remondi vajadusest ja väljavahetamisest räägivad pooled pärast lepingu sõlmimist ja asja valduse üleandmist (t. lk 57-70). Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud asjaolud, mis vabastaksid müüja vastutusest asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
11.Tuginedes VÕS § 101 lg 2 on kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sama paragrahvi 1.lõike punkt 3 järgi on võlgniku kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
12.Kahju suurus on tõendatud 10.10.2007 ja 03.11.2007 sõlmitud töövõtulepingutega. 10.10.2007 ND ja AS vahel sõlmitud töövõtulepingu järgi alustati aadressil XXX põrandate remondiga. Tööde ja materjalide eest on tasutud kokku 61 000 krooni (t.lk 18-21). 03.11.2007 VA sõlmitud töövõtulepingu alusel jätkati töid põrandate ja seinte soojustamiseks. Tööde ja materjalide eest on tasutud 69 600 krooni (t.lk 22-26). Materjalide maksumus ja tööde teostamine kajastub ka tööde üleandmise aktides. Seega saab lugeda hageja poolt lepingu eseme puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutusi kahjuks, mis tekkis hagejal müügieseme lepinguga vastavusse viimiseks. Eelnevast lähtudes kuulub kostjalt välja mõistmisele kahju summas 1130 600 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja