Võlaõigus › Alusetu rikastumine

2-07-16516 (07.06.2010.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

2-07-16516 ning poolte vahel sõlmitud leping on kehtiv. Kostja andis kommunaalteenuste osutamise lepingud OMle, kes tagastas need allkirjastatult hagejale. OM esitas hagejale notariaalselt tõestatud volikirja, mille kohaselt oli OM muu hulgas õigus sõlmida ka lepinguid OÜ M, mille juhatuse liige oli MM, nimel. Kostjal oli õigus eeldada, et OM poolt tagastatud allkirjastatud lepingutel on kehtivad allkirjad. Hageja kasutas üüripinda ja tarbis kommunaalteenuseid ka faktiliselt. Üürilepingu ja kommunaalteenuste osutamise lepingu kehtivuse ajal kasutas hageja ruume kaubanduspinnana müües seal keraamikatooteid. Kui hageja leiab, et OM on ületanud volitusi ning sõlminud OÜ M nimel lepingu allkirja võltsides, peab hageja esitama hagi OM vastu. Poolte vahel sõlmitud kommunaalteenuste leping on kehtiv ning hageja on kohustatud tasuma kostja poolt lepingu alusel esitatud arved. Lepingu kohaselt kohustus OÜ M lepingust tulenevate maksetega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% tähtajaks tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on korduvalt saatnud hagejale kirju nõudega arved tasuda ning teatanud, et arvete mittetasumisel nõuab kostja hagejalt sisse ka lepinguga ettenähtud viivised. Hagejal on tasumata arveid kogusummas 80 000 krooni. Tasumisega viivitatud päevade eest on kostjal õigus nõuda viiviseid kogusummas 277 500 krooni, mida kostja vähendab põhivõlani. Kostja palub välja mõista hagejalt kostja kasuks tasumata arvete eest 80 000 krooni ja tasumata viivised 80 000 krooni, kokku 160 000 krooni. Menetluse edasine käik

Hageja täiendav vastus

2-07-16516 volitus olema samuti kirjalik vastavalt TsÜS § 118 lg-le 3. OÜ M juhatuse liige MM ei teadnud, et OM tegutseb OÜ M nimel ja ka kohtusse esitatud hagi näitab, et ta ei talunud OM tegutsemist OÜ M nimelt. Asjaolu, et väidetavalt olla MM käinud koos OM Moskvas kauba järel, ei näita kuidagi, et MM teadis OM egutsemist OÜ M nimelt. See näitab vaid seda, et MM oli teadlik, et OM tegeleb äriga, aga kuna OMoli ka endal äriühing (OÜ PG), ei osanud MMkauba müügi kohta kuidagi OÜga M seostada. Väide nagu vastustaja oleks tehingu heaks kiitnud