Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Esitatud asjaolud RPtöötas OÜ-s K töölepingu alusel alates 01.12.2007 ehitustöölisena kuupalgaga 10 000 krooni, kusjuures palka pidi makstama iga järgneva kuu 10. kuupäeval töötaja palgaarvele. 18.04.2007 tehtud töölepingu muudatuse kohasel oli töötaja kuupalk 12 000 krooni. 22.09.2008 esitas RP tööandjale teate tema poolt töölepingu lõpetamisest TLS § 82 alusel, põhjendades seda asjaoluga, et tööandja on korduvalt viivitanud töötasu maksmisega, viimase töötasu suurus ei vasta kokkulepitule ja tööandja ei ole taganud talle tööriietust. 29.09.2008 koostatud käskkirjaga lõpetas tööandja K OÜ RP distsiplinaar-karistusena töölepingu 23. septembrist 2008, viitega TLS §-le 86 p.6 seoses sellega, et töötaja lahkus 22.09.2008 omavolilisel töölt. 03.11.2008 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus RP välja mõista tööandjalt maksmata jäänud töötasu 10 000 krooni, viivis palga maksmisega viivitamise eest 550 krooni, tuvastada töösuhte lõpetamine TLS § 82 alusel ja välja mõista hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses ja alternatiivselt tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 6 alusel ebaseaduslikuks ja välja mõista hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni TVK 06.01.2009 otsusega tunnistati tööleping lõppenuks TLS § 82 lg.1 alusel 29.09.2008 ja välja mõista viivis palga maksmisega viivitamise eest 242,65 krooni ning hüvitus 23333,30 krooni TLS § 82 lg.2 alusel. Avaldaja nõue vähemsaadut töötasu 10 000 krooni väljamõistmiseks jäeti rahuldamata ja nõue tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.6 alusel ebaseaduslikuks ja hüvitise väljamõistmiseks jäeti läbi vaatamata. 20.02.2009 maakohtule esitatud avalduses palus OÜ K ITLS § 24 lg.4 järgi vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus osas, milles RP avaldus rahuldati, läbi hagimenetluse korras hagina. Hageja RP nõuded Maakohtule esitatud hagiavalduses palub RP tuvastada (tunnistada ) töösuhe lõppenuks TLS § 82 lg.1 alusel 29.09.2008 ja mõista kostjalt välja hüvitis hageja kahe kuus keskmise kuupalga ulatuses 23 333,30 kroni ning viivist 242,65 krooni. Hagiavalduse täiendustes palus hageja tunnistada kehtetuks töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.6 alusel ja välja mõista kostjalt hüvitus kuue kuu keskmise kuupalga ulatuses, kuna töölepingu lõpetamisel tööandja algatusel oli ta haige ja viibis haiguslehel. Kostja OÜ K vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete alusel puudus hagejal alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.1 järgi, kuivõrd tegemist oli ühekordse palga väljamaksmisega hilinemisega ja see kestis lühikest aega (5 päeva). Kostjal tekkinud rahalistes raskustes oli süüdi ka hageja, kes ei teinud tööd ega täitnud töökohustusi nõuetekohaselt, mistõttu hilines töövõtulepingu täimine ja selle eest tasu maksmine. Seda, et hageja oli vallandamise ajal haiguslehel, kostja ei teadnud. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus märgib, et vastavalt ITLS §-e 25 lg.1 on töövaidluskomisjoni otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus töötasu 10 000 krooni väljamõistmiseks, on jõustunud, kuna kumbki pool ei ole otsust selles osas ühe kuu jooksul kohtusse pöördumisega vaidlustanud. Kohus leiab, et hagi töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 lg.1 alusel ja sellega seotud hüvitise väljamõistmiseks TLS § 82 lg. 2 järgi tuleb jätta rahuldamata, sest ühekordne 5-päevane hilinemine palga maksmisega ei anna veel alust töölepingut TLS § 82 lg.1 alusel lõpetada. Asjaolu, et hagejaga toimus tööõnnetus, ei anna samuti alust töölepingut tähendatud alusel lõpetada, kuivõrd ei ole teada, kas tööandja oli selles süüdi ja kuivõrd oma avalduses töölepingu lõpetamiseks ei ole hageja sellele asjaolule tuginenud. Kuivõrd hageja esitas alternatiivse nõude tunnistada vallandamine TLS § 86 p.6 alusel ebaseaduslikuks ja sellega seoses hüvitise väljamõistmiseks juba töövaidluskomisjonis, mida ta kordas ka hagis, siis kohus leiab, et alternatiivne nõue tuleb läbi vaadata, selles osas ei ole töövaidluskomisjon sisulist otsust teinud.. Kohus leiab, et hageja vallandamine TLS § 86 p. 6 alusel oli ebaseaduslik, kuivõrd kehtinud TLS § 91 lg. 1 kohaselt oli keelatud töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töötaja ajutise töövõimetuse ajal; hageja on tõendanud, et ta viibis 18.09.2009 kuni 18.10..2008 haiguslehel, s.o. oli ajutiselt töövõimetu. Kohus leiab, et hagejale tuleb kostjalt välja mõista ühe kuu keskmise palga suurune hüvitus 11 666,65 krooni TLS 117 lg.2 alusel, arvestades seejuures, et kostja ei olnud hageja haiguslehel viibimisest teadlik ja eelnevalt oli ta tööandjale teatanud töölt lahkumisest TLS § 82 korras. Vormiliselt ei ole töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ka palga maksmisega viivitamise aja eest viivise 242,65 krooni väljamõistmiseks. Kuivõrd kostja tunnistab palga maksmisega viivitamist 5 päeva, siis tuleb PalS § 35 alusel tähendatud viivis kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 kohaselt jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.