Õigeksvõtul põhinev otsus Tsiviilasja number
2-09-47652
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
10. juuni 2010 kell 16:00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu KK ja BE hagi MV vastu lepingu mittekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamises 60 997,64 krooni
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: KK(isikukood XXX;) Hageja 2: BE(isikukood XXX, mõlema hageja elukoht XXX) Hagejate esindaja vandeadvokaat: Ingrid Kullerkann (asukoht AB Leppik ja Partnerid, asukoht, Veetorni 4, 10119, Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: MV(sikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Bekker (Toomas Bekkeri AB, Lauteri 1 – 19, Tallinn 10114, e-post: [email protected])
Asi läbivaadatud kohtuistungil
18.05.2010
Kohtuistungil osalesid
KK, BE, adv I. Kullerkann ja adv T. Bekker
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
21.09.2009 KK ja BE esitasid Harju Maakohtule hagi MV ostu-müügilepingu mittekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks 60 997,64 krooni väljamõistmiseks. Kahju seisneb kolmandale isikule elektrivõrguga liitumise eest makstud tasus ja kahju ärahoidmiseks kantud mõistlikes õigusabikuludes. Hagiavalduse kohaselt 21.07.2005 sõlmisid MV müüjana ning BE ja KK ostjatena notariaalselt tõestatud vormis müügilepingu ja asjaõiguslepingu Viimsi vallas Haabneeme alevikus XXX asuva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega kohta. Müügilepingu punkti 3.1.2. kohaselt kohustus müüja tagama kommunikatsioonitrassidesse liitumise ainult ostja poolsete müügilepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmise korral. Muude kommunikatsioonide (side, arvutivõrgu, televisiooni, drenaaži) liitumistasud tasub ostja. Kommunikatsioonid, millega liitumist sisaldas ostu-müügihind, nähtuvad detailselt notariaalse lepingu sõlmimisel eelnenud läbirääkimistest. 15.06.2005 tegi kostjale kuuluv ja kostja juhitav AS MI pakkumise XXX krundi müügiks, pakkumise kohaselt hind sisaldas maa maksumust, liitumist veevõrguga, kanalisatsioonivõrguga, gaasivõrguga ja elektrivõrguga 15A. 15.06.2005 sõlmisid MV ja BE kokkuleppe nr 5/05, mille punkt 2.4. sisaldas samuti asjaolu, et müüja tagab lepinguobjekti elektrivõrku liitumise. 29.12.2005 sõlmiti AS MI ja KK vahel elektrienergia ajutine ostu-müügileping. Elektrienergia alalise ostu-müügilepingu sõlmimisest AS M I keeldus. 14.09.2006 saatsid hagejad esindaja vahendusel MVja AS-ile MI pretensiooni elektrienergiaga varustamise nõudes. 29.09.2006 vastas kostja oma esindaja vahendusel hageja esindaja pretensioonile, milles jätkas alusetutele nõuetele viitamist ja keeldus lepingu sõlmimisest. 15.08.2007 sõlmis BE FEAS-iga liitumislepingu nr 103/07 XXX elektrivõrguga liitumiseks. Lepingu kohaselt tasus hageja liitumistasu 47 781,64 krooni. Ostu-müügilepingust tulenevad ostjate kohustused (p 2 alapunktid) on hagejad täitnud. Isegi hagejate poolt eelviidatud kohustuste rikkumine ei oleks andnud kostjale alust oma kohustuse täitmisest keelduda. Elektrivõrguga liitumise tagamise kohustus on seadusest ja lepingu olemusest tulenevalt piisavalt seotud selle eest tasumise kohustusega. Hagejad on kostjale tasunud liitumistasu ostu-müügilepingu hinna osana, so ettemaksuna ja kostjal puudus mistahes mõistlik põhjendus tasuga seotud kohustuse täitmisest keelduda. Kostjapoolne kohustuse täitmata jätmine on lisaks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kostja on oma lepingulise kohustuse täitmisest keeldunud, rikkudes sellega lepingut. Lepingu rikkumisest tekkinud kahju kuulub hüvitamisele. Hagejad nõuavad kostjalt kinnistu elektrienergiaga liitumiseks tehtud kulutuste hüvitamist summas 47 781,64 krooni. Samuti nõuavad hagejad kahju ärahoidmiseks kantud mõistlike kuludena Advokaadibüroole Aivar Pilv tasutud õigusabikulusid kostja lepingu täitmisele kutsumiseks summas 13 216 krooni. Hagejad paluvad hagi rahuldada ja menetlusulud jätta kostja kanda.
