Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

täitmisega. Seega omab ERGO Kindlustuse AS alates kannatanule kahju hüvitamisest kindlustusvõtjale kuulunud nõudeõigusest kahju tekitanud isiku vastu. Tulenevalt korteriühistuseaduse § 2 lg-st 1 on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kostja kohustuseks oli seega hoones asuva vee- ja küttesüsteemi korrasoleku tagamine (majandamine). Sama seisukohta on kinnitanud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, kus kolleegium asus seisukohale, et korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Kõnealune kahjujuhtum sai alguse kostja kohustuste mittekohasest täitmisest, so kostja ei taganud vee- ja küttesüsteemi nõuetekohast remonti. Seega vastutab kostja kannatanule tekkinud kahju eest ning kuivõrd kannatanule kuulunud nõudeõigus on tulnud üle kindlustusandjale, siis on kostja kohustatud kõnealuse juhtumi tagajärjel tekkinud kahju korvama ERGO Kindlustuse AS-le summas 169 138 krooni. Eelpool toodu alusel esitas hageja 13.06.2008 kostjale tagasinõude nr 6732 ning 14.08.2008 korduva tagasinõude, millele kostja ei vastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista ERGO Kindlustuse kasuks 169 138 krooni. Kostja vastuväited Kostja esitas oma vastuväited nii hageja faktiväidete kui ka õiguslike põhjenduste kohta. Kostja sõlmis 2005 oktoobris kokkulepped FIE töövõtjaga elamus XXX keskküttesüsteemi väljaehitamiseks, kuid lõpetas koostöö detsembris 2005 töövõtja korduva viivituse tõttu ehituse teostamisel. Selleks ajaks olid ära paigaldatud püstikud elamu soklikorrusele ja korteritesse (va tagasivoolu püstikud), kuid radiaatoreid ja veemõõtjaid ei paigaldatud. 2007 jaanuaris sõlmis kostja uue töövõtulepingu OÜ-ga SE, kes teostas kütte- ja veesüsteemi töid, sealhulgas varasemalt paigaldatud püstikute kinnitamine ja liitmike sulgemine. Neid töid teostati töödegraafiku alusel, millest oli eelnevalt korteriomanikke teavitatud. 2007 veebruaris-märtsis kütte- ja veesüsteemi tööde teostamise ajal ei soovinud korter 1 omanik oma korterisse enam radiaatoreid ja veemõõtjaid paigaldada ning teatas, et ehitab oma korteris ise välja keskküttesüsteemi. Vastavalt kokkuleppele omanikuga sulges töövõtja kütte- ja veesüsteemide survestamise ajal korteris nr 1 kõik nähtavad lahtised torud. Eelnevat kinnitab ka 04.03.2007 SEOÜ poolt koostatud tööde mahu muutmise akt. 10.03.2007 toimus süsteemi survestamine ning veeavarii korteris 1, mille põhjuste väljaselgitamisel ilmnes, et korter 1 omanik oli enne töövõtja poolt lahtiste vee- ja küttetorustike sulgemist ühe avatud olekus toru asukoha ja olemasolu muutnud nähtamatuks omapoolselt kipsseina tehtud avause montaaživahuga sulgemise teel ning polnud töövõtjat teavitanud, et tööde teostamiseks tehtud avause sulgemisel ei olnud ta sulgenud avatud torustikku. Nimetatud faktilisest asjaolust pole korteriomanik hagejat teavitanud ning hageja faktiväide hagiavalduses on haginõude alusena puudulik. Seega on kahju tekkinud kindlustusvõtja enda süül ning hüvitusnõude esitamisega tekitab ÕV teistele XXX elamu kaasomanikele ja KÜ liikmetele varalise kahju. Elamusisese küttesüsteemi püstikud on korteriomanike kaasomandis tulenevalt KOS § 1 lg-st 2 ning §-st 2. KOS § 11 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 esimesest lausest tulenevalt ei vastuta

korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. ÕV on eelnimetatud sätteid rikkunud sellega, et temal kui korteriomandi kaasomandi osa omanikul oli tulenevalt kostja poolt alustatud keskkütte remonditöödest kohustus hoida tema korterisse ulatuv töömaa täpselt sellises seisus nagu töövõtjad seda hoidsid. Omavoliliselt avatud torustiku kipsseina taha sulgemise ning avause montaaživahuga sulgesine ning sellest töövõtja ning kostja teavitamata jätmisega lõi korteri nr 1 omanik ise olukorra, kus ühe tema korterisse ulatuva ja tema korterisse toodava toru ühendused jäid lõpetamata. Lisaks väitis korteri nr 1 omanik töövõtjale, et teeb keskkütte torutööd oma korteris ise ning lubas ehitajad korterisse alles selleks, et neil oleks võimalik sulgeda torustikud survestamiseks. Põhjusel, et ÕV tegutses omavoliliselt töömaa sulgemisel, ei teavitanud sellest töövõtjat ja kostjat hiljemalt küttesüsteemide survestamisel, teavitas, et teeb ise oma korteris keskkütte ühendamise tööd ja keeldus kostja poolt tellitud töödest, kuid tegelikkuses survestamise ajaks neid töid ei teinud, mille tõttu polnud ka töövõtjale ja kostjale teada, et tema korterisse suubuv keskküttetorustik on avatud olekus, tekkis survestamise ajal korteris nr 1 veeleke. Kaasomanikuna on ÕV enda tegevuse tagajärjel tekitanud hüvitusnõude esitamisega kõigile korteriomanikele kui kaasomanikele varalise kahju.

Oma kohustuse täitmise korral poleks tekkinud ka kahjujuhtumit, so veeleket. Teisalt, veelekke olemasolul oleks ÕV pidanud tegutsema selliselt, et ei oleks tekkinud vajadust nii ulatusliku remondi järele. Ruumide kütmise ning niiskuse kogumise abil oleks saanud vältida olukorda, kus veelekkest tekkinud niiskus ei kuivanud piisavalt kiiresti konstruktsioonidest välja ja ei oleks tekitanud hallitust. Korteris enne ning pärast veelekke toimumist ei elatud ning sisselülitatud polnud ka põrandaküte. Selline tagajärg tekkis, kuna ÕV jättis peale veeuputust korteri ilma kütteta ja ei võtnud tarvitusele muid meetmeid niiskuse kiireks eemaldamiseks. Veeleke tekitas põrandaaluse märgumise ka korteris nr 3, kuid kuna see korter oli elanikega asustatud ja seda köeti, siis tekkinud niiskus eemaldus kiiresti ning mingeid niiskuskahjustusi ega hallitust eluruumi ei tekkinud. Samuti ei tekkinud hallitust keldris, mille põrand oli veelekke tagajärjel kaetud antud elamu osas mitmesentimeetrise veekihiga ning mida samuti ei köeta. Niiskuskahjustuse vältimise võimalust kütmise kaudu tõendab ka asjaolu, et korteris nr 1 oli 2006 ülemise naabri korterist alguse saanud veekahjustus, mille tagajärgede likvideerimiseks kasutati vaid Toruabi teenuseid (arve esitati kostjale) summas 480 krooni ning kahjustuse järgselt mingit korteri kapitaalremonti ei järgnenud. Lisaks, kuna korteri omanik lasi veelekke järel koheselt põranda konstruktsioonid avada, tuli AGOÜ hinnapakkumise selgituste kohaselt asendada 100% korteri konstruktsioonidest, viimistlus ja ka tehnosüsteemid. Antud juhul ei hoitud sellise tegevusega ära suuremat kahju, vaid tegevuse tagajärjel kaasnes maksimaalne võimalik kahju. Veeavarii tagajärjel tekkinud liigniiskus ei ohustanud konstruktsioonide tehnilisi omadusi ning isolatsiooniks kasutatud täitematerjali soojusisoleerivad omadused oleksid taastunud pärast niiskuse väljakuivamist. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu

tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Eelpool toodust ning tuginedes VÕS § 139 lg 1 ja 2, § 140 lg 1, on kostja seisukohal, et kahju tekkimises on otseselt süüdi kindlustusvõtja ise ning kahjunõue ei kuulu seetõttu rahuldamisele. Kui kohus leiab, et, et kahjuhüvitis on õigustatud, siis kostja taotleb selle vähendamist arvestades kahjukannataja enda osa kahju tekitamisel ja suurendamisel tagajärgede mitteärahoidmise tõttu vähemalt 80% ulatuses põhjendatud kahjunõudest. Kostja vaidlustab ka kahjude arvestuse. Hagiavaldusele lisatud OÜ AG hinnapakkumine on summas 230 218 krooni. Remondifirma kohapeal mingit akti ei teinud. Jääb selgusetuks, millised tööd on sealt loetud põhjendatuks. AGOÜ esitatud hinnapakkumises nr 20 tegelikeks põranda taastamistööde mahuks 44 m2 ja maha arvata tuleks hüdroisolatsioonitööd. Uue seinakarkassi materjali ja tööde mahuks oleks 9,7 m2 ning seina viimistluse ja eemaldamise tööde mahuks 47 m2. täielikult puuduks vajadus sanitaartehniliste ja elektritöödele ning lae taastamistöödele. Kokku oleks muudetud hinnapakkumise kogumaksumuseks 69 676 krooni. Kindlustusvõtja pole taastanud endist olukorda, vaid on teinud endisest olukorrast tunduvalt teistsuguse kapitaalremondi oluliselt muudetud korteri planeeringuga. Tulenevalt VÕS §-st 1043 ning 1054, peab hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tõendama, et hageja kindlustusevõtja ÕVil on tekkinud kahju, et kahju on põhjustatud OÜ SE poolt ning et OÜ SE tegevus on olnud õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes, kuna vee- ja küttesüsteemi ehitustöid teostas ja survestamist viis läbi OÜ SE. Kostja on seisukohal, et veeavarii põhjuseks ei ole mitte survestamine, vaid lõpetamata küttetorustikutööd korteris nr 1 ning seega pole kahju põhjustajaks mitte OÜ SE, vaid kindlustusvõtja ÕVi. Kuivõrd OÜ SE ei vastuta ÕVile tekkinud kahju eest, ei vastuta selle eest ka kostja. Kostja taotles OÜ SE kaasamist kolmanda isikuga, kuna negatiivse kohtulahendi korral on kostjal lepinguline nõudeõigus tema vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohus kaasas 15.09.2009 määrusega menetluse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolele OÜ SE. OÜ SE hagi ei põhjendatuks ei pidanud, esindaja selgitas kohtuistungil, et teostati ehitustöid, vaidlusalusesse korterisse sisse ei pääsenud. Keldris oli veekahjustus suurem kui korteris, vesi läks tegelikult vaid ühte nurka. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt toimus 10.03.2007 XXX, Tallinn korteris nr 1 veeavarii, millise sündmuse toimumise üle vaidlus puudub. Korteri omaniku ÕVi ning hageja Ergo Varakindlustuse AS vahel oli 20.07.2006 sõlmitud kodukindlustuse kindlustusleping (poliis ), millega kindlustati nimetatud korter ja kodune vara. Lähtudes asjaolust, et XXX korteris toimunud veekahjustuse puhul oli tegemist kindlustusjuhtumiga kodukindlustuse kindlustuslepingu mõistes, hüvitas hageja 15.11.2007 ÕV 169 138 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et 10.03.2007 toimunud vee- ja küttesüsteemide survestamise tagajärjel toimus elamus veeleke, mille tagajärjel sai kahjustada muuhulgas korter nr 1, kuid kostja on lisaks enda vastutusele vaidlustanud tekkinud kahju suuruse ning kahjuhüvitise aluseks oleva kahjude arvestuse. Vastavalt VÕS § 492 lg 1, läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega omab ERGO Kindlustuse AS alates kannatanule kahju hüvitamisest kindlustusvõtjale kuulunud nõudeõigusest kahju tekitanud isiku vastu. Vee- ja küttesüsteemi ehitustöid teostas ja survestamist viis läbi kolmanda isikuna