Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2010 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-6458
Tsiviilasi
osaühingu A avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
avalduse esitaja-võlgnik: osaühing A (registrikood xxx, asukoht: Xxx); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige OT, XXX, Xxx; ajutine pankrotihaldur Katrin P (XXX).
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
I Asjaolud ja menetluse käik
2-10-6458 Osaühingu (edaspidi OÜ) A seaduslik esindaja esitas 09.02.2010 avalduse OÜ A pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on äriühingu tegevusvaldkonnaks abimaterjalide müük autokummide montaažiks ja balansseerimistöödeks. Alates 15.12.2009 lõpetas võlgnik oma tegevuse, kuna seoses raske majandusliku olukorraga muutus äriühing maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgnikul vara puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on võlgnikul ajutise halduri hinnangul vähemalt 412 719 krooni. Võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks, mistõttu tuleb ajutise halduri hinnangul lõpetada menetlus raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei maksa kohtu deposiiti 29 000 krooni edasise pankrotimenetluse jätkamiseks. 19.03.2010 määras kohus OÜ A pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 29 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.
II Kohtuistung 16.03.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.
III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.
2-10-6458 ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ A seaduslik esindaja esitas 09.02.2010 avalduse OÜ A pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul vara puudub, kohustusi on võlgnikul vähemalt 412 719 krooni. Võlgnik on 2007. a ja 2008. a majandusaastal tegutsenud väikese kasumiga (vastavalt 5 084 krooni ja 4 547 krooni). Võlgniku 2009. a majandustegevuse tulemuseks on olnud kahjum -682 839 krooni. Võlgniku omakapital ei ole alates 2009. a vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Seisuga 31.12.2009 on võlgniku omakapital olnud -412 687 krooni, seisuga 02.03.2010 oli võlgniku omakapital -412 702 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi 412 687 krooni, kuid vara puudub ja võlgniku majandustegevus on lõppenud ning puuduvad võimalused võlgniku majandusliku olukorra parandamiseks, siis on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 alaliselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku kahjumi põhjuseks kauba realisatsiooni langus seoses kauba nõudluse vähenemisega ja kaupade mahakandmine seoses sellega, et kaubad või nende osad on muutunud kasutamiskõlbmatuks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud asjaoluks võlgniku juhatuse liikme poolt põhjustatud liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis võlgnikule kahju hüvitamise kohustus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib majandustegevuse jätkamise takistuseks olla ka võlgniku juhatuse liikme tervisliku seisundi halvenemine. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Võlgniku seletuse kohaselt jäi tellimuste vähenemise tõttu suur osa kaupu seisma ja need muutusid kasutamiskõlbmatuks. Nimetatu näitab, et võlgniku juhatuse liige, ei täitnud organiseerimis-, juhtimis- ja kontrollikohustust. Äriühingu juhatuse liikme ülesandeks on organiseerida äriühingu eesmärkide täitmist ja juhtida tegevust ning läbi kontrollikohustuse täitmise tagada kontroll ettevõtte tegevuse üle. Nimetatut tehtud ei ole, kuna võlgnikul on olnud põhjendamatult suur kaupade laojääk, millele puudusid tellijad. Samuti on jäetud tarvitusele võtmata abinõud, et tagada laos oleva kauba säilimine, mille tagajärjel on kaup muutunud kasutamiskõlbmatuks ja
2-10-6458 on tulnud maha kanda. Samuti ei ole juhatuse liige ilmutanud piisavalt hoolsust, et leida enda haigestumise ajaks endale asendaja, mille tõttu on äriühingu tegevus soikunud. Võlgniku juhatuse liige OT on tekitanud 12.05.2009 liikluskahju summas 118 144 krooni. Võlgniku juhatuse liige põhjustas 12.05.2009 võlgnikule kuuluva sõidukiga kahju teisele sõidukile perioodil, mil polnud sõlmitud liikluskindlustuslepingut. Kuigi võlgnik sõlmis võla tagastamise lepingu, mille kohaselt pidi võlgnik maksegraafiku alusel võlgnevust tasuma, on võlgnik nimetatud kohustusest tasunud vaid 5 700 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust, jättes sõlmimata liikluskindlustuse lepingu olukorras, kus sõiduk oli kasutuses, mille tulemusel tekkis äriühingul täiendav kohustus liikluskahju hüvitamise näol. Kuna võlgniku juhatuse liikme põhjustatud kahju moodustab ca 1⁄4 võlgniku täitmata kohustustest, siis on võlgniku juhatuse liige pannud toime raske juhtimisvea, kuna tekkinud kahju on oluliselt süvendanud võlgniku maksejõuetust. Tulenevalt ÄS 180 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -412 687 krooni ja seisuga 02.03.2010 oli võlgniku omakapital -412 702 krooni. Seega ei vastanud võlgniku omakapital ÄS § 136 ja 176 nõuetele juba 2008.a, kuid sellele vaatamata ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 09.02.2010. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus jättis pankrotiavalduse esitamata seadusest tuleneva tähtaja jooksul ning esitas pankrotiavalduse alles olukorras, kus võlgnikul vara puudub ja kohustusi on 412 702 krooni, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kuludeks. Kohus leiab, et kuna pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea. Puuduvad vara tagasivõitmise võimalused. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Harju Maakohtu 19.03.2010 määruses tegi kohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta osaühingu A pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 29 000 krooni. Nimetatud summat ei ole kohtu deposiiti laekunud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. Kohus leiab, et kuna OÜ-l A ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis OÜ A pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.