3.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Avaldaja esitas 28. jaanuaril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täiteasjas nr. 095/2009/9743 täitemenetluse ajatamise nõudes. Avalduse kohaselt Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2009.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-08-5635 mõisteti avaldajalt S. P. kasuks välja 75 153.92 krooni ning üürivõlgnevuselt 2 700 krooni viivis 1% iga tasumisega viivitatud päeva eest ja kõrvalkuludelt 12 453 krooni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 28.04.2008.a kuni nõude täitmiseni. 1 (4)
2.31.12.2009.a edastas kohtutäitur Kristel Maalman avaldajale täiteasjas nr. 095/2009/9743 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille kohaselt tuleb avaldajal tasuda kokku 86 501.55 krooni.
3.Kuna avaldajal puudub töökoht ja kindel sissetulek, ei ole tal võimalik sissenõudja nõuet täita. Avaldaja on töötu, toetusi ta ei saa. Avaldaja hangib elatist juhutöödest. Avaldajal puudub igasugune vara, millele nõuet pöörata. Püsiva töökoha leidmine on osutunud võimatuks. Avaldaja ei hoidu kõrvale temalt väljamõistetud võlgnevuse tasumisest, kuid reaalselt on ta võimeline tasuma sissenõudjale igakuiseilt 200 krooni.
4.Kuna sissenõudja majanduslik olukord on tunduvalt parem, kui avaldajal, palus avaldaja TMS § 45 alusel ajatada täitemenetlus ja määrata igakuiseks tasumisele kuuluvaks summaks 200 krooni. Samuti palus avaldaja täitemenetluse ajatamisest alates viivist mitte arvestada. Avalduse rahuldamata jätmisel on avaldaja sunnitud esitama pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
MENETLUSE KÄIK
5.Kuna sissenõudja elab Vene Föderatsiooni territooriumil, siis Viru Maakohtu 02.02.2010.a kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta, avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so puudutatud isiku jaoks avalduse ning sellele lisatud dokumentaalsete tõendite venekeelsete tõlgete esitamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused 16.02.2010.a.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6.19. märtsil 2010.a esitatud vastuses kohtutäitur K.M.`i esindaja ei nõustunud täitemenetluse ajatamisega, leides, et ainuüksi võlgniku töötu staatus ei anna alust ajatada võlgnevust, mille summa ületab 80 000 krooni nii, et võlgnik tasub võlausaldajalae 200 krooni kuus. Täitemenetluse ajatamine ei oleks võlausaldaja huvides, kuna kuluks võlgnevuse tasumiseks 35 aastat. Siiani on võlgnik tasunud 2 265 krooni.. Võlgniku avaldusest ei nähtu muid majanduslikke ega perekondlikke asjaolusid, mis annaksid aluse täitemenetluse ajatamiseks. Esindaja palus jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.19. aprillil 2010.a esitatud vastuses puudutatud isiku S.P. esindaja samuti ei nõustunud täitemenetluse ajatamisega. Esindaja arvamuse kohaselt varjab avaldaja oma sissetulekuid, kuna olles töötu, üürib korterit ja on võimeline üüri maksma. Esindaja arvates avaldaja tahtlikult ei tööta ametlikult. Avaldaja üüris puudutatud isiku korterit üürilepingu alusel 02.04.2006.a kuni 02.01.2008.a. Pärast avaldaja korterist lahkumist olid korterist kadunud paljud esemed, samuti oli rikutud korterit ennast (olid rikutud tapeedid, põrand, jne), st. korterile oli tekitatud oluline kahju. Esindaja palus jätta avaldus rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.
KOHTUISTUNG
9.03. juuni 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja jäi avalduse juurde ja palus täitemenetlus ajatada, kuid ei osanud öelda, kui pikaks ajaks peaks täitemenetluse ajatama. Avaldaja seletuste kohaselt ta on nõus võlgnevuse maksmisega, kuid praegu puuduvad tal selleks igasugused võimalused. Avaldaja on oma vanemate ülalpidamisel,. Avaldaja juhutöödest saadavad sissetulekud moodustavad maksimaalselt 2 000 krooni ja ta võib maksta sissenõudja nõude täitmiseks 200-300 krooni kuus. Kui avaldaja leiab töö, siis jääb temale miinimumpalk ja ülejäänud summa läheb võlgnevuse katteks. 2 (4)
2-10-4473
10.Kohtutäituri esindaja palus jätta avaldus rahuldamata, kuna puudub igasugune alus täitemenetluse ajatamiseks. Esindaja märkis, et kui avaldaja oleks omanud mingit sissetulekut ja oleks tasunud kasvõi mingisuguseid summasid, siis oleks saanud rääkida ajatamisest. Esindaja palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.
