Kohtulahend

Selgitused:

Menetluse käik

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud R. P. palus tunnistada töösuhte OÜ-ga K. lõppenuks TLS § 82 lg. 1 alusel 29. septembrist 2008. a. ja mõista kostjalt välja hüvitise 23.333, 30 krooni hageja kahe kuu keskmise kuupalga ulatuses ning viivise 242, 65 krooni. Menetluse käigus hageja täiendas nõuet ja palus tunnistada kehtetuks töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 6 alusel ja välja mõista kostjalt hüvitis kuue kuu keskmise kuupalga ulatuses, kuna töölepingu lõpetamisel tööandja algatusel oli ta haige ja viibis haiguslehel. Hageja töötas OÜ-s K. töölepingu alusel alates 1. detsembrist 2007. a. XXXXXXXXXXXXXXX kuupalgaga 10.000 krooni, kusjuures palka pidi makstama iga järgneva kuu 10. kuupäeval töötaja palgaarvele. 18. aprillil 2007. a. tehtud töölepingu muudatuse kohaselt oli töötaja kuupalk 12.000 krooni. Septembris teatas kostja hagejale töötasu ühepoolsest vähendamisest 5000 krooni võrra. 22. septembril 2008. a. esitas hageja tööandjale teate tema poolt töölepingu lõpetamisest TLS § 82 alusel, kuna tööandja viivitas korduvalt töötasu maksmisega, viimase töötasu suurus ei vastanud kokkulepitule ja tööandja ei ole taganud töötajale tööriietust. Peale tööandjale teatise esitamist teatati hagejale, et tema teeneid enam ei vajata ning tal ei ole vaja tööle tulla. 5. oktoobril 2008. a. edastas kostja hagejale dokumendi töölepingu lõpetamise kohta. 29. septembri 2008. a. käskkirjaga lõpetas tööandja K. OÜ R. P.ga distsiplinaarkaristusena töölepingu 23. septembrist 2008. a. viitega TLS § 86 punktile 6 põhjendusel, et töötaja lahkus 22. septembril 2008. a. omavoliliselt töölt. Töölepingu lõpetamise vormistas kostja ajal, mil pooltevaheline töösuhe oli lõppenud TLS § 82 alusel. Ajavahemikul 18. septembrist 28. oktoobrini 2008. a. oli hageja töövõimetuslehel, mistõttu kostjal ei oleks olnud õigust lõpetada töösuhet hagejaga ka juhul, kui hagejal ei oleks olnud alust töösuhte lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal tekkisid septembris 2008. a. raskused palga maksmisega just hageja poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu, sest hageja ei teinud korrektselt kokkulepitud tööd, ei pidanud kinni tööajast ja ei täitnud täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Seetõttu keeldus KÜ XXXXX XX 12. septembril 2008. a. oma rahaliste kohustuste täitmisest kostja ees ja see raskendaski palga väljamaksmist hagejale oktoobris 2008. a. Kostja viivitas palga maksmisega vaid lühikese aja ja hagejal puudus alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg. 1 järgi, kuivõrd tegemist oli ühekordse palga väljamaksmisega hilinemisega ja see kestis vaid 5 päeva. Kostja ei ole oma kohustust oluliselt rikkunud, mida TLS § 82 lg. 1 eeldab. Hageja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks nädala möödumisel palga väljamaksmisest, seega ebamõistlikul ajal. Seda, et hageja oli vallandamise ajal haiguslehel, kostja ei teadnud. Esimese astme kohtu otsus

