2-09-25012
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2010. a Pärnu, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-25012
Tsiviilasi
O.V’u hagi V.G’i vastu põhivõla 170 000.- krooni, intressi 28 069.- krooni, viivise 136 931.- krooni ja leppetrahvi 5000.krooni nõudes
Tsiviilasja hind
170 000.00 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: O.V, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxxx, xxxxx xxxxx, lep. esindaja Jelena Smorodina, e-post: [email protected] ; Kostja: V.G, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx, xxxxx xxxx, e-post: xxxxxxxxxxxxxxx
Juhindudes VÕS § 76 lg.1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p.1,6, TsMS § 162 lg 1, § 407 lg 1, § 415, § 422, § 468 lg 1 p.2
2-09-25012 tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.12.2007.a laenulepingu, mille alusel kostja sai hagejalt laenu kokku 275 000.- krooni ja kohustus laenu koos intressidega (10% aastas laenu algsummast) tagastama osamaksetega maksegraafiku alusel hiljemalt 25.12.2008.a. 01.12.2008.a pikendasid pooled kokkuleppel laenu tagastamise tähtaega kuni 01.03.2009.a. Kostja on käesolevaks ajaks tagastanud hagejale 80 000 krooni. Hagi esitamise seisuga 27.05.2009.a moodustab kostja põhivõlgnevus hagejale 170 000.- kr, intressivõlg perioodi 08.12.2007.a – 01.03.2009.a eest summas 28 069.44 kr, lepingu p. 5.1 kohaselt arvutatud leppetrahv 40 000.- kr ning viivisevõlg (1% päevas tähtaegselt tasumata võlasummalt) perioodi 25.06.2008 – 27.05.2009.a eest summas 300 450.- kr. Hageja vähendab heas usus leppetrahvi nõuet 5000 kroonini ja viivise nõuet 136 931 kroonini ning palub kostjalt välja mõista põhivõla 170 000.- kr, intressi 28 069 kr, viivise 136 931.- kr ja leppetrahvi 5000.kr. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks kokku 20 500 krooni, s.h. hagilt tasutud riigilõiv 17 500 kr ja õigusabikulud summas 3000 kr. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva arvates hagimaterjalide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud tema enda poolt kohtule antud e-posti aadressile 02.04.2010.a, kostja on esitanud 02.04.2010 e-posti teel vastuse, järgimata seadusega ettenähtud vorminõudeid. Kohus 14.04.2010.a saadetud kirjas selgitas kostjale, et kostja vastus hagile tuleb esitada allkirjastatult ning hoiatas, et nõuetekohase vastuse mitteesitamisel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Kostja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele kirjalikku vastust kohtule esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja V.G’i kanda. TsMS § 173, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, arvesse võttes tsiviilasja hinda, asja keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatult saab kostjalt välja 2 (3)
2-09-25012 mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt 17 500 kr ja vajaliku menetluskuluna õigusabikulud summas 3000.- kr, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalsete piirmäärade. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Ametlikud Teadaandes hagimaterjalide avaldamiselt tasutud riigilõivu, mille tasumise vajadus on ära langenud, saab menetlusosaline tagasi taotleda riigilõivu võtnud asutuselt, s.o. Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt 2 aasta jooksul arvates aasta lõpust, mil riigilõiv tasuti – alus: Riigilõivuseaduse § 12 lg. 1.
Ivika Sillaots Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.