Tsiviilasja number
2-07-16516
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. november 2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Tsiviilasi
OÜ Malkon hagi OÜ Hansa Ehitusgrupp vastu alusetult saadud 30 000 väljamõistmiseks ja OÜ Hansa Ehitusgrupp vastuhagi OÜ Malkon vastu võlgnevuse 80 000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
110 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.03.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Hansa Ehitusgrupp apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised, nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja OÜ Malkon (registrikood 10639039, asukoht Vikerlase 11, Tallinn), esindaja adv Gennadi Kull Kostja OÜ Hansa Ehitusgrupp (registrikood 10958187, asukoht Sõpruse pst 211, Tallinn), esindaja Arik Piirisild
Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2009 otsus ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud ja hageja nõue OÜ Malkon esitas 26.04.2007 Harju Maakohtusse hagi OÜ Hansa Ehitusgrupp vastu 30 000 krooni väljamõistmiseks.
Hageja tegi 17.08.2006 pangaülekande 30 000 krooni tasumiseks kostjale arvete nr 60302, 60502, 60601 alusel. Raha ülekandmiseks puudus seaduslik alus. Hageja esindaja käis kostja kontoris asja uurimas. Kostja väljastas hageja esindajale lepingud, millest johtuvalt on hagejal justkui lepinguline suhe kostjaga. OÜ Koduviimistlus on 22.03.2006 sõlminud mitteeluruumi üürilepingu OÜ Malkon esindaja M. M.. Lepingu kohaselt üüris OÜ Malkon OÜ-lt Koduviimistlus Tallinnas Sõpruse pst 211 asuva kaubanduspinna suurusega 50 m2. OÜ Koduviimistlus ei ole hageja kasutusse kunagi andnud lepingus kokkulepitud ruume ning ei ole kordagi nõudnud ka lepingus kokkulepitud üüri. Hageja ei ole kunagi lepingus mainitud ruume kasutanud ning M. M. ei ole kunagi mainitud lepingule alla kirjutanud, kes tema allkirja on võltsida püüdnud, on selgusetu. Poolte vahel 20.03.2006 sõlmitud kommunaalteenuste osutamise lepingut, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale igakuiselt kommunaalteenuste eest 10 000 krooni, ei ole hageja juhatuse liige M. M. kostjaga kunagi sõlminud ega allkirjastanud. Lepingul olev allkiri ei kuulu M. M.ile. Hageja ei ole kunagi andnud kellelegi volitusi vastavasisuliste lepingute sõlmimiseks. Hageja ei ole mitte kellelegi andnud volitusi lepingute täitmiseks, garantiide andmiseks. Nii OÜ-ga Koduviimistlus kui ka OÜ-ga Hansa Ehitusgrupp sõlmitud lepingud on õigustühised, kuna allkiri on võltsitud. 19.03.2007 saatis hageja kostjale kirja, milles taotles alusetult ülekantud raha tagasimaksmist. Kostja esindaja käis hageja esindaja juures ning möönis, et tegu on tõesti allkirja võltsimisega. Lepingu sõlmimisega olevat tegelenud hageja nimel esinenud hageja lahutatud abikaasa. Kostja ei ole siiani raha tagastanud. Kostja on alusetult rikastunud hageja arvelt ning kostjal tuleb hagejale tagastada alusetult saadud 30 000 krooni. Kostja vastus ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja seaduslik esindaja M. M. oli teadlik, et tema endisel abikaasal O. M. oli üürisuhe OÜ-ga Koduviimistlus. Kostja esitas hagejale mitu arvet ja need tasuti hageja poolt. Asjaolu, et arvete tasumine oli hageja eksimus, kostja ei tunnista. Kommunaalteenuste osutamise leping allkirjastati alljärgneval viisil: O. M. esitas notariaalse volikirja ja peale seda võttis mõlemad lepingud allkirjastamiseks ja järgnevalt tagastas juba allakirjastatud lepingud. Kes signeeris lepingud ja kelle allkiri on lepingus, kostja ei pidanudki kontrollima. Volikiri andis O. M.le õiguse sõlmida lepinguid ja tegutseda hageja nimel. Kostja teavitas kirjalikus vormis mitu korda hagejat, et tal on võlgnevus kostja ees, kuid hageja ei reageerinud kirjadele ei suuliselt ega kirjalikult. Novembris 2006 käis kostja esindaja hageja kontoris, kus M. M. suuliselt kinnitas, et kustutab võlgnevuse esimesel võimalusel. Kommunaalteenused olid osutatud lepingute alusel ning kuuluvad tasumisele. Ükski ettevõtja ei tasu alusetult väljastatud arveid. 29.08.2008 esitas kostja vastuhagi võla 80 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Poolte vahel sõlmiti 20.03.2006 kommunaalteenuste osutamise leping. Üürilepingu ja kommunaalteenuste osutamise lepingu kehtivuse ajal kasutas hageja ruume kaubanduspinnana müües seal keraamikatooteid. Poolte vahel sõlmitud kommunaalteenuste leping on kehtiv ning hageja on kohustatud tasuma kostja poolt lepingu alusel esitatud arved. Lepingu kohaselt kohustus hageja lepingust tulenevate maksetega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% tähtajaks tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on korduvalt saatnud hagejale kirju nõudega tasuda arved ning teatanud, et arvete mittetasumisel nõuab ta hagejalt sisse ka lepinguga ettenähtud viivise. Hagejal on tasumata arveid kokku summas 80 000 krooni. Tasumisega viivitatud päevade eest on hagejal õigus nõuda viivist 277 500 krooni.