päevane hilinemine palga maksmisega ei anna veel alust töölepingut sel alusel lõpetada. Asjaolu, et hagejaga toimus tööõnnetus, ei anna samuti alust töölepingut tähendatud alusel lõpetada, kuivõrd ei ole teada, kas tööandja oli selles süüdi ja kuivõrd oma avalduses töölepingu lõpetamiseks ei ole hageja sellele asjaolule tuginenud. Hageja alternatiivset nõuet tunnistada vallandamine TLS § 86 p. 6 alusel ebaseaduslikuks ja sellega seoses hüvitise väljamõistmiseks ei ole töövaidluskomisjonis sisuliselt läbi vaadatud ega otsust tehtud. See nõue tuleb kohtus läbi vaadata, sest hageja on nõude töövaidluskomisjonile esitanud ja seda ka hagis korranud. Hageja vallandamine TLS § 86 p. 6 alusel oli ebaseaduslik, kuivõrd kehtinud TLS § 91 lg. 1 kohaselt oli keelatud töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töötaja ajutise töövõimetuse ajal. Hageja on tõendanud, et ta viibis 18. septembrist kuni 18. oktoobrini 2008. a. haiguslehel, s. o. oli ajutiselt töövõimetu. Hagejale tuleb kostjalt välja mõista ühe kuu keskmise palga suurune hüvitus 11.666, 65 krooni TLS 117 lg. 2 alusel, arvestades seejuures, et kostja ei olnud hageja haiguslehel viibimisest teadlik ja eelnevalt oli hageja tööandjale teatanud töölt lahkumisest TLS § 82 korras. Vormiliselt ei ole töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ka palga maksmisega viivitamise aja eest viivise 242, 65 krooni väljamõistmiseks. Kuivõrd kostja tunnistab palga maksmisega viivitamist 5 päeva jooksul, siis tuleb PalS § 35 alusel tähendatud viivis kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt välja hüvitise ühe keskmise kuupalga ulatuses summas 11.666, 65 krooni, ja uue otsusega mõista kostjalt välja hüvitis hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses 23.333, 30 krooni. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hageja, olles arsti juures, teatas kostjale, et ta ei saa tööle tulla, kuna on haiguslehel. Kohtuistungil tunnistas kostja seaduslik esindaja U. P., et hageja teatas koheselt, et on haiguslehel. Kostja apellatsioonkaebusele vaidleb hageja vastu. Kostja apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus tunnistas töölepingu lõpetamise TLS § 86 p. 6 alusel ebaseaduslikuks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 11.666, 65 krooni. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TLS § 91 lg. 1, mille kohaselt on keelatud töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töötaja ajutise töövõimetuse ajal. Selle sätte kohaldatavuse eelduseks peaks oleme asjaolu, et tööandja on teadlik töötaja ajutisest töövõimetusest või kui töötaja ei ole ajutisest töövõimetusest tööandjat teavitanud, siis peaks tal selleks olema mõjuv põhjus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei olnud töötaja haiguslehel viibimisest teadlik ja töötajal ei olnud sellest teatamiseks mingit takistust. Töövõimetuslehe kohaselt oli hageja töövabastuse perioodiks 18. september – 18. oktoober 2008. a., kusjuures alusetu avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel esitas ta 22. septembril 2008. a., s. o. 4 päeva pärast töövabastuse algust. Avalduse andis hageja tööandja esindajale üle isiklikult ning ka siis silmast-silma kohtudes ei teavitanud ta ajutisest töövõimetusest. Hageja on omaks võtnud, et ta sai töölepingu lõpetamise käskkirja kätte 5. oktoobril 2008. a., sellest hoolimata teavitas ta tööandjat ajutisest töövõimetusest alles pärast 18. oktoobrit 2008. a. Sellega rikkus hageja TLS § 50 punktis 5 sätestatud töötaja kohustust teatada tööandjale viivitamatult töötakistusest. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punktist 7. 1 tulenevalt pidid pooled lepinguga sätestamata küsimustes juhinduma muude normatiivaktide hulgas ka sisekorraeeskirjadest. K. OÜ juhatuse otsusega nr. 2 kinnitatud töösisekorraeeskirja punkti 11.

tõendi lubatavuse kohta ei ole esitatud sama paragrahvi lg. 4 kohast põhjendust, siis jääb see tõend tähelepanuta ja tagastatakse kostjale. Et mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, tuleb kummalgi apellandil kooskõlas TsMS § 171 lõikega 1 kanda endal omaenda apellatsioonimenetluse kulud.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.