Tsiviilasi nr 2-08-52770
Kohus Kohtunik Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste sekretär Sigrid Huik juuresolekul 10 juunil 2010. a, Tartu kohtumaja 2-08- 52770 Oleg Kattai hagi Elvi Aasjõe vastu 14291 krooni nõudes. Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine hageja Oleg Kattai kostja Elvi Aasjõe esindaja Elina Madal Kredilex OÜ Kadaka 3 Tartu, [email protected]
võtta vastu ja kinnitada poolte – hageja ja kostja vahel kohtuistungil saavutatud kompromiss, mis seisneb järgnevas:
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-08-52770 Oleg Kattai hagi Elvi Aasjõe vastu 14 291 krooni nõudes. Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud edasikabeõigusest
Tartu Maakohtu menetluses on Oleg Kattai hagi Elvi Aasjõe vastu 14291 krooni nõudes. Pooled on saavutanud kohtuistungil kompromissi tõendatud 9766 krooni tasumiseks kuni 31. augustini 2010. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist. Määruskaebuse esitamisest on pooled loobunud. Pooled on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud tagajärgedest.
Hageja ja kostja saavutasid kohtuistungil kompromissi ja esitasid selle kinnitamiseks. TsMS § 430 lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lõike 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Vaidluse lahendamine kompromissiga on mõistlik. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lõike 1 punkti 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lõige 5). TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad edasikaebusest loobuda. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise TsMS § 661 lõike 4 alusel. Poolte endi kohtukulud jätta poolte endi kanda. Tasutud riigilõivust pool kuulub hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.