Hageja vastus vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Arvetel nr 60703; 61002; 61102; 61202; 70104 puudub vastuvõtja allkiri. Seega on arved hagejale esitamata. Arve nr 60904 on vastu võtnud hagejale tundmatu isik. Arvetel nr 60302; 60502; 60601; 60701 on hageja allkiri võltsitud. Hageja eest sõlmis kostjaga lepingu O. M.. Kohtule esitatud volikirjast ei nähtu, et volikirja alusel oleks antud O. M.le volitusi hageja esindamiseks. Volikirjas on selgelt kirjas, et M. M. volitab O. M.t valitsema talle kuuluvat vara. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja 30 000 krooni. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jäid kostja kanda. Vaidlust ei ole poolte vahel, et kostja on esitanud hagejale arved nr 60302, 60502, 60602 ja hageja on nende eest tasunud 30 000 krooni. Vaidlus on selles, kas kostja sai need summad alusetult või mitte. Vaidlus taandub küsimusele, kas poolte vahel oli kehtiv rendileping ning kommunaalteenuste osutamise leping ja kas O. M.l oli õigus hageja nimel lepinguid allkirjastada. OÜ Hansa Ehitusgrupp ja hageja vahel sõlmitud kommunaalteenuste osutamise lepingust ning OÜ Koduviimistlus ja hageja vahel sõlmitud mitteeluruumi üürilepingust nähtub, nagu oleks lepingutele alla kirjutanud OÜ Malkon esindaja M. M.. Ekspertarvamusega on tõendatud, et allkirjad nimetatud lepingutele ei ole kirjutanud M. M.. Volikirjadega on tõendatud, et nendest ei tulene O. M. volitust esindada hagejat. Volikirjad on antud O. M.le füüsilise isiku M. M.i esindamiseks. Seega on ekslik kostja arvamus, et volitus andis O. M.le õiguse sõlmida lepinguid ja tegutseda hageja nimel. Kostja on väitnud, et M. M.i tunnistas nõuet suuliselt ja kinnitas võlgnevuse kustutamist esimesel võimalusel. Kostja oma väidet kohtumenetluses ei tõendanud. Kostja nõudekirjad OÜ Malkon juhatajale ei tõenda kirjade kättetoimetamist hageja seaduslikule esindajale. 29.09.2006 kuupäeva kandva kirja alaosas on märge ettemaksu kohta, millel on O. M. nimi. 03.11.2006 kirja vastuvõtnud isiku seotust hagejaga pole kostja selgitanud. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et M. M. ei ole vaidlusaluseid lepinguid allkirjastanud. Seega tegi seda keegi teine isik, võltsides M. M.i allkirja. Asjas pole leidnud tuvastamist, et nimetatud isikul või O. M.l oleks olnud esindusõigus lepingute allkirjastamiseks hageja nimel. Seega on vaidlusalused lepingud tühised (TsÜS § 129 lg 1), kuna hageja ei ole neid tehinguid heaks kiitnud. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu järgi saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 84 lg 1). Seega sai kostja hagejalt 30 000 krooni alusetult ja rikastus selle arvel (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1), mistõttu on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja vastuhagi jääb rahuldamata, kuna tühise tehingu järgi ei tekkinud hagejal kohustust tasuda lepingujärgseid makseid ega viivist arvete maksmisega viivitamise korral. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohus on rikkunud menetluseõiguse norme, jättes välja selgitamata asja õigeks lahendamiseks vajalikud olulist tähtsust omavad asjaolud ning teinud otsuse kõiki asjaolusid arvestamata. Asja ammendava arutamise kohustus tähendab muu hulgas kohtu kohustust selgitada pooltele asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning asjaolude tõendamise koormust. Maakohus on teinud otsuse asja ammendavalt arutamata. Kohtuotsuse tegemisel on kohus tuginenud üksnes asjaolule, et poolte vahel
