08. juuni 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-21564 Swedbank Varakindlustus AS-i (endine ärinimi AS-i Hansa Varakindlustus) hagi IP vastu 35 300 krooni saamiseks 35 300 krooni
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Varakindlustus AS (endine ärinimi AS Hansa Varakindlustus ), lepinguline esindaja Kadri E xxx) Kostja IP(isikukood xxx, elukoht xxx)
Kohtustungi toimumise aeg
27.04.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja volitatud esindaja Kadri E Kostja Igor Preitlov
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Swedbank Varakindlustus AS-i (endine ärinimi AS-i Hansa Varakindlustus) hagi IP vastu 35 300 krooni saamiseks. Menetluskulude jaotus Välja mõista Swedbank Varakindlustus AS-ilt menetluskulud 100% ulatuses IP kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.20.08.2007 kell 7.30 toimus aadressil Xxx, Tallinn kahjujuhtum, kus korter sai veekahjustusi (tl 25-29).
2.Korter asukohaga Xxx, Tallinn oli kindlustatud hageja juures, mille kohta on välja antud varakindlustus sertifikaat nr XXX (tl 5-24).
3.Hageja avas veekahju kohta kahjutoimiku nr XXX, mille alusel maksti 11.09.2007 VL’le välja kindlustushüvitise summas 35 300 krooni (tl 32-34). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 35 300 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes KOS §-dele 11 lg 1 p 1, VÕS §-dele 492, 1043 ja 1045 lg 1 p 5.
5.Hageja märgib, et veekahju põhjustajaks oli korteris 36 toimunud veeavarii. Vastavalt TOpoolt 20.08.2007 koostatud aktile sai vesi alguse korterite 32 ja 28 peal asuvast korterist 36 poole kaheksa paiku hommikul. Vaatamata uksekella ja fonoluku väljakutsetele, keegi korteris 36 kahjujuhtumi järgselt ei vastanud ning TO pääses korterisse alles sama päeva õhtul (tl 39). Kuna TO kinnitusel oli korteriomandi mõtteliseks osaks olev veetorustik korteris 36 pärast kahjujuhtumi toimumist korras, siis pidi veejooksu põhjustama korteris viibija hooletu tegevus. Hagejale jääb arusaamatuks, miks korteri 36 korteriomanikud ei avanud ust, kui KÜ liige ja kannatada saanud korteriomanikud soovisid asjaolude selgitamiseks pääseda korterisse 36, kuigi korteriomanikud olid kodus. Hageja leiab, et kostja oli kohustatud rakendama vajalikke abinõusid korteriomandi reaalosa korras hoidmiseks ning hoiduma kõigist tegevustest, mis kahjustasid teiste korteriomanike korteriomandeid.
6.Veekahju hindamiseks esitas kannatanu hagejale 27.08.2007 veekahjude likvideerimise kalkulatsiooni, mille kohaselt kujunes kahjustunud vara taastustööde hinnaks 36 800 krooni (tl 3031).
7.20.09.2007 esitas hageja kostjale nõudekirja (tl 48-49). Lisaks saatis hageja kostjale 08.11.2007 ja 03.12.2007 korduv nõuded (tl 50-53), kuid kostja ei reageerinud, mistõttu edastas hageja kostjale 20.02.2008 kohtuhoiatuse (tl 54-55). Kohtuhoiatusele vastas kostja e-kirjaga, et kostja korteris veeavariid toimunud ei ole (tl 56). Kostja ei ole käesoleva ajani nõuet täitnud. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja märgib, et oli 20.08.2008 kodus ning kostjale tuli külla ema ja naaber ning samal ajal tuli korterisse meesterahvas, kes hakkas kontrollima torusid ja põrandat valamu all. Selgitustele, kas midagi on juhtunud, teatas meesterahvas, et toimus veeavarii ning ta tuli kontrollima ega kostja korteri pärast seda juhtunud ei ole. Meesterahvas veendus, et kostja korteris on kõik korras. Kui kostja tegi meesterahvale ettepaneku kutsuda spetsialist, vastas meesterahvas, et ta on ise spetsialist ja saab kõigest aru ning lahkus. Kohtuistungil kostja lisas, et selles ei ole mingit süüd, et ta ei kuulnud läbi kahe ukse koputust. Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
2-08-21564
12.Vaidlust ei ole, et 20.08.2007 kell 7.30 toimus aadressil Xxx, Tallinn kahjujuhtum, kus korter sai veekahjustusi (tl 25-29) ja hageja hüvitas 11.09.2007 VL’le kindlustushüvitise summas 35 300 krooni (tl 32-34).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tekkinud kahju hagejale hüvitama ja kas kostja on veekahjustuse põhjustaja.
14.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
15.Vaidlus puudub, et Xxx, Tallinnas toimus veekahjustus, mille on hageja hüvitanud kannatanule. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et veekahju põhjustajaks on kostja ja, et veeavarii sai alguse kostja korterist. Asjaolu, et kostja elab üheksandal korrusel ei tähenda, et veeuputus pidi kindlasti saama alguse kostja korterist. Kohus juhib tähelepanu, et tegemist on paneelelamuga, mille ehitus võimaldab vee liikumist paneelide vaheliste tühimike kaudu ka korteritest ja korteritesse, mis ei asu vahetult kahjustatud korterite peal. Seega hagi rahuldamise esmaseks eelduseks on vaja tõendada asjaolu, et kostja korterist sai veeuputus alguse. Kohus leiab, et ei saa lugeda õigusvastaseks teoks, et kostja ei avanud puhkepäeva hommikul poole kaheksa paiku ust, kuna ta väidetavalt koputust ei kuulnud, sest magas. Toimikus olevatest materjalidest nähtub, et kostja korteri ees oli 2 ust, millest üks on rauduks ja millel uksekell ei töötanud. Seega on kostja väide veenvam, et ta ei kuulnud koputust. Uksekella mittetöötamine ei ole käsitletav hoolsuskohustuse rikkumisena kostja poolt. TOseletuskirjaga 24.04.2008 on tõendatud, et kontrollimise ajal oli kostja korteris põrandakate ja torustik kuiv ning nähtavaid tehnilisi rikkeid ei olnud. Kohtuistungil tunnistaja TOkinnitas, et mingeid märgumise märke kostja korteris ta ei avastanud. Samuti keelduti spetsialisti väljakutsumisest (tl 46). Eeltoodut kinnitas ka tunnistaja, kes selgitas, et spetsialisti väljakutse on rahaliselt kallis. Seega puuduvad tõendid, et kostja rikkus hoolsuskohustust, mistõttu leiab kohus, et ei ole tõendatud kostja poolset õigusvastast käitumist.
2-08-21564 Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et on tõendamist leidnud, et hagejal on tekkinud kahju, kuid tõendamata on, et selle põhjustas kostja ja nimelt õigusvastase teoga. Seega vastutuse tekkimise eeldused on täitmata, mis välistab hagi rahuldamise. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.