2-09-15257/7 - Muud - CMR - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Hageja nõue ja põhjendused DOÜ esitas 07.04.2009 kohtusse hagi OÜ A vastu põhivõla 23 000 krooni ja viivise 23 000 krooni nõudes. Vastavalt hagiavaldusele oli poolte vahel sõlmitud 21.06.2007.a. ühekordne rahvusvaheline veoleping, mille kohaselt hageja kohustus vedama veose Eestist Venemaale ja kostja kohustus tasuma veo teostamise eest 23 000 krooni. Hageja täitis omalt poolt lepingu ja kaup toimetati mahalaadimiskohta. Hageja esitas kostjale arve, kuid see on käesoleva ajani tasumata. Vastavalt sõlmitud lepingule moodustab viivis 0,5 % tasumata summalt päevas. Viivis hagi esitamise ajal moodustas 60835.- krooni. Arvestades kujunenud kohtupraktikat taotleb hageja viivise väljamõistmist põhivõla suuruses summas s.o. 23 000 krooni. Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue Kostja hagi ei tunnista. Tunnistab hageja nõude olemasolu haginõudes märgitud põhivõla suuruses, kuid väidab, et on selle tasaarvestanud temal hageja vastu olemasoleva nõudega. Esitas kohtule 29.09.2009.a. vastuhagi, milles palus DOÜ-lt välja mõista 23001.20 krooni ja samas suuruses viivised. Kohtuistungil kostja loobus vastuhaginõudest väites, et sisuliselt ei soovi hagejalt 23001.20 krooni väljamõistmist.. Soovib esitatud vastuväidetega tuvastada tasaarvestuse toimumise, mille tulemusena taotleb jätta hagi rahuldamata. 01.06.2007.a. sõlmisid pooled rendilepingu, mille kohaselt DOÜ rentis OÜ-lt A poolhaagise xxx. Lisaks koostati poolhaagise üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtub, et poolhaagis oli tehniliselt korras. 08.09.2007.a. hageja tagastas kostjale haagise, mis ei olnud tehniliselt korras: puudus tagavararatas, koormakate rebenenud ja haagise põrand oli lõhutud. Vigastuste kohta koostati samal päeval üleandmise-vastuvõtmise akt, mille allkirjastas hageja poolt autojuht, kes järelhaagise tagastas. RHR A koostatud kalkulatsiooni kohaselt kujunes poolhaagise remondimaksumuseks 21115.- krooni. Hageja pidi haagise tagastama 01.09.2007.a., tegelikult tagastas 08.09.2007.a. s.o. 8 päeva hiljem, kuid jättis tasumata renditasu viimase 8 päeva eest s.o. 1888.- krooni. Seega võlgnes hageja kostjale kokku 23001.20 krooni. Nimetatud summade tasumiseks esitas kostja hagejale arved 1200-1 10.09.2007.a. ja 1200-2 12.09.2007.a. Hageja arveid ei tasunud. Kostja koostas ja esitas hagejale 01.11.2007.a. tasaarvlemise ettepaneku, milles teatas kostja võla, 23000.- krooni tasaarvestamisest hageja võlgadega kostja ees 21 113.20 ja 1 888 krooni. Hageja ettepanekule ei vastanud ja ühendust ei võtnud. Asjaolust, et DOÜ tasaarvestusega ei nõustunud, sai kostja teada hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldusest.

Poolte vahel puudub vaidlus hagis käsitletud veolepingu olemasolu, täitmise ja maksumuse osas. Kostja nõustub, et võlgnes hagejale 09.07.2007.a. arve nr. DK-07/70 alusel 23 000 krooni. Pooled ei vaidle, et lepingu kohaselt tuli arve tasuda 30 päeva jooksul, kostja sai arve kätte 30.08.2007.a. Hageja nõustub, et viiviseid võib arvestada peale 30.09.2007.a. Poolte vahel sõlmiti 01.06.2007 rendileping, millega kostja andis ja hageja võttis rendile poolhaagise. Renti tuli tasuda vastavalt esitatud arvetele üks kord kuus. Samas kirjutati mõlema poole esindajate poolt alla haagise üleandmis-vastuvõtmise akt, millest nähtub, et OÜ A andis DOÜ-le 01.06.2007.a. üle haagise Kögel SN24P reg.nr.xxx, mis oli tehniliselt korras. Septembris 2007.a. hageja tagastas haagise kostjale. Eeltoodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Hageja väidab, et tagastas poolhaagise 01.09.2007.a. tehniliselt korrasolevana. Oma väiteid haagise üleandmise kohta 01.09.2007.a.tõendanud ei ole, ei ole ka selgitanud, kellele ja kuidas poolhaagis üle anti. Kostja on esitanud renditud poolhaagise üleandmise-vastuvõtmise akti 08.09.2007.a., mille on kostja poolt vastuvõtjana allkirjastanud IP, OÜ A tegevdirektor ning üleandjana A I – väidetavalt hageja autojuht, kes haagise kohale tõi. Aktis on fikseeritud järgmised haagise puudused: koormakatte 30 cm rebend paremal küljel, põrand osaliselt katki, puudub tagavararatas. Tunnistaja IPi on kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt 08.09.20007.a. helistas temale DOÜ-st naisterahvas, kes ütles, et autojuht toob täna järelhaagise ära. Hiljem helistas autojuht I ja ütles, et haagis seisab Paneeli tänava parklas. Kohale jõudes ilmnesid poolhaagisel 3 tõsisemat puudust s.o. puudus varuratas, koormakattest oli tükk väljas ja põrandas oli auk suurusega ca 70x30 cm. Väiksemaid puudusi püüdis autojuht kohapeal kõrvaldada. Tema fikseeris puudused käsitsi kaasavõetud üleandmis-vastuvõtmise akti blanketile ja akti kirjutas alla ka autojuht A.I. Helistas puuduste pärast koheselt ka hageja juhatuse liikmele JS, kes ütles, et autojuht annab haagise üle, küll pärast räägime. Mingit kahtlust, et tegemist oli DOÜ autojuhiga, ei tekkinud, sest ettevõttest helistati ette, et autojuht tuleb, ka JSkinnitas, et juht annab üle, poolhaagis toodi kohale hagejale kuuluva autoga ning autojuhil olid kaasas kõik dokumendid sh ka haagise tehniline pass. Võttis autojuhilt passiandmed ja palus, et ta viiks haagise Maardusse. Seda A.I ka tegi. Tunnistaja IPi väitel tegi ta JS telefoni teel ettepaneku taastada haagise endine olukord, viimane ei soovinud sel teemal rääkida, ütles, et selline nagu haagis oli saite ka tagasi. Tunnistaja RŠ on kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt töötas ta DOÜ direktorina 01. septembrist 2007 kuni jaanuarini 2008. Seepärast puutus kokku hageja ja kostja vaidluse ja probleemidega poolhaagise tagastamisel. Juhatuse liige JS küsis septembris nõu, et mida teha kuna OÜ A on esitanud pretensiooni seoses poolhaagise rikkumisega. JS väitis, et

üleandmise-vastuvõtmise aktis puuduseid kirjas ei ole, mille peale tunnistaja väitnud, et siis ei ole ka probleemi. Oktoobris või novembris raamatupidaja Larissa näitas OÜ-lt A saabunud dokumenti tasaarvestuse kohta. Palus raamatupidajal selle küsimusega pöörduda juhataja JS poole, kes peab küsimuse otsustama. Tunnistaja väitel ajal, kui tema asus direktorina hageja juurde tööle, töötas seal autojuhina ka A.I, kellega oli mingi probleem, mäletatavasti Venemaa passiga. Tema vormistas hiljem kõigi autojuhtidega töölepingud, A.I oli siis lahkunud, temaga töölepingut ei vormistatud. Kohus jätab arvestamata kostja poolt tõendina esitatud A.I (elukoht Petseri, Venemaa) kirjaliku seletuse (t.l.72), kuna see ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. Kohus jätab ka arvestamata hageja väite, mille kohaselt tegemist ei ole erapooletute tunnistajatega põhjusel, et mõlemad isikud töötavad käesoleval ajal kostja juures. Kohtu arvates oli hagejal võimalus tunnistajate ütluste ümberlükkamiseks omapoolsete tõenditega sh tunnistajate ütlustega, hageja seda võimalust ei kasutanud ja omapoolseid väiteid tõendanud ei ole. Kohtul ei ole käesoleval juhul põhjust kahelda tunnistajate kohtus vande all antud ütlustes. Kohus leiab, et 08.09.2007.a. koostatud poolhaagise reg.nr. XXXüleandmise-vastuvõtmise aktiga ning tunnistajate IPi ja RŠ i ütlustega on tõendatud, et hageja poolt renditud poolhaagis tagastati omanikule 08.09.2007.a. järgmiste puuduste ja vigastustega: puudus tagavararatas, koormakate oli rebenenud ja haagise põrandas oli auk. Poolte vahel sõlmitud rendilepingu 2.2.4 kohaselt rentnik kohustub kontrollima haagise tehnilist seisundit, vigastuste ilmnemisel informeerima sellest viivitamatult rendileandjat ning võtma tarvitusele abinõud puuduste kõrvaldamiseks. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele ja lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Eeltoodust tulenevalt vastutab DOÜ renditud poolhaagise vigastuste eest, mis tekkisid ajal kui haagis oli rentniku valduses. 10.09.2007.a. on RHR A koostanud kalkulatsiooni haagise reg.nr remondi maksumuse kohta. Kalkulatsiooni kohasel uus rehv koos veljega, põrandaplaat ja põrandaplaatide vahetuse ning tendi parandamise maksumus kokku on 21115.- krooni. Remondi maksumust hageja vaidlustanud ei ole. Hageja on väitnud, et eelnimetatud kalkulatsioon on võltsitud, sest RHR A kasutab teistsugust logo. Hageja ei ole oma võltsituse väidet põhistanud. On esitanud 5 koopiat RHR A OÜ arvetest DOÜ-le ajavahemikul 21.11.- 21.12.2007.a. Arve koopiad, ei välista võimalust, et teiste dokumentide vormistamisel ja enam kui kaks kuud varem, ei võinud RHR A kasutada teistsugust logo. Kohus jätab arvestamata hageja poolt esitatud lihtkirjalise, väidetavalt S I poolt kirjutatud selgituse (t.l.43), et tema ei ole 10.09.2007.a. kalkulatsiooni allkirjastanud. Nimetatud seletus ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. Kohtul ei ole võimalik tuvastata, kes on selle selgituse kirjutanud. Kohus leiab, et kahju suurus, mis kuulub rentniku poolt hüvitamisele, on tõendatud 10.09.2007.a. RHR A poolt koostatud kalkulatsiooniga.