sõlmitud kommunaalteenuste osutamise leping on tühine, kuna lepingul olev allkiri ei kuulu tõenäoliselt OÜ Malkon juhatuse liikmele M. M.ile ning hageja nimel asju ajanud O. M.l puudus esindusõigus lepingute allkirjastamiseks hageja nimel. Kohus ei ole menetluse käigus ja kohtuotsuse tegemisel arvestanud asjaoludega, et volitus lepingu sõlmimiseks võis tuleneda ka TsÜS § 118 lg-st 2, mille kohaselt juhul, kui esindajana tegutseva isiku tahteavaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. OÜ Malkon juhatuse liige M. M. teadis, et O. M. tegutseb hageja nimel ning talus sellist tegevust. Nimetatud asjaolu on tuvastatav faktiga, et M. M. käis koos O. M.ga Moskvast kaupa toomas, mida müüdi üüritud kaubanduspinnal. Nimetatud fakti arutati ka kohtuistungil ning M. M. ei vaielnud sellele asjaolule vastu. Kohus ei ole menetluse käigus ja kohtuotsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et arvete nr 60302, 60502 ja 60601 tasumisega kiitis hageja esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingu TsÜS § 129 lg 1 mõttes heaks. Kohtule tõendina esitatud maksekorralduse nimetatud arvete tasumise kohta on allkirjastanud M. M. isiklikult. Ei ole loogiline M. M.i selgitus, et pangaülekanne tehti ekslikult. Selline ülekanne oleks võimalik ekslikult teha vaid juhul, kui arved saadetakse postiga ning raamatupidaja, süüvimata arvete tasumise aluseks olevatesse asjaoludesse, teeb ülekande. M. M. tegi ülekanded isiklikult ning arveid tasumiseks ei saadetud hagejale postiga. Lisaks on maksekorralduse selgituses konkreetselt kirjas, et tasutakse aprilli, mai ja juuni rendimaksed. Maksekorralduse on M. M. isiklikult teinud pangakontoris ning selle ka isiklikult allkirjastanud. Kuna kaupluse pidamine ei tasunud ennast ära, siis püüdis M. M. leida võimalust arvete tasumata jätmiseks. Leiti võimalus väita, et allkiri lepingutel ei kuulu M. M.ile ning sellest tulenevalt on lepingud tühised. Eksperdi arvamust tuleb hinnata kooskõlas teiste tõenditega. Kui eksperdi arvamus ja muud tõendid ning olulised asjaolud ei ole kooskõlas, ei pea kohus eksperdi arvamust arvestama. Isegi juhul, kui allkirjad lepingul ei kuulu M. M.ile, kinnitavad eelpool toodud asjaolud lepingu heaks kiitmist hageja poolt ning heaks kiidetud leping ei ole enam tühine TsÜS 129 lg 1 järgi. Tühisusele tuginemine peale lepingu heaks kiitmist ei ole võimalik. Kohus on kohtuotsuse põhjenduses viidanud asjaolule, et menetluses ei leidnud tõendamist asjaolu, et M. M. tunnistas nõuet suuliselt ja kinnitas võlgnevuse kustutamist esimesel võimalusel. Kohus ei selgitanud kostjale, et nimetatud asjaolu vajab täiendavat tõendamist. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Esimese astme kohus peab tagama tsiviilasja ammendava arutamise, muu hulgas on kohtul kohustus tagada pooltele võimalus esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate, asja lahendamiseks oluliste asjaolude kohta. Maakohus ei ole seda kohustust järginud, teinud, rikkudes sellega TsMS § 348 lg-id 2 ja 3 ning § 351 lg-t 2. Sellised rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi ning toovad kaasa kohtuotsuse tühistamise.