TsÜS § 129 lg 1 mõttes arvete 60302, 60502 ja 60601 tasumisega on alusetu. Mitte heakskiitmist näitab juba ka hagis välja toodud asjaolu, et asjaolude selgumisel asus OÜ M koheselt raha tagasi küsima. Erinevalt kostja väitest nagu oleks MMmaksekorraldused isiklikult täitnud, on kohtule esitatud maksekorralduselt aru saada, et maksekorralduse on täitnud pangateller arvutiga, mitte MM isiklikult. MM maksis sellel korral mitmeid arveid, millised ta esitas tellerile, kes need sorteeris ja maksekorraldused tegi. Mismoodi OÜ HE arved nr 60302, 60502 ja 60601 muude arvete hulka sattusid, on teadmata, samuti ei olnud MM teadlik arvete sisust, kuna ta ei saa eesti keelest aru. Alles hiljem kontrollimisel sai ta aru, mille eest need arved olid ning veendunud, et ükski OÜ M juhatuse liikmetest ei olnud sääraste arvete aluseks olevat rendilepingut sõlminud, asus raha tagasi küsima, kuna maksed olid tehtud alusetult. Kostja väide nagu ei oleks kaupluse pidamine ennast ära tasunud ja seetõttu üritaks OÜ M vältida arvete maksmist, on vale. OÜ M ei ole mitte kunagi OÜga HE sõlminud ühtegi kokkulepet tühistes lepingutes viidatud pindade kasutamiseks ega ole ka reaalselt seda pinda mitte kunagi kasutanud. Eksperdi arvamust, et allkirjad lepingutel ei kuulu MM, ei saa mitte kuidagi jätta arvestamata, nagu kostja soovib. Tegemist on käesolevas tsiviilasjas väga olulise asjaoluga, kuna see tõendab lepingute tühisust. Kindlasti ei ole siin tegemist ka tehingute heaks kiitmisega vastavalt TsÜS § 129 lg-le 1. Käesoleval juhul pidi olema volitus kirjalik, seega ka heakskiit peab olema kirjalik. Kirjalikku heakskiitu ei ole antud. Isegi kui kostja on enda teada teinud ettepaneku lepingu heakskiitmiseks, ei ole hageja lepinguid heaks kiitnud. Juba hageja poolt esitatud hagi ise enesest näitab, et hageja ei tunnista nõuet, seega ei olnud seda vaja ka täiendavalt tõendada. Hageja leiab, et kohus on asja arutanud ja menetlenud igakülgselt ning ammendavalt ja leidnud õigesti, et leping on tühine, kuna OM ei olnud volitust ega ei ole hageja ka tehinguid heaks kiitnud ja seega tuleb lugeda hageja poolt kostjale üle kantud 30 000 krooni alusetult saaduks ja nimetatud summa tuleb kostjal hagejale tagasi kanda. Kostja vastus hageja vastusele