VÕS § 101 lg1 p 1 ja 3 kohaselt on kostjal õigus nõuda hageja poolt tekitatud kahju hüvitamist ja ka kohustuse täitmist s.o. rendi tasumist. 10.09.2007.a. on kostja koostanud arve 1200-1 hagejale poolhaagise xxx 8 päeva (01.0908.09) rendi 1888.- tasumiseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et poolhaagise rent oli kuni 01.09.2007.a. tasutud. Kuna kohtu hinnangul tagastati poolhaagis rentniku poolt omanikule 08.09.2007.a., on põhjendatud kostja (rendileandja) poolt lepingujärgse rendisumma nõudmine täiendavalt 8 päeva eest. Rendi suurust hageja vaidlustanud ei ole. 12.09.2007.a. on remondikalkulatsiooni põhjal kostja koostanud arve 1200-2 hagejale poolhaagise xxx remondi hüvitise 21 113,20 krooni tasumiseks. Kostja on koostanud 01.11.2007.a. DOÜ-le kirjaliku tasaarvlemise ettepaneku (t.l.30), milles tasaarvestab oma võla DOÜ ees summas 23001.20 krooni DOÜ võlaga OÜ Aees summas 23001.20 krooni. Kostja väitel on ta edastanud tasaarvestusettepaneku hagejale posti teel ja vestelnud ka telefonitsi ning kostja raamatupidamine on edastanud 02.02.2008.a. hagejale saldoteate (t.l.31). Hageja eitab mistahes dokumentide saamist kostjalt. Samas on hageja aga oma kirjalikus vastuses vastuhagile (t.l.40) omaks võtnud, et 2007.a. septembrikuu keskel saatis OÜ A DOÜ-le RHR A kalkulatsiooni koopia ja väitis, et hageja on vastutav selle kahju eest. Samal põhjusel keeldus OÜ A hagejale ka oma võlga tasumast. Eeltooduga on kohus tuvastanud tasaarvestatud nõuete olemasolu mõlemal poolel. Kohtul tuleb tuvastada, kas ja millal toimus poolte vahel tasaarvestus. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, seega pole vajalik teise poole nõustumine tasaarvestamisega. Tasaarvestuse saab lugeda tehtud hetkest, millal hageja on sellest teada saanud. Tunnistaja RŠ on kohtus vande all kinnitanud, et töötades DOÜ-s direktorina nägi ta oktoobris või novembris ettevõtte raamatupidaja käes kostja tasaarvestusettepanekut, mille palus edastada küsimuse lahendamiseks juhataja JS. Tunnistaja väitel oli JSaga juba septembris küsinud temalt nõu seoses AOÜ pretensiooniga järelhaagise rikkumise kohta. Samuti on kostja omaks võtnud, et suheldi selles küsimuses telefoni teel ja kostja keeldus oma võlga tasumast poolhaagise vigastuste kahju tõttu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel on toimunud tasaarvestus. DOÜ on poolte vahel pakutavast tasaarvestusest olnud teadlik juba septembris, kui OÜ A koostas ja esitas arved 1200-1 ja 1200-2. Tasaarvestus toimus hiljemalt 10.11.2007.a. s.o. päev, milleks eeldatavalt pidi kostja poolt 01.11.2007.a. koostatud kirjalik tasaarvestusettepanek olema jõudnud hagejani. Nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld. VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kohus on tuvastanud et DOÜ ja OÜ A vastastikused nõuded, kummalgi 23000.- krooni, on lõppenud tasaarvestuse tulemusena.