Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu

1(4)

2-10-6976 30.04.2010 esitas I osaühing (edaspidi OÜ) Harju Maakohtule avalduse OÜ T pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.10.2007 korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu, mille esemeks olid lepingus märgitud korteriomandid. Lepingus leppisid pooled kokku, et müügihinnaks on 17 514 400 krooni, millest lepingu punkti 2.2. kohaselt oli müüjal kohustus tasuda enne lepingu sõlmimist 2 677 160 krooni. Ostja (võlausaldaja) on eelnimetatud summast tasunud 1 800 000 krooni. Lepingu punkti 3.1. kohaselt leppisid pooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks müüjalt ostjale hiljemalt 30.05.2008 eeldusel, et müüja on valmis ehitanud lepingu eseme ja ostja on täitnud ostuhinna tasumise kohustuse. Võlausaldaja on tulutult mitu korda pöördunud võlgniku poole päringuga informatsiooni saamiseks ja läbirääkimiste alustamiseks küsimustes, mis puudutavad poolte kohustuste täitmist. Võlgnik ei ole suutnud täita lepingust tulenevat lepingu eseme väljaehitamise kohustust ja seetõttu on jäänud sõlmimata asjaõigusleping omandi üleandmiseks. Lepingu punktide 4.2. ja 4.2.1. kohaselt on võlausaldajal kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni õigus lepingust ühepoolselt taganeda ja leping ülese öelda, kui võlgnikust tingitud põhjustel ei ole asjaõiguslepingut lepingu eseme omandi üleandmiseks võlausaldajale sõlmitud hiljemalt lepingus kokkulepitud tähtajaks. Lepingu punkti 4.5. kohaselt kohustub võlgnik võlausaldaja poolt lepingu punkti 4.2. alusel lepingust taganemise korral tagastama võlausaldajale ettemaksuna saadud summad ja lisaks tasuma leppetrahvi 500 000 krooni 7 kalendripäeva jooksul arvates taganemise jõustumisest. Võlausaldaja taganes lepingust 19.03.2010. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetust põhistanud asjaoluga, et võlgnikul on teisi teadaolevaid võlausaldajaid: Sampo Pank, nõude suurus 470 718.73 krooni; OÜ S C , nõude suurus 306 690 krooni; UV, nõude suurus 2 342 153.27 krooni ning Maksu- ja Tolliamet, nõude suurus 43 678 krooni, millele lisandub intress 16 985 krooni. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate kohustuste rahuldamiseks. Võlgnikul ei ole töötajaid. Võlausaldajale teadaolevalt müüb Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets sundtäitmisena enampakkumisel OÜ T kuuluvaid kinnistuid. Samuti ei ole kohtutäitur Kaire P suutnud 8 kuu jooksul suutnud võlausaldaja SEB Pank AS nõuet täita. Samuti leiab võlausaldaja, et võlgnik on korduvalt nii võlausaldajale kui avalikkusele teatanud, et ei suuda oma kohustusi täita. Võlausaldaja palub nimetada ajutine pankrotihaldur.

II Võlgniku vastuväited Võlgnik ei tunnista võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust. Võlgnik leiab, et pankrotiavalduses toodud väited on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele. Võlausaldaja on esitanud alusetu pankrotiavalduse, mis ei vasta tõele. Võlausaldaja ei suutnud ise täita oma lepingulisi kohustusi, mida kinnitab poolte vahel 22.01.2008 sõlmitud lepingu peatamise akt. Nimetatu kohaselt on pooled kokku leppinud, et ehitustööd on ajutiselt peatatud Suur-Patarei 2 esimese korruse äripindadel, kuna võlausaldaja ei ole täitnud täies mahus oma kohustusi. Leping on peatatud enne asjaõiguslepingu sõlmimiseks määratud tähtaega 30.05.2008 ja võlausaldaja ei ole oma lepingujärgseid kohustusi täitnud käesoleva ajani. Samuti jääb võlgnikule ebaselgeks, millist summat võlausaldaja võlgnikult nõuab, kuna võlgnikule jääb arusaamatuks, milline on ettemaksu summa, mida võlgnik on tasunud.

2(4)

2-10-6976 Võlgnik ei ole kätte saanud võlausaldaja lepingust taganemise avaldust. Teatiselt nähtub, et kirja on vastu võtnud keegi Jelena, kuid võlgniku juhatuse liikmed ei ole mingit taganemisavaldust saanud. Võlgnik leiab, et võlausaldaja väidetav lepingust taganemine ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt lubatud, kuna nimetatud sätte eesmärk on anda lepingupooltele võimalus ennast lepingust ühepoolselt vabastada, kui teine pool rikub lepingut selliselt, et kahjustatud pool kaotab huvi lepingu edasise jätkamise vastu. Kuna võlausaldaja oli võlgniku ees viivituses oma kohustuse täitmisega, mistõttu leping peatati, siis ei saanud võlausaldajal tekkida õiguskaitsevahendit. Samuti pole tõendatud, et võlausaldaja on pöördunud võlgniku poolelepinguliste kohustuste täitmise küsimuses. OÜ T palub jätta tema vastu esitatud pankrotiavaldus rahuldamata ning jätta nimetamata ajutine haldur. Samuti palub võlgnik kohustada võlausaldajat maksma võlgniku eeldatavate menetluskulude katteks tagatisraha 50 000 krooni.

III Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlausaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata ja ajutine pankrotihaldur tuleb jätta määramata 30.04.2010 esitas OÜ I Harju Maakohtule avalduse OÜ T pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.10.2007 korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu, mille esemeks olid lepingus märgitud korteriomandid, müügihinnaga 17 514 400 krooni. Lepingu punkti 2.2. kohaselt oli müüjal kohustus tasuda enne lepingu sõlmimist 2 677 160 krooni. Võlausaldaja on nimetatud summast tasunud 1 800 000 krooni. Lepingu punkti 3.1. kohaselt leppisid pooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks müüjalt ostjale hiljemalt 30.05.2008 eeldusel, et müüja on valmis ehitanud lepingu eseme ja ostja on täitnud ostuhinna tasumise kohustuse. Võlausaldaja on tulutult mitu korda pöördunud võlgniku poole päringuga informatsiooni saamiseks ja läbirääkimiste alustamiseks küsimustes, mis puudutavad poolte kohustuste täitmist. Võlgnik ei ole suutnud täita lepingust tulenevat lepingu eseme väljaehitamise kohustust ja seetõttu on jäänud sõlmimata asjaõigusleping omandi üleandmiseks. Seetõttu on võlausaldaja lepingust ühepoolselt taganenud. Lepingu punkti 4.5. kohaselt kohustub võlgnik võlausaldaja poolt lepingu punkti 4.2. alusel lepingust taganemise korral tagastama võlausaldajale ettemaksuna saadud summad ja lisaks tasuma leppetrahvi 500 000 krooni 7 kalendripäeva jooksul arvates taganemise jõustumisest. Võlgnik ei tunnista võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust. Võlgnik leiab, et pankrotiavalduses toodud väited on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele. Võlausaldaja ei suutnud ise täita oma lepingulisi kohustusi, mida kinnitab poolte vahel 22.01.2008 sõlmitud lepingu peatamise akt. Nimetatu kohaselt on pooled kokku leppinud, et ehitustööd on ajutiselt peatatud, kuna võlausaldaja ei ole täitnud täies mahus oma kohustusi. Leping on peatatud enne asjaõiguslepingu sõlmimiseks määratud tähtaega 30.05.2008 ja võlausaldaja ei ole oma lepingujärgseid kohustusi täitnud käesoleva ajani. Ka jääb võlgnikule ebaselgeks võlausaldaja nõude suurus. Võlgnik ei ole kätte saanud võlausaldaja lepingust taganemise avaldust. Samuti leiab võlgnik, et võlausaldaja väidetav lepingust taganemine ei ole VÕS § 116 lg 1 kohaselt

3(4)

2-10-6976 lubatud, kuna võlausaldaja oli võlgniku ees viivituses oma kohustuse täitmisega, mistõttu leping peatati, siis ei saanud võlausaldajal tekkida õiguskaitsevahendit. Samuti pole tõendatud, et võlausaldaja on pöördunud võlgniku poolelepinguliste kohustuste täitmise küsimuses. Kohus leiab, et võlausaldaja nõue ei ole selge. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled on 02.10.2007 sõlminud korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu võlausaldaja on lepingust taganenud. Võlgnik leiab, et võlausaldaja on jätnud täitmata omapoolsed lepingulised kohustused ja seetõttu puudus võlausaldajal õigus lepingust taganeda. Samuti väidab võlgnik, et ei ole lepingust taganemise avaldust kätte saanud. Võlgnik on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud lihtkirjaliku lepingu peatamise akti, mis võlausaldaja leiab, et tegemist ei ole vormikohase avaldusega. 01.06.2010 toimunud eelistungil leidis võlausaldaja, et võlgniku nõue on selge lepingu punktis 2.1. fikseeritud 875 751 krooni ulatuses, võlgnik leidis, et tõendatud ei ole nimetatud rahasumma üleandmine. Kohus leiab, et võlausaldaja nõude kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Sisuline vaidlus nõuete olemasolu üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Seega puudub kohtul kohustus hinnata ajutise pankrotihalduri nimetamise menetlusstaadiumis tõendeid sarnaselt nõude sisulise lahendamisega hagimenetluses. Kohtul on nõude põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus selles osas, kas esitatud tõendid on piisavad veenmaks kohut nõude olemasolust või tuleks kohtu hinnangul koguda asjas täiendavaid tõendeid, mis eeldab asja lahendamist hagimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja nõue ei ole selge, siis tuleb võlausaldaja pankrotiavalduse alusel jätta ajutine pankrotihaldur nimetamata. Muud poolte seisukohad ei ole asjakohased või on tõendamata.

IV Menetluskulude jaotus PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega tuleb avalduse läbivaatamisega seotud kulud, s.h võlgniku õigusabikulud, jätta võlausaldaja kanda. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui PankrS ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Merike Varusk Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.