19.11.2009 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole keeldunud täitmast 21.07.2005 hagejate ja kostja vahel sõlmitud Heldri 1 kinnistu müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga võetud kohustusi. Müügilepingu punkti 3.1.2. kohaselt kostja oli kohustatud tagama kommunikatsioonitrassidesse liitumise ainult ostjate poolsete lepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmise korral. Vastavale lepingu punktile 3.2. oli ostjate kohustuseks muuhulgas AS-iga MI kommunikatsioonide hoolduslepingu sõlmimine, ehitaja kooskõlastamine ja Heldri elamurajooni protseduurireeglite järgimine. AS MI 29.09.2006 vastuses hagejate 14.09.2006 pretensioonile selgitas, et kostja kohustused hagejate tasuta liitumise võimaldamisel on tingimuslikud ja hagejad on rikkunud tingimuseks olnud Heldri elamurajooni protseduurireegleid järgnevalt: ehitusfirma oli kooskõlastamata (p 8), kaks kuud kehtinud kaeveluba oli aegunud (p 13), kaeviku kinniajamisel S-i M I esindajat kohale ei kutsutud ja akti ei vormistatud (p 15), liitumisel ei kutsutud kohale S-i MI esindajat (p 18), puudub vee- ja kanalisatsiooniteenuse lepingu sõlmimise tingimuseks olev vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumisleping. Lisaks ei ole hagejad täitnud oma poolt sõlmitud kommunikatsioonide hoolduslepingut, mille suhtes on AS MI esitanud KK vastu hagi Harju Maakohtule (tsiviilasi 2-09-21001). Müügilepingu tingimus hoolduslepingu sõlmimiseks eeldab sisuliselt ka lepinguliselt võetud kohustuse täitmist, mida aga hagejad on rikkunud. KK on nimetatud kohtuasjas arvete mittetasumist tunnistanud. Energiaturu Inspektsiooni 07.03.2007 kirja nr 2-7/53 kohaselt oli hagejate poolt 20.04.2006 ajutise võrguühenduse lahtiühendamine ja alaliseks elektritarbimiseks tehtud elektripaigaldise võrku ühendamine omavoliline ning AS-i MI poolt seejärel 20.04.2006 võrguühenduse katkestamine ei olnud õigusvastane. Järgmisel päeval üritasid hagejas taas illegaalset elektritarbimist ja tekitasid kostjale materiaalset kahju, mida kajastab AS-i MI28.04.2006 kiri nr 06/65. 02.03.2010 täiendavas vastuses kostja märgib, et kostja on müügilepingu p 3.1.2 kohustuse nõuetekohaselt täitnud, kostja vabanes kohustusest tagada elektrivõrguga liitumine, sest hagejad rikkusid müügilepingu punkti, mille täitmine oli liitumise tagamise tingimuseks. Ei ole õige hagejate väide, et isegi kui hagejad oleksid oma kohustusi rikkunid, ei oleks see andnud alust kostjale oma kohutuste täitmisest keelduda. FEAS-ile makstud liitumistasu 47 781,64 krooni ei ole käsitatav kahjuna, puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja nimetatud summa maksmise vahel. Tegevus, millega hagejad seostavad kahju tekkimise, ei ole toime pandud kostja poolt. Seega peaks kostjaks olema mitte MV, vaid AS MI. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja ja AS MI tegevus oli õigusvastane. Hagejate enda tegevus on õigusvastane. Kinnistu müügilepingu punktis 3.1.2 kostjapoolne kohustus – tagada hagejatel kommunikatsioonitrassidega liitumine – tähendas seda, et müügilepingu sõlmimise ja kinnistu valduse üleandmise ajaks pidi olema hagejate kinnistu piirini välja ehitatud elektrivõrk, millega hagejad saaksid liituda. Selle kohustuse kostja täitis. Hagejate ja AS MI vahel 29.12.2005 sõlmitud elektrienergia ajutine ostumüügileping tõendab, et elektrivõrk oli välja ehitatud ja hagejad liitusid elektrivõrguga ja asusid elektrit tarbima. Järgnevalt pidi kostja tagama, et hagejatega sõlmitakse elektrivõrguga liitumisleping, kuid seda tingimusel, et hagejad täidavad täielikult ja nõuetekohaselt kõik omapoolsed lepingust tulenevad kohustused. Eelkõige tähendas see seda, et hagejad täidaksid müügilepingu punkti 3.2.1 kohustust sõlmida kommunikatsioonide hooldusleping AS-iga MI. Seda tingimust hagejad ei täitnud, sest ütlesid 2006.a. aprillis üles 24.08.2005 sõlmitud hooldusleping nr 0504. 29.06.2009 kordasid hagejad hoolduslepingu ülesütlemise avaldust. Kuivõrd hagejad ütlesid hoolduslepingu ühepoolselt üles, vabanes kostja liitumise tagamise kohustusest. Lisaks rikkusid hagejad müügilepingu lisaks olevaid protseduurireegleid ning jätsid tasumata elektrivõlgnevuse 81 747 krooni. Kuna hagejad ütlesid üles hoolduslepingu ja ei täitnud müügilepingu lisaks olevaid Heldri elamurajooni protseduurireeglite p 8, 13, 15, 18 ja 23, vabanes kostja kohustusest tagada hagejatele elektrivõrguga liitumine. Hagiavalduse kohaselt ei loe hagejad kahjuks müügilepingu sõlmimisel nende poolt kostjale tasutud liitumistasu ega nõua selle tagastamist. Hagejad peavad kahjuks summat, mis neil tuli
maksta FEAS-ile 15.08.2007 liitumislepingu alusel. Kolmandale isikule liitumistasu maksmine ei ole olemuslikult seotud hagejate ja kostja vahelise müügilepinguga. Seetõttu ei järgne kostja poolt kohustuse täitmata jätmisele automaatselt kahju hüvitamine. Kostja tegevus ei sundinud hagejaid uue tarnija poole pöörduma. Vastupidi: AS MI tegi hagejatele 13.04.2006 liitumispakkumise. 29.09.2006 kirjas nr 0682/1 teatas AS MI veelkord hagejatele, et on valmis lepingud sõlmima ja elektri varustamise taastama. Hagejad ei soovinud AS MI elektrivõrguga liituda. Lisaks on kahju hüvitamise eelduseks, et hagejad tõendavad, et tegevus, millega nende arvates kahju tekitati, on toime pandud kostja poolt õigusvastaselt. Tegevust, mis kahju tekitas, ei ole hagejad seostanud kostjaga. Kahju põhjustava tegevusena on hagis märgitud elektrienergia alalise ostu-müügilepingu sõlmimisest keeldumist AS MI poolt. Hagejate arvates mitte kostja, vaid AS MI ei sõlminud nendega elektrienergia alalist ostu-müügilepingut ega taastanud XXX varustamist elektriga. Hagi sellise ülesehituse korral peaks kostjaks olema AS MI, mitte MV. Ei kostja ega AS MI tegevus ei olnud õigusvastane, seda tõendavad Energiaturu Inspektsiooni 04.07.2006 otsus nr 2-7/110 ja 07.03.2007 otsus nr 2-7/53. AS MI ja kostja ei olnud kohustatud hagejatele liitumislepingut sõlmima ega võrguühendust tagama, sest hagejad ei aktsepteerinud AS MI13.04.2006 liitumispakkumist. Ka langes kohustus tagada elektrivõrguga liitumine ära seetõttu, et hagejad rikkusid elektrituruseaduse §-i 68, kui ühendasid omavoliliselt 04.04.2006 lahti võrguühenduse ja seejärel omavoliliselt taasühendasid oma elektripaigaldise Heldri elamurajooni elektrivõrku. Põhjendatud ei ole ka Advokaadibüroole Aivar Pilv makstud 13 216 krooni hüvitamise nõue. Advokaadibüroo 29.09.2006 pretensioonist nähtuvalt ei puudutata seal kostja kui müüja tegevust ning pretensioon ei ole suunatud kostja vastu. Pretensioonis käsitletakse võrguettevõtja AS MI tegevust. 