04. juuni 2010 kell 15.30, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-58713
Tsiviilasi
OÜ AEhagi SKAS-i vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
112 042,37 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ AE(registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm (Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja 9, 51003 Tartu) Kostja SKAS (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja ES
Kohtustungi toimumise aeg
22.04.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm Kostja esindaja ES
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista SKAS-ilt 112 042 (ükssada kaksteist tuhat nelikümmend kaks) krooni ja 37 senti OÜ AE kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista SKAS-ilt menetluskulud 100% ulatuses OÜ AEkasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Pooled sõlmisid 29.07.2006 superkasko kindlustuslepingu kindlustussummaga 400 000 krooni, omavastusega 3 000 krooni, kehtivusega kuni 28.07.2007, mille esemeks oli sõiduauto Audi A6, reg. märgiga XXX ning volitatud kasutajaks oli RB(tl 9-10).
2.28.03.2007 kella 21.30 paiku toimus Jõhvis, Kaare tn 25 maja juures liiklusõnnetus, mille põhjustas RB sõiduautoga Audi A6, sõites teelt välja vastu puud, mille kohta alustati väärteoasi nr 2440,07,002807 LS § 7419 lg 1 järgi ja määrati kostjale karistuseks 16.04.2007 otsusega rahatrahv 10 200 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.
3.RB vaidlustas väärteoasja Viru Maakohtus, kes oma 18.03.2008 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-07-2191 lõpetas RB’i osas väärteomenetluse süüdistuses LS § 7419 lg 1 järgi tema tegevuses väärteo tunnuste puudumise osas ning tunnistas RB’i süüdi LS § 7417 lg 1 järgi ja määras RB’ile karistuseks rahatrahvi 4 200 krooni. Kohtuotsus jõustus 26.03.2008 (tl 15-16).
4.12.11.2007 tegi kostja otsuse, mille keeldus kahju hüvitamisest hagejale, põhjusel, et sõidukijuht oli avarii põhjustamise ajal väidetavalt narkojoobes. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub peale hagi täpsustamist kohustada kostjat kindlustuslepingust tulenev kohustus täita ja välja mõista kindlustushüvitis summas 112 042,37 krooni juhinduvalt VÕS § 476 lg 1,3. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
6.Hageja ei nõustunud kostja 12.11.2007 otsusega ja vaidlustas selle 20.05.2008 peale 28.03.2008 kohtuotsuse jõustumist, kus sõidukijuhi väidetav narkojoobes viibimine ei leidnud tuvastamist. 20.06.2008 vastuses kostja teatas, et ei täida kindlustuslepingust tulenevat kahju hüvitamise kohustust, vaid loeb väärteomenetluses läbi viidud narkojoobe tuvastamise ekspertiisiaktiga sõidukikindlustuse üldtingimuste punkti 23.2 rikkumise tõendatuks, ning leiab, et kahju ei kuulu hüvitamisele (tl 17-18). Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega, kuna on tuvastatud, et RBei juhtinud autot narkojoobes olles.
7.Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 106 nähtub, et isik oli enne ekspertiisi tarvitanud ninatilku ja külmetusravimeid. Isikul narkootilise joobe tuvastamiseks on liiklusseaduse rakendamisega ette nähtud vastav menetluskord. Käesolevas väärteoasjas ei vastanud joobeseisundi tuvastamise akt, ega tuvastamiseks läbi viidud menetlus „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korrale“ (edaspidi kord), mis on sätestatud 02.04.2001 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 120. Mingitel muudel meetoditel tuvastamine, kas isik viibis narkojoobes või mitte ei ole Eesti Vabariigis aktsepteeritav. Antud juhul on rikutud korra § 13, aktis viidatud laboratoorset uuringut ei ole mitte mingil viisil fikseeritud, sealhulgas ei ole teada, mis kellaajal, mil moel ja kellelt võeti laboratoorseks uuringuks analüüsitav materjal, ei ole teada, millise metoodