Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ele Liiv ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. juuni 2010. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-27416
Tsiviilasi
AS-i Glaskek Alumiinium (pankrotis) hagi OÜ Combidek Logistika vastu 195.337, 50 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. veebruari 2010. a. otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i Glaskek Alumiinium (pankrotis) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
195.337, 50 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
24. mai 2010. a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant AS Glaskek Alumiinium (alates 15. veebruarist 2010. a. pankrotis, registrikood 10614128, asukoht Peterburi tee 47, Tallinn), lepinguline esindaja adv. Siiri Malmberg Vastustaja OÜ Combidek Logistika (registrikood 10889871, asukoht Kesk-Sõjamäe 10a, Tallinn), lepinguline esindaja adv. Cardo Soosaar
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
Hageja on seisukohal, et makseotsusest tulenev tollivõla tasumise kohustus on hageja ja kostja solidaarne kohustus. Solidaarne vastutus tuleneb Euroopa Nõukogu määruse nr. 2913/92 art. 201 punktist 3, mis sätestab, et võlgnik on deklarant, s. t. kostja. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik. Art. 213 sätestab, et kui ühest tollivõlast tuleva maksusumma tasumise eest vastutab mitu isikut, vastutavad need selle eest solidaarselt. Hageja on täitnud eelkirjeldatud solidaarkohustuse Eesti riigi ees täies ulatuses, s. t. ka osas, mis kuulub tasumisele kostja poolt. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on maksuotsusest tuleneva maksukohustuse täitnud. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt maksuotsusega määratud täiendava tollimaksu ja käibemaksu tasumist, kuna tegemist on hageja maksukohustusega. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
Kohus leiab, et ka täiendav importtollimaks ja käibemaks on hageja maksukohustus, mille tasumisel ei teki hagejal VÕS § 69 lõigete 1 ja 2 alusel kostja suhtes tagasinõudeõigust. Kostja ei teavitanud hagejat, et hagejale saadetud kaubad ei vasta sooduskohtlemise tingimustele, mistõttu tekkis täiendava maksu maksmise kohustus, mida ei saa käsitleda hagejale tekkinud kahjuna. Hageja kahjuna saaks käsitada näiteks tollivõlalt arvestatud intressi või muid sanktsioone, kuid selliseid sanktsioone ei ole hageja suhtes kohaldatud. Edasine menetlus Tartu Maakohtu 15. veebruari 2010. a. määrusega kuulutati välja hageja pankrot. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Rahandusministri 26. aprilli 2006. a. määrusega nr. 301 kehtestatud Tolliagentuuri tegevusloa ja tolliagendi tunnistuse väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ning tolliagentuuri tegevuse korra § 5 lg. 1 ei ole kohane, kuna see viitab olukorrale, kus tolliagentuur täidab kolmanda isiku kohustuse. Käesoleval juhul on tegemist kostja enda kohustusega. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled on solidaarvõlgnikud tulenevalt Maksu- ja Tolliameti 24. mai 2007. a. maksuotsusest nr. 12-5/318 ja Ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) artiklist 213. Ka halduskohtumenetluses nii maa- kui ka ringkonnakohtus oli kostja kaasatud menetlusse kolmanda isikuna. Kui kostja oleks asunud seisukohale, et maksuotsus tema õigusi ja kohustusi ei puuduta, oleks ta menetluses osalemisele vastu vaielnud. Vastavalt maksuotsusele on mõlemad pooled maksuvõla, s. h. täiendava tollimaksu ja käibemaksu suhtes kohustatud isikuteks. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg. 3 kohaselt, kui maksusumma tasumise eest vastutab solidaarselt mitu maksukohustuslast, on maksuhalduril õigus teha neile ühine maksuotsus. Asjaolu, et kostja esindas suhetes tolliga hagejat, ei tähenda, et tal ei võinud tekkida sellisest tegevusest iseseisvaid kohustusi. Nimelt sätestab ÜTS art. 201 p. 3, et võlgnik on deklarant (antud juhul kostja). See tähendab, et esmajoones tekib maksu tasumise kohustus tolliagentuuril, mitte importööril. Kaudse esindamise korral (ÜTS art. 5 kohaselt) on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik. Seega tekkis mõlemal poolel iseseisev kohustus tasuda tollivõlg ning see ei ole olemuslikult käsitletav üksnes hageja kohustusena, vaid eelkõige kostja tegevusega kaasneva kostja kohustusena. Tollivõla tasumise kohustus oli olemuslikult kostja kohustus ja seaduse kohaselt poolte solidaarkohustus. Kokkulepet, et vaidlusalusest maksuotsusest tulenev tollivõlg kuuluks täitmisele ainult hageja poolt, ei ole pooled sõlminud. Asjaolu, et pooled on taolisi kokkuleppeid varasemalt sõlminud, ei tähenda, et neil oleks taoline kokkulepe vaidlusaluse maksuotsuse täitmise kohta. Seega jaguneb tekkinud solidaarkohustus poolte vahel VÕS § 69 lg. 1 kohaselt, s. t. võrdsetes osades. Kui maakohtu käsitlus oleks õige, muudaks see kogu solidaarkohustuse olemuse mõttetuks. Vastavalt maakohtu seisukohale vastutaksid kohustatud isikud täies ulatuses ja mingit kohustuse omavahelist jagamist ei toimuks. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on õige ja piisavalt motiveeritud, kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendust ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lõikega 6 ei korda seda.
Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et õige on maakohtu järeldus, et omavahelises suhtes ei pea pooled vaidlusalust kohustust täitma võrdsetes osades, nagu hageja on väitnud. VÕS § 69 lõikes 1 sätestatud põhimõtte kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades üksnes siis, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selle üle, et hagis nõutav rahasumma kujutab endast tollimaksu põhisummat, mis ei sisalda intressi vmt. Maakohus leidis õigesti, et pooltel on käsundisuhe ning et selle olemusest tulenevalt ei pea käsundisuhte pooled omavahelises suhtes täitma tollimaksu tasumise kohustust võrdsetes osades. Et tegemist on imporditavalt kaubalt tasumisele kuuluva maksuga, käsundisaaja ei impordi aga kaupa, vaid tegeleb üksnes tollivormistusega, siis oleks tollimaksu tasumise kohustuse nende vahel võrdne jaotamine vastuolus pooltevahelise suhte olemusega. Taoliselt, vastavalt kohustuse olemusele on ka pooled ise oma varasema praktika kohaselt tollimaksu tasumise kohustust omavahelises suhtes jaotanud: hageja ei ole esile toonud ühtegi juhtu, mil kostja poolt hageja eest makstud tollimaksud oleksid lõppkokkuvõttes jäänud kostja kanda. Nõustuda ei saa kaebuse väitega, nagu muudaks taoline käsitlus solidaarkohustuse olemuse mõttetuks. Solidaarkohustuse puhul tuleb eristada kahte tasandit: solidaarne kohustus kolmanda isiku ees ja kohustuse jaotus solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. Õige on kostja viide VÕS § 69 lõikele 1, mille tekstis on juba sõnaselgelt ette nähtud võimalus solidaarvõlgnike omavahelises suhtes kohustuse jaotumiseks teisiti kui võrdsetes osades: omavahelises suhtes kuuluvad kaalumisele muud asjaolud kui suhtes võlausaldajaga, kelle ees võlgnikel solidaarne kohustus on. Et hageja poolt solidaarvõlgniku vastu esitatava tagasinõude eeldused ei olnud täidetud, jättis maakohus õigesti hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 apellandi kanda.
Ele Liiv
Iko Nõmm
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.