2-07-16516 aprill, mai, juuni“. Arve nr 60302 enda peal on aga kirjas „Bürooruumide XXXettemaks“, arve nr 60502 selgitus „Bürooruumide XXXkommunaalkulud mai kuus“, arve nr 60601 selgitus „Bürooruumide XXXkommunaalkulud juuni kuus“. Mitte ühegi arve peal ei ole mainitud, et tegemist oleks rendimaksega, samuti ei saanud pangateller omaalgatuslikult arvata, et arve nr 60302 on väljastatud aprilli kuu eest. Seega on hageja väide, et arvete maksekorraldused koostas pangateller ning hageja ei saanud aru mille eest ta maksab, ilmselgelt vale. Muuhulgas lükkab hageja sellise väite ümber ka asjaolu, et nende kolme vaidlusaluse arve summa on kokku 40 000 krooni ning kui pangateller oleks maksekorralduse koostanud hageja poolt väidetud viisil, oleks ülekanne teostatud summas 40 000 krooni, mitte aga 30 000 krooni.

Kohtuistungid

Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused

2-07-16516 Eeltoodust nähtuvalt on asjas põhiküsimusena vaieldav, kas hageja ja kostja nimel 20.03.2006 sõlmitud kommunaalteenuste osutamise leping on kehtiv ja kas sellest lepingust tulenevalt oli hagejal kohustus tasuda kostja poolt esitatavaid arveid XXXkaubanduspinna kommunaalteenuste tarbimise kohta.. Otsuse tegemisel on kohtu poolt uuritud allnimetatud tõendid. Kostja kui operaatori ja hageja kui kliendi vahel sõlmitud 20.03.2006 kommunaalteenuste osutamise leping, millega kostja vahendas hagejale kommunaalteenuseid aadressil Sõpruse pst 11 Tallinn asuval kaubanduspinnal suurusega 50 m2. Lepingu p 2.1. kohaselt klient kohustus tasuma operaatorile talle osutatavate kommunaalteenuste (elekter, valve, vesi, kanalisatsioon) eest 10000 krooni kuus, mis sisaldab käibemaksu (tl 5, 56-57). Mitteeluruumi üürileping 22.03.2006 OÜ K kui üürileandja ja OÜ M kui üürniku vahel, millega üürileandja andis üürnikule allüürile aadressil XXX Tallinn asuva kaubanduspinna suurusega 50 m2 üüritasuga 890 krooni kuus (tl 6-7). Kostja poolt hageja nimele koostatud arved 20.03.2006 nr 60302 selgitusega „Bürooruumide XXX ettemaks“ summas 20000 krooni, 12.05.2006 nr 60502 selgitusega „ Bürooruuumide XXX kommunaalkulud mai kuus“ summas 10000 krooni ja 01.06.2006 nr 60601 selgitusega „Bürooruumide XXX kommunaalkulud juuni kuus summas 10000 krooni (tl 8-10). Hansapanga maksekorraldus 17.08.2006, millega hageja oma pangakontolt 221012459211 kostja pangakontole summa 30000 krooni selgitusega „arve nr 60302, 60502, 60601 rendimaks aprill, mai, juuni“ (tl 11). MMi nimelt OM21.12.2005 ja 31.08.2006 antud notariaalselt tõestatud üld-volikirjad (tl 17,62-63). Kostja 13.07.2006 meeldetuletuskiri nr 2 hagejale nõudega tasuda kommunaalteenuste tasu ajavahemikus aprill-juuli 2006 kokku 40000 krooni ja tagatisrahana 20000 krooni. Meeldetuletuskiri kirjutatud OÜ HE juhatuse liikme Raul Tali nimelt, alla kirjutamata (tl 21). Kostja 29.09.2006 meeldetuletuskiri hagejale nõudega tasuda kommunaalteenuste tasu 30000 krooni ja vastavalt arvele 60904 ettemaks sept 2006 kommunaalteenuste eest 10000 krooni Meeldetuletuskiri alla kirjutatud OÜ HE sekretäri ET poolt. Meelde-tuletuskirjal märkus OM nimelt 29.09.2006 „ettemaksu 10000 krooni nõus tasuma koos arvega november 2006 eest + 10000 krooni ettemaks“ (tl 23). Kostja 03.11.2006 meeldetuletuskiri hagejale nõudega tasuda kommunaalteenuste arvete 60601, 60701, 60703, 60904, 61002 kogusummas 50000 krooni. Meeldetuletuskiri alla kirjutatud OÜ HE sekretäri ET poolt (tl 24). Kostja õiend (allakirjutamata) 30.08.2008 hageja võlgnevuse seisuga 30.08.2008 arvete järgi 80000 krooni ja viivised 277500 krooni (tl 64). Kostja poolt koostatud kümme (10) arvet hageja nimele perioodil 20.03.2006 kuni 03.01.2007 kogusummas 110000 krooni (tl 65-74). Neist viis arvet on kostja poolt alla kirjutamata (tl 69, 7174). Neli arvet perioodist märts - juuli 2006 on allkirjastatud vastuvõtjana MMi nimelt (tl 65-68). Ekspertiisiakt nr DK-0243-08/4657, mille kohaselt 20.03.2006 sõlmitud kommunaalteenuste osutamise lepingule, kus poolteks on OÜ HE ja OÜ M, ei ole tõenäoliselt alla kirjutanud MM(tl 99-104).