11.Puudutatud isik S.P. samuti palus jätta avaldus rahuldamata, leides, et avaldaja lihtsalt venitab võlgnevuse maksmisega. Avaldaja rüüstas puudutatud isikule kuuluva korteri ja varastas sealt asju. Puudutatud isik on invaliid ja peab ülevall oma poega, avaldaja on aga noor inimene ja on võimeline tööd leidma.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud avalduse ja puudutatud isikute vastustega, kuulanud ära avaldaja, sissenõudja ja kohtutäituri esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
13.Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2009.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-08-5635 mõisteti kostja J.S.’ilt hageja S. P. kasuks välja 75 153.92 krooni. Lisaks mõisteti kostjalt hageja kasuks välja üürivõlgnevuselt 2 700 krooni viivis 1% iga tasumisega viivitatud päeva eest ja kõrvalkuludelt 12 453 krooni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 28.04.2008.a kuni nõude täitmiseni. Kohtuostus jõustus 17.11.2009.a (t. lk. 3-12). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel täiedokumendiks on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 alusel jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat.
14.Kohtutäitur K. M. algatas sissenõudja S. P. avalduse alusel eelnimetatud kohtuotsuse täitmiseks täitemenetluse täiteasjas 095/2009/9743 ja 31.12.2009.a saatis võlgnikule täitmisteate. (t. lk. 13-15).
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg2 alusel kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 476 lg 2 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 11 lg 1 p 7 tulenevalt maakohtu pädevuses on muude lahendite tegemine samas seadustikus ettenähtud juhtudel. TMS § 45 kohaselt kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
16.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldpõhimõttest peab menetlusosaline oma avaldust põhistama. Avaldaja nõudeks on täiteasjas täitemenetluse ajatamine. Täitemenetluse ajatamise avalduse esitamisel on oluline tuvastada, et täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, st. see oluliselt rikub võlgniku või tema ülalpeetavate õigusi. Avaldajal ei ole vaidlust täitemenetluse algatamise seaduslikkuse ega sissenõudja nõude suuruse üle. Avalduse järgi täitemenetlus on avaldaja suhtes ebaõiglane, sest kuna avaldajal töökohta ja ametlike sissetulekuid ei ole, ei ole avaldaja võimeline sissenõudja nõuet täima. Kohus ei nõustu avaldaja põhjendustega täitemenetluse ajatamise kohta, sest avaldaja ei ole esitanud põhjendusi, millest lähtudes saaks kohus reaalselt hinnata täitemenetluse ajatamise pikkust ja 3 (4)
2-10-4473 ajatamise otstarbekust. Nõustuda ei saa menetluse ajatamisega kuni avaldaja poolt töökoha leidmiseni, sest ei ole teada, kas ja millal avaldaja tegelikult ametlikult tööle asub. Ei ole välistatud, et avaldaja ei asugi tööle. Seega, kui kohus, lootes avaldaja tööle asumisele, ajataks täitemenetluse, rikuks kohus sellega sissenõudja õigusi.
17.Avaldaja ei esitanud tõendeid, milledest lähtudes saaks tuvastada, et täitemenetluse jätkamine ehk menetluse ajatamata jätmine tema suhtes on ebaõiglane. Avalduse kohaselt võlgnikul ei ole varasid, millele sissenõuet pöörata. Täituri vastusest tulenevalt alates täitemenetluse algatamisest on võlgniku arestitud arvelduskontolt laekunud 2 265 krooni. Täitmata on sissenõudja nõue summas 75 153.92 krooni ja tasumata täitemenetluse kulud 11 347.63 krooni, kokku 86 501.55 krooni. Täitemenetluse ajatamisel, lubades tasuda võlgnevus igakuiselt summas 200 krooni kuus, kuluks avaldajal otsuse täitmiseks 36 aastat, mis on pikem kui TsÜS § 157 lg 1 sätestatud tähtaeg. Avaldaja taotlus on esitatud sissenõudja täitmisnõude välistamiseks, mistõttu jätab kohus taotluse rahuldamata. Kuna avaldaja ainus vara, millele sisenõuet pööratakse, on tema võimalik sissetulek ja TMS § 132 lg 1 alusel sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, siis avalduse rahuldamata jätmisega ei jäta kohus võlgnikku ilma seadusliku kaitseta. Menetluskulud
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Täituri esindaja ja sissenõudja on palunud jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda.
19.Kohtumäärus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §§ 463-466, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.