04.05.2010 kirjalikes seisukohtades kostja märgib lisaks, et hagejatel on ebaõige ettekujutus, et müügilepingu punkt 3.2.1. nõudis üksnes hoolduslepingu sõlmimise fakti, kohustamata hagejaid olema püsivalt seotud hoolduslepinguga. Kinnistu müügileping iseenesest on ühekordse sooritusega tehing, kuid p 3.2.1 hagejatele pandud kohustus – sõlmida hooldusleping – on kestev kohustus. Seda kinnitab ka müügilepingu punktis 3.2.7 sisalduv hagejate kohustus tagada hoolduslepingu täitmine kinnistu võõrandamisel ka uute omanike poolt. Hoolduslepingu kehtivusest oli kostja huvitatud ning seetõttu esitas AS M Ihoolduslepingu täitmiseks kostjate vastu hagi. Seega ei ole õige, et hagejate poolt hoolduslepingu sõlmimisega 24.08.2005 olid nad müügilepingu p 3.2.1. täitnud ning nende poolt hoolduslepingu ülesütlemine 28.04.2006 ei kujutavat müügilepingu rikkumist. Heldri elamurajoon saab normaalselt funktsioneerida vaid kõiki kinnistuid teenindava ühtse kommunikatsioonivõrgustiku (drenaaži-, vee- ja kanalisatsioonivõrgustik, elektrivarustus, teed, tänavavalgustus jms) olemasolul. Tehnorajatiste omanik on AS MI. Kommunikatsiooniteenuseid osutada ja rajatisi hooldada saab üksnes nende omanik. Seetõttu oligi müügilepingusse lisatud eritingimusena p 3.2.1, mis kohustas kinnistu ostjaid sõlmima AS-iga MI vastavad hoolduslepingud. Rajatiste omandamiseks a nende väljaehitamiseks Heldri elamurajoonis tegid nii kostja kui ka temale kuuluv äriühing AS MI märkimisväärseid kulutusi. Investeeringute tasuvuse pidid tagama hooldusteenuste püsiv osutamine. Seetõttu oli hoolduslepingu sõlmimine ja selle täitmine kostjale väga oluline. Sellel põhjusel lülitatigi kinnistu müügilepingusse tingimus, et hagejad kohustuvad sõlmima hoolduslepingu. Kostja kohustuseks oli tagada kommunikatsioonitrassidega liitumine üksnes tingimusel, et hooldusleping on sõlmitud. Et kostja pidas hoolduslepingute sõlmimise ja nende täitmise tingimust müügilepingute põhitingimuseks, näitab asjaolu, et AS MI on esitanud maakohtusse mitme erineva kinnistu omaniku vastu hagid hoolduslepingute täitmiseks.
Kostjal ei ole kohustust tagada elektrivõrguga liitumine, kui hagejad ise seda ei soovi. Hagejad võtavad omaks, et elektrivõrguga liitumise ettepaneku on kostja neile teinud, samuti on hagejad kinnitanud, et nad ei aktsepteerinud AS MI liitumispakkumist. AS MI 13.04.2006 liitumispakkumisele hagejad ei vastanud, näidates sellega, et nad ei soovigi AS MI elektrivõrguga liituda, vaid valmistusid selle asemel liitumiseks FEAS-iga. Niisugusel juhul ei ole kostja kohustatud hüvitama hagejatele nende poolt teisele ettevõttele makstud liitumistasu. Kostja müüjana täitis müügilepinguga võetud kohustuse, andes hagejatele üle kinnistu, mille piirini oli välja ehitatud elektrivõrk. Hagejad ühinesid elektrivõrguga ja asusid elektrit tarbima. Alaliseks elektritarbimiseks oli vajalik liitumislepingu sõlmimine. See eeldas hagejate poolt AS MI liitumisettepaneku aktsepteerimist. Hagejatel on seni tasumata elektrivõlg 81 747 krooni, mis tekkis hagejatel omavoliliselt tarbitud elektri eest ajavahemikul 14.11.2005 – 20.04.2006. AS MImakseteatis nr 260003 09.08.2006 on hagejatel siiani tasumata.
09.04.2010 vastuseks kostja vastuväidetele hageja märkis, et hagejad on täitnud notariaalse lepingu p 3.2.1 kohustuse sõlmida kommunikatsioonide hooldusleping AS-iga MI. Kuna AS MI ei täitnud hoolduslepingut kohaselt, kasutasid hagejad hoolduslepingu rikkumise tõttu õiguskaitsevahendit ja ütlesid lepingu üles. Nimetatud üle on käimas kohtuvaidlus. Hagejatel ei olnud lepingust tulenevat kohustust olla alaliselt seotud hoolduslepinguga. Isegi kui selline kohustus eksisteeriks, ei saaks see kehtida olukorras, kus lepingut jätkuvalt rikutakse. AS MI liitumispakkumise I osa sisaldas tasulist pakkumist, mis oli turuhinnast tunduvalt kõrgem. Hagejad ei olnud kohustatud vastu võtma tasulist liitumist, kuivõrd nendega sõlmitud lepingus ja offerdis lepingu sõlmimiseks sisaldus elektriühendus ostu-müügihinnas. Liitumispakkumise II osa sisaldas tasuta liitumispakkumist tingimusel, et täidetakse ka edaspidi protseduurireeglitest tulenevaid tingimusi, tasutakse maksetähtaja ületanud võlgnevust summa 1053,80 krooni, viivis 122,59 krooni ning täidetakse teeninduslepingust tulenevaid kohustusi. Protseduurireeglitest tulenevad kohustused on hageja täitnud: hagejad on kooskõlastanud AS-iga MI ehitaja (p 8), mida tõendab AS MI vastav arve; hageja võttis kaeveloa (p 13), mida tõendab AS MI kaeveloa väljastamise tasu arve; tähitud kirjade väljastamise teadetega on tõendatud, et hageja on kostjat kohale kutsunud kaeviku kinniajamiseks ja ühenduste kontrollimiseks (p 15). Hageja ehituse ajal vett tarbida ei saanud ja seega protseduurireeglite punktis 18 ette nähtud lepingut ehitusaegseks vee- ja kanalisatsiooni saamiseks AS-iga VVei sõlminud. Protseduurireeglite punktis 23 ettenähtud vee- ja kanalisatsioonileping AS-iga VVon sõlmitud. Kohustus täita teeninduslepingust tulenevaid kohustusi on seadusest ja lepingust tulenevalt sõltuvuses sellest, kas teeninduslepingut täidetakse. Selle üle on kohtus vaidlus. Kui kohus otsustab, et teenus on korrektselt osutatud, ei oma ülesütlemine õiguslikke tagajärgi ja hagejad peavad teenuse eest tasuma. Kui kohus otsustab, et teenust ei osutatud, puudub hagejatel lepingu täitmise kohustus. Faktiliselt ei oma hilisema liitumispakkumise aktsepteerimine/mitteaktsepteerimine õiguslikku tähendust. Ostu-müügilepingu ese pidi lepingu ja oferdi kohaselt vastama teatud tunnustele ja üheks selliseks oli liitumine elektrivõrguga. Ostumüügileping ei ole kestvusleping, see täidetakse lepingutingimustele vastava asja üle andmisega. Müüjal puudub õigus mõne teise temaga (või tema korraldusel 3.isikuga) sõlmitud lepingu täitmise vaidluses kasutada õiguskaitsevahendina ostu-müügilepingu tingimuste ühepoolset muutmist. Kuna kostja viitas oma kirjas, et annab tasuta ühenduse juhul, kui nimetatud hoolduslepingu alusel esitatud arved tasutakse, siis õigusrahu saavutamise eesmärgil hagejad tasusid arved.
ostu-müügilepingu pooleks mitteoleva isiku vahelise lepingu täitmise tagamiseks. See ei saa olla ostu-müügilepingu eesmärgiks ja seega ka mitte põhikohustuseks.
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega hagejad on VÕS § 73 lg 1 kohased solidaarvõlausaldajad, mistõttu on põhjendatud hagis nõutud kahjusumma väljamõistmine mõlemale hagejale, sõltumata sellest, kes sõlmis lepingud, millega kulu kandmise kohustus tekkis.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.