2-07-16516

Hageja pangaväljavõte 17.08.2006 toimunud 8 tehingu kohta, sealhulgas 2 pangasisest väljamakset (kaardi väljastamise tasu, komisjonitasu), 1 raha laekumine 190000 krooni, 1 sularaha väljavõtt M.M poolt summas 25000 krooni ja 4 väljamakset hageja pangakontolt, sh väljamakse kostjale summas 30000 krooni (tl 200). Mustamäe Linnaosa Valitsuse vastus 06.04.2010, mille kohaselt OÜ M ja OÜ PGei esitanud 2006 registreerimistaotlust Mustamäe LOV-le majandustegevuse registrikande tegemiseks, seega ei olnud 2006 kantud majandustegevuse registrisse ja ei omanud luba tegeleda kaubandustegevusega aadressil XXX(tl 206). OÜ M juhatuse liikme MMi vande all antud seletus, mille kohaselt pärast seda kui ta oli tasunud kostja arved, tuli välja, et ta oli tasunud valed arved. Panga kaudu ei saanud ta rohkem tasuda kui 30 000 krooni, kuna pangas oli mingi piirang peal. Maksmine käis telleri kaudu, ta andis tellerile arved, kes kirjutas kviitungi välja ja MMandis sellele oma allkirja. Kõik firma arved, mis oli vaja tasuda, olid üheskoos, kuidas kostja arved nende juurde sattusid, seda ta ei tea. Miks kostja arvete tasumise maksekorraldusel on selgituseks rendimaks (aprill-mai-juuni) selle kohta ei osanud ta midagi öelda, kuna teller vormistas kviitungi. Kostja arved maksis peale jutuajamist kostja töötaja S Druziga (tl 211-212). Tunnistajana üle kuulatud kostja endise töötaja SD ütlused, mille kohaselt asus HE kontor XXX, samal aadressil oli üks tühi ruum, mida soovis üürida OM, kes soovis avada selles ruumis suveniiripoe ning sõlmis volikirja alusel OÜ Mi nimel üürilepingu HE esindaja RT. Selles ruumis tehti remont, avati pood ja siis peale seda lihtsalt enam renti ei makstud. OMga rääkimine oli kasutu. Otsustati võtta ühendust OÜ Miga. Tunnistaja sai tuttavate kaudu MMi telefoninumbri, helistas talle, sõitis tema juurde ja rääkis MM kui OMabikaasale, et arved on tasumata. MMlubas seda probleemi lahendama hakata ja lubas need arved ära tasuda. Viimaks maksti firma kontole 30 000 krooni, rohkem ei tasutud. Tunnistaja ei tea, millal OMpoolt allkirjastatud leping jõudis M OÜ-sse (tl 212). Käekirja ja allkirja ekspertiisi akti alusel loeb kohus tõendatuks, et 20.03.2006 kommunaalteenuste osutamise lepingul olev allkiri hageja seadusliku esindaja MMi nimelt on võltsitud, st MMei ole sellele lepingule tegelikult alla kirjutanud. Lähtudes tunnistaja S.D ütlustest peab kohus tõenäoliseks, et lepingule kirjutas MMi nimelt alla viimase tolleaegne abikaasa OM. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadud tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus ei saa nõustuda kostja väitega, et kuna 20.03.2006 lepingu sõlmimist vahendas OÜ M seadusliku esindaja MMi abikaasa OM, kelle kätte nad andsid alla-kirjutamiseks lepingu, siis nad ei pidanudki teadma, kes tegelikult lepingule alla kirjutas. Kohus ei leia, et selline käitumisviis õigustaks kostja ootusi lepingu kehtivuse suhtes. Lepingute sõlmimisel juriidiliste isikute vahel tuleb arvesse võtta, et juriidiliste isiku puhul on tegemist õigusliku abstraktsiooniga, mille tahteavaldused realiseeruvad ainult läbi selleks seaduse või lepingu alusel volitatud füüsiliste isikute. MMi poolt 21.12.2005 oma abikaasale OM antud notariaalselt tõestatud üldvolikiri oli antud MMi kui füüsilise isiku poolt ega sisaldanud volitust tehingute tegemiseks juriidilise isiku OÜ Mi nimel. Seega lähtudes 20.03.2006 tehingu võltsitusest võib seda tehingut pidada tühiseks. Kostja väidete kohaselt tehing muutus kehtivaks, kuna OM tegutses hagejat esindades nn talumisvolituse alusel, samuti on hageja tehingu hiljem heaks kiitnud.

