Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Muuhulgas on tagatud kõik avaldaja nõuded puudutatud isiku III vastu, mis tulenevad avaldaja, PILLC, LFS AMja puudutatud isiku III vahel 19.06.2009 sõlmitud lepingust ja 19.06.2009 puudutatud isiku III poolt avaldaja kasuks antud garantiist. Nimetatud lepingu ja garantii alusel on avaldajal nõue puudutatud isiku III vastu 185 000 krooni. 01.12.2009 teatas avaldaja kohtutäiturile kogu hüpoteegiga tagatud nõude suuruse 30.11.2009 seisuga – 3 139 864,46 krooni Eesti Panga kursi järgi, sellest: nõue 185 000 eurot, viivis 9 527,50 eurot, võla sissenõudmise kulud 5 282,75 eurot (õigusabikulud) ja 13 513,40 krooni (notaritasu). Enampakkumise tulemist rahuldati vaid osa sissenõudest – 3 139 704,12 krooni. Täitemenetlus toimus 26.01.2010. 26.01.2010 seisuga oli aga avaldaja hüpoteegiga tagatud nõue 3 194 582, 81 krooni Eesti Panga kursi järgi. Avaldaja pidanuks saama enampakkumise tulemist 3 194 582, 81 krooni, sai 3 139 704,12 krooni ehk 54 878,73 krooni vähem. Avaldaja nõuet ei rahuldatud võla sissenõudmise õigusabikulude osas, mis vastab 54 878,73 kroonile. Enampakkumisel vara müügist saadust 1,4 miljonit krooni tagastati võlgnikule. Nõude ulatuse määramisel juhindus avaldaja AÕS § 346 lg 1, mille järgi võla sissenõudmise kulud on hüpoteegiga tagatud nõude koosseisus. TMS § 37 lg 1 ei muuda AÕS § 346 lg 1. Avaldaja sissenõudjana ei nõudnud võla sissenõudmise kulusid täitekuludena, vaid kuludena, mis on AÕS § 346 lg 1 kohaselt sissenõudja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud. Avaldaja esitas kohtutäituritegevuse peale kaebuse. Kohtutäitur jättis kaebuse 23.02.2010 otsusega rahuldamata. Avaldaja taotleb kohtutäituri otsuse tühistamist ja menetluskulude jätmist kohtutäituri kanda. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ja jääb oma 23.02.2010 otsuses avaldatud seisukohtade juurde. 31.08.2009 täitmisavalduse lk 2 nimetas sissenõudja, millistest lepingutest tulenevate nõuete täitmiseks sissenõudja hüpoteegi sundmüüki soovib. Nõude põhisumma oli 185 000 eurot ja viivise määr 18% võlguolevalt summalt aastas. Kohtutäitur palus sissenõudjal viivist täpsustada. Õige on, et nõude rahalist suurust nõude rahuldamise päeva seisuga märkida ei tule, piisab nõude aluse nimetamisest. Täitmisavalduses tuleb aga nimetada, milliseid konkreetsed nõuded soovib sissenõudja hüpoteegi arvelt rahuldada. Selle põhjal koostab kohtutäitur täitmisteate, mille toimetab kätte võlgnikule. Kohtutäitur möönab, et notaritasu sissenõudmist täitmisavaldus ei sisaldanud, kaebuse esitaja sai alusetult rohkem raha ja võlgnikul võib olla tema vastu tagasinõude õigus. Kohtutäitur taotleb avalduse rahuldamata jätmist. Puudutatud isiku KIOÜ (pankrotis) seisukoht Võlgniku seisukoha kohaselt võib nõudeid pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vastu esitada ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44). Puudutatud isiku pankrot kuulutati välja 19.03.2010. Avaldaja esitas 08.04.2010 puudutatud isiku pankrotimenetluses nõudeavalduse samadel alustel nagu kaebuses kajastatud. Asi tuleb lõpetada PankrS § 43 lg 2 alusel, kuna võimalik nõue on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ja nõudeavaldus nõude kohta on esitatud pankrotimenetluses. Puudutatud isikud K ja K N seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud avaldusega ning kohtutäituri ja sissenõudja vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 22.02.2010 otsusele tuleb jätta rahuldamata. TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud 31.08.2009 täitmisavalduses palus avaldaja pöörata täitmisele täitmisavalduse lisas 3 nimetatud notariaalselt tõestatud kohesele sundtäitmisele allumise kohustuse kokkuleppega seatud hüpoteegid. Nõude suuruseks on avaldaja märkinud 185 000 eurot, mis võrdub 2 894 621 krooniga. 