Kuigi vaidlus taandus küsimusele, kas poolte vahel on kehtiv kommunaalteenuste leping või mitte, tuli selle tuvastamiseks lahendada ka küsimus, kas leping võis olla allkirja puudumisel muutnud kehtivaks mõnel muul õiguslikul alusel (esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingu heakskiitmine TsÜS § 129 lg 1 mõttes). 12.06.2007 esitatud vastuses hagile (tl 15-16) tugines kostja eelkõige asjaolule, et lepingute (nii üüri- kui kommunaalteenuste osutamise lepingu) sõlmimine toimus hageja seadusliku esindaja teadmisel ning et viimane andis isiklikult lubaduse tekkinud võlgnevus kustutada. 29.08.2008 esitatud vastuhagis (tl 60-61) tugines kostja samuti lepingute kehtivusele ning asjaolule, et hageja kasutas üüripinda kaubanduspinnana ka faktiliselt ja tarbis kommunaalteenuseid. Asjas tõendina esitatud 17.08.2006 maksekorraldusest nähtuvalt on OÜ Malkon juhatuse liikme M. M. isikus kandnud OÜ-le Hansa Ehitusrgupp üle 30 000 krooni, maksekorralduse selgituses on viidatud kolmele arvele ning nimetatud, mida ja millise perioodi eest tasutakse. Nimetatud tõendist nähtuvalt on kõnealused arved hagejale kätte toimetatud ja hageja on neid aktsepteerinud (hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et need arved edastati hagejale O. M. vahendusel). Kohus seevastu leidis, et kuna hageja esindaja ei ole 20.03.2006 kommunaalteenuste lepingule alla kirjutanud (ekspertiisiakti kohaselt ei ole ta seda tõenäoliselt teinud), on leping tühine ning hagejal on õigus saada tasutud raha tagasi. Maakohus märkis lakooniliselt, et kostja ei ole tõendanud väidet, nagu oleks M. M. võlgnevust tunnistanud, ning leidis, et kostja sai hagejalt 30 000 krooni alusetult (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1). Vastuhagi kohta leidis kohus, et tühise tehingu järgi ei teki hagejal kohustust tasuda lepingujärgseid makseid ega viivist arvete maksmisega viivitamise eest. Kohus ei hinnanud kostja väiteid selle kohta, et hageja kasutas nii äripinda kui tarbis kommunaalteenuseid. Maakohus ei kaalunud, kas hagejal võis olla mingist muust õiguslikust alusest tekkinud kohustus kanda nimetatud kulusid ega teinud kostjale tõendite ebapiisavuse korral ettepanekut oma väidete tõendamiseks. 09.02.2009 kohtuistungil (protokoll tl 110-112) on kostja esindaja väitnud, et O. M. tegutses hageja nimel ning hagejale oli väljastatud tegevusluba. Maakohus ei hinnanud seda väidet kooskõlas TsÜS § 118 lg-ga 2, mis võimaldab teatud juhtudel järeldada, et esindatav on volituse andnud: hageja nimel tegutses esindajana isik, kelle tahteavaldused ja käitumine mõjutasid kostjat uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub seda. Kui maakohus leidis, et esitatud tõenditest ei saanud järeldada tehingu heaks kiitmist, siis oleks tulnud teha kostjale ettepanek oma väiteid täiendavalt tõendada. Ka Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et kohtul tuleb selgitada pooltele asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning tõendamise koormust (näit 17.12.2008 otsus nr 3-2-1-114-08). TsMS § 351 lg 1 järgi peab kohus arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Seega pidi maakohus arutama pooltega nii hagis kui vastuhagis sisalduva nõude võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni. Ilma seda tegemata ei ole kohtul võimalik pooltele selgitada, mis asjaolud on asjas olulised, küsida poolte seisukohti nende asjaolude kohta ja selgitada pooltele, kes neist peab tõendama ühte või teist asjaolu. Maakohus ei ole neid põhimõtteid järginud. Kuna maakohus on jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha asjas uut otsust. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid, mida esimese astme kohus tuvastanud ega hinnanud pole. Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik tuvastada esmakordselt faktilisi asjaolusid, sest vastasel juhul oleks poolte kaebeõigus ebaproportsionaalselt piiratud. Kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole selles menetluses võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada. Menetluskulud jaotatakse poolte vahel asja uuel läbivaatamisel, sõltuvalt lahendist. Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.