2-07-16516 TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohus ei loe tõendatuks ka kostja väiteid, et OMpoolt XXXruumis kaupluse avamine ja OM tegutsemine lepingute sõlmimisel OÜ M esindajana toimus MMi teadmisel. Kohtu hinnangul sellekohased tõendid asjas puuduvad. Mustamäe Linnaosa Valitsuse andmetel OÜ M ja OÜ PG ei olnud 2006 kantud majandustegevuse registrisse ega omanud luba tegeleda kaubandustegevusega aadressil XXX. Äriregistri andmetel oli OMPG (RK XXX, aadress XXX Tallinn) juhatuse liige kuni OÜ registrist kustutamiseni 13.05.2009. Lähtudes tunnistaja S D ütlustest, et OM soovis avada XXX suveniiripoe, on usutav, et ta võis kasutada üüripinda oma isiklike ärihuvide realiseerimiseks. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolme tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Asjas ei ole vaidlust, et hageja tasus kostja arved 60302, 60502 ja 60601 osaliselt, so summas 30000 krooni. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et olukorras, kus makse selgitust on hageja kui maksja poolt erinevalt kostja arvetest muudetud (arvete kohaselt XXX ettemaks, kommunaalkulud mai, juuni, tasutud rendimaks aprill, mai, juuni) ning 17.08.2006 tegi hageja oma pangakontolt ainult neli väljamakset, kusjuures väljamakse kostjale oli kõige suuremas summas, mis väidetavalt piirnes panga poolt kehtestatud maksimaalse väljamakse summaga, ei ole usutav, et hageja seaduslik esindaja MMei saanud aru, millised arved kostjale tasuti. MM on ka ise kinnitanud, et arved tasus ta peale seda kui kostja nimel tegutsenud S D oli käinud temaga rääkimas ja nõudnud arvete tasumist. Seega kohus leiab, et eelnimetatud kolme arve tasumine hageja poolt ei saanud toimuda eksituse tõttu, vaid hageja seadusliku esindaja tahte kohaselt. Sellegipoolest kohus leiab, et ainuüksi see asjaolu ei tõenda hageja poolt 20.03.2006 kommunaalteenuste lepingu tagantjärele heakskiitmist. Riigikohus on tsiviilasja lahendis 3-2-1-83-05 märkinud (p 12), et tehingut võib täitmisega heaks kiita eeldusel, et täitmisega saadi aru või oleks pidanud aru saama täitmise õiguslikust tähendusest, sellest, et täitmine toob endaga kaasa tehingu kehtivuse. Ainult makseülekannetel märgitud lepingu number ei ole piisavaks tõendiks, et kostja on lepingu täitmisele asunud ning sellega volituseta sõlmitud tehingu heaks kiitnud. Kohus märgib, et arvetel 60302, 60502 ja 60601 ei ole märgitud nende alust, st hageja nimelt 20.03.2006 sõlmitud kommunaalteenuste lepingut. Hageja ei ole tasunud arveid vastavalt nende selgitustele kommunaalkulude eest, vaid rendimaksena, mis viitab sellele, et hageja pidas arveid mitte kommunaalteenuste lepingust, vaid rendi(üüri)lepingust tulenevateks. S D ütlusest tulenevalt nõudis ta MMilt OMpoolt tasumata jäetud arvete tasumist, kuna viimased olid sel ajal abikaasad. Tunnistaja ei tea, kas OMpoolt hageja nimelt sõlmitud leping jõudis hagejani. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kuigi hageja seaduslik esindaja MMnõustus tasuma oma abikaasa OMpoolt kasutatava äripinna eest hageja arvel renti 30000 krooni perioodi eest aprill-juuni 2006, ei pidanud ta teadma, et arvete (osaline) tasumine toob kaasa 20.03.2006 kommunaalteenuste lepingu kehtivuse ja kohustuse tasuda täiendavalt 80000 krooni kostja arveid. Et hageja ei tunnustanud kommunaalteenuste lepingut kinnitab ka see, et ta ei reageerinud hilisematele kostja meeldetuletuskirjadele. Teiseltpoolt kohus märgib ka seda, et ka kostja ise ei nõudnud eriti tõsiselt hagejalt lepingu täitmisega tunnustamist, kuna esitas hagejale allakirjutamata arveid (5 tk), samuti lasi (lähtudes oma väidetest) hagejal tarbida 50 m2 pinna kohta 10000 krooni suuruseid kommunaalteenuseid 7 kuu vältel ilma tasu saamata.

2-07-16516

VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja nimel 20.03.2006 sõlmitud kommunaalteenuste osutamise leping on võltsituse tõttu tühine ega muutunud ka kehtivaks nn talumisvolitusest või heakskiitmisest tulenevalt, mistõttu kostja sai hagejalt 30000 krooni alusetult ja rikastus selle arvel ning hagejal on õigus nõuda see summa tagasi. Samadest põhjendustest tulenevalt on kostja vastuhagi kohtu hinnangul põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.