kaasatud OÜ SE, keda kostjaks olev korteriühistu kasutas oma kohustuste täitmisel. VÕS § 1054 lg 2 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut oma kohustuste täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Kohtu hinnangul selleks, et ÕVil tekiks kahju hüvitamise nõudeõigus korteriühistu vastu, peab kahju olema põhjustatud OÜ SE tegevusest või tegevusetusest kostja kohustuste täitmisel. Vaid kostja vastutuse korral kindlustusjuhtumi toimumise eest tekib ÕVil nõudeõigus kostja vastu, mis saaks kindlustusandjale üle minna. Seega peab kohus esmalt välja selgitama, kas kostja on oma kohustust rikkunud ning kas see rikkumine on põhjuslikus seoses kahjuga. Tulenevalt korteriühistuseaduse § 2 lg-st 1 on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Hageja on õigesti viidanud, et kostja kohustuseks oli seega hoones asuva vee- ja küttesüsteemi korrasoleku tagamine (majandamine). Sama seisukohta on kinnitanud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, kus kolleegium asus seisukohale, et korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Tuvastamaks kostja kohustuste mittekohast täitmist on seega vaja hagejal näidata, et kostja ei taganud vee- ja küttesüsteemide nõuetekohast remonti. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud; lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kostja kirjeldatud asjaolude kohaselt algas keskküttesüsteemide väljaehitamine XXX elamus juba 2005 oktoobris, kuid jäi sama aasta detsembris pooleli. 2007 jaanuarist jätkus elamus vee- ja küttesüsteemi tööde tegemine SEOÜ poolt. Vastavalt SEOÜ poolt 04.03.2007 koostatud tööde mahu muutmise aktile ning kostja seadusliku esindaja VK vande all antud ütlustele ei lubanud korteri nr 1 omanik 2007 veebruaris-märtsis töödegraafiku alusel teostatavateks kütte- ja veesüsteemi töödeks ehitajaid oma korterisse, kuna ei soovinud enam oma korterisse radiaatoreid ja veemõõtjaid paigaldada ning lubas oma korteris ise keskküttesüsteemi välja ehitada. Vastavalt

kokkuleppele omanikuga sulges töövõtja kütte- ja veesüsteemide survestamise ajal korteris nr 1 kõik nähtavad lahtised torud. Töövõtjat ei teavitatud, et ühe avatud olekus toru asukoht ja olemasolu oli muudetud nähtamatuks omapoolselt kipsseina tehtud avause montaaživahuga sulgemise teel. Tunnistaja VU ütluste ning kolmanda isiku juhatuse liikme vande all antud ütluste kohaselt oli õnnetuse hetkel korteris viibinud KV sõnul tema isa seina tehtud avause sulgenud. Antud juhul tugines töövõtja korteri omaniku poolt jagatud puudulikule informatsioonile ning ei ole mõistlik eeldada temalt seetõttu seinas oleva toru üle kontrollimist. Sellisele võimalusele, et toru ots oli lahtiselt seina sees, ei viidanud maja torustiku süsteemi kontrollimisel miski.. Töövõtja tegutses vastavalt kokkuleppele korteri omanikuga ning tal polnud põhjust korteri omanikult saadavas informatsioonis kahelda, kuna omaniku abikaasa HV oli eelnevalt kinnitanud, et on ehitamisega hästi kursis. Kohus nõustub kostjaga, et omavoliliselt avatud torustiku kipsseina taha sulgemise ning avause montaaživahuga sulgesine ning sellest töövõtja ning kostja teavitamata jätmisega lõi korteri nr 1 omanik ise olukorra, kus ühe tema korterisse ulatuva ja tema korterisse toodava toru ühendused jäid lõpetamata. KOS § 1 lg 2 ning § 2 järgi on elamusisese küttesüsteemi püstikud korteriomanike kaasomandis. KOS § 11 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus nõustub, et korteri omanikul kui kaasomandi osa omanikul oli tulenevalt kostja poolt alustatud keskkütte remonditöödest kohustus hoida tema korterisse ulatuv töömaa sellises seisus nagu töövõtjad seda hoidsid. Järelikult ei saa kohtu hinnangul siinkohal rääkida töövõtja hoolsuskohustuse rikkumisest. Isegi, kui kostjale saab ette heita asjaolu, et ta ei taganud vee- ja küttesüsteemide remonti mõistliku pikkusega ajavahemiku jooksul, pole selline korteriühistu kohustuse rikkumine põhjuslikus seoses ÕVile tekkinud kahju tekkimisega VÕS § 127 lg 4 mõttes. Korteri omanik keeldus kostja poolt korraldatavatest remonditöödest, lubades küttesüsteemi ise välja ehitada ning tema abikaasa kinnitas, et tal on vastavad eriteadmised olemas. Asjaolu, et kahjujuhtumi põhjustas vee leke lahtisest torust, mis oli kaetud korteriomaniku poolt, tõendab sündmuskoha ülevaatuse akt 10.03.2007, Tunnistaja VU ja VK ütlus. Korteriomanik ÕV, kes andis tunnistajana kohtus ütlusi, ei mäletanud, kas torudel olid kraanid ees, kuid arvas et torudel oli midagi otsas. OÜ SE juhatuse liikme Jüri S ütlustega on tõendatud, et vaid projektipõhiselt ei olnud võimalik järeldada, kas torul asetseb kraan, kuid eeldati, et toruotsa sulges korteriomanik. Seega leiab kohus, et ÕV tekkinud kahju pole põhjustatud kostja tegevusest või tegevusetusest. Kostja on vaidlustanud ka korteri omanikule tekkinud kahju ulatuse ning õigesti osundanud, et ka korteri omanikul lasub kohustus tegutseda nii, et hoida ära suurem kahju ning et ei tekiks vajadus suurema remondi järele. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Töövõtja ütluste kohaselt oleks ruumide kütmise ning niiskuse kogumise abil saanud vältida olukorda, kus veelekkest tekkinud niiskus ei kuivanud piisavalt kiiresti konstruktsioonidest välja ning ei oleks tekitanud hallitust. Suurema kahju tekkimise vältimise võimalust näitab ka asjaolu, et veeleke tekitas põrandaaluse märgumise ka korteris nr 3, kuid

kuna see korter oli elanikega asustatud ja seda köeti, siis tekkinud niiskus eemaldus kiiresti ning mingeid niiskuskahjustusi ega hallitust eluruumi ei tekkinud. Kostja on asjakohaselt viidanud, et hageja pole ära tõendanud kahju tekkimist sellises ulatuses, mis põhjendaks niivõrd ulatuslikke remonditöid nagu on kirjas AGOÜ hinnapakkumises. Remondifirma pole kohapeal mingit kahju hindamise akti teinud, samuti pole tellitud ekspertiisi hallituse tuvastamiseks. Remonditööde ulatuslikkust põhjendati AGOÜ poolt antud selgituses hagejale asjaoluga, et veelekke järgselt oli korteri omanik lasknud koheselt põranda konstruktsioonid avada. Vajadust selliseks tegevuseks, mille tagajärjel kaasneb veel täiendav kahju, pole ära tõendatud. Seega on põhjendatud kostja vastuväited, et kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleks arvestada ka korteri omaniku enda vastutusega kahju tekkimisel ning hüvitist vastavalt sellele vähendada. Kohtu hinnangul tuleb aga esitatud hagi jätta täies ulatuses rahuldamata eelkõige põhjendusel, et tekkinud kahju pole põhjustatud kostja tegevusest või tegevusetusest. Vastavalt VÕS § - le 127 lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millele tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik seos). Tsiviilasja menetluskulud ja hagihind TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd Ergo Varakindlustuse AS hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.