01.12.2009 teatas avaldaja kohtutäiturile, et nõude suuruseks on ülalmärgitud 185 000 EURi, viivis 9 527,50 EURi, õigusabikulu 5 282,75 EURi ja notaritasu 13 513,40 EEKi, kokku 3 139 864,46 krooni. Avaldaja sai enampakkumisel laekunust 3 139 704,12 krooni, saamata jäi õigusabikulu 3 507,39 eurot ehk 54 878,73 krooni. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Avaldaja märgib kaebuses, et 54 878,73 krooni, mis ta ettenähtust vähem sai, on sissenõudmise õigusabikulu. 30.11.2009 e-kirjas küsis kohtutäituri abi avaldaja esindajalt, kas täitmisavalduses esitatud nõue on lõplik (185 000 EURi ehk 2 894 621 krooni) või lisanduvad sinna viivised. Avaldaja esindaja vastas 01.12.2009 e-kirjaga kohtutäiturile. Lisaks nõude suuruse kinnitamisele ja viivise suurusele lisas avaldaja esindaja nõudena võla sissenõudmise kulud (õigusabikulu ja notaritasu). 23.02.2010 otsuses märgib kohtutäitur, et sissenõutava summa suurendamisega õigusabikulude võrra oleks rikutud võlgniku õigused. Ülalviidatud e-kirjas küsis kohtutäituri abi avaldajalt nõude täpsustust vaid viiviste osas. Avaldajal puudus seaduslik alus täitmisavalduses esitatud nõude suurendamiseks uue nõude lisamisega. TMS § 23 lg 1 teises lauses märgitu kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Käesoleval juhul ei ole tegemist nimetatud täitedokumentidega, ka ei ole tegemist muu seaduses sätestatud juhuga. Kohtule ei ole teada, et sellist juhtu oleks seaduses sätestatud, ka ei ole avaldaja sellele viidanud. Kuna võlgnikule kättetoimetatavas täitmisteates (TMS § 24 lg 1,3) tuleb teha ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks, tuleb võlgnikule teatada nõude suurus. Sellest tulenevalt ei saa sissenõudja nõuet täitemenetluse käigus suurendada. Juhindudes TsMS § 477 lg 7 nõudis kohus avalduse lahendamiseks kohtutäiturilt võlgnikele saadetud täitmisteadete esitamist. Puudutatud isikutele kui täitemenetluse võlgnikele saadetud täitmisteadetes on nõude suuruseks 2 894 621 krooni. Õige on avaldaja väide, et AÕS § 346 lg 1 kohaselt ei pea hüpoteegisumma ja nõude tegelik

suurus olema samad, hüpoteegi summa võib olla suurem tagamaks ka muid võimalikke lisakulutusi. See aga ei tähenda, et kohtutäitur võiks sisse nõuda suurema summa, kui sissenõudja on täitmisavalduses märkinud. Avaldaja viide TMS § 37 lõikele 1 ei ole asjakohane kuna nimetatud säte reguleerib täitemenetluseks tehtud vajalikke kulutusi ning 2.lõigu kohaselt ei loeta vajalikeks kulutusteks sissenõudja poolt kasutatud õigusabi kulusid. Kohus ei nõustu puudutatud isiku II seisukohaga, mille kohaselt tuleks avalduses menetlus lõpetada PankrS § 43 lg 2 alusel. Viidatud sätte järgi tuleb nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Tegemist ei ole ei hagimenetluse ega varalise nõudega. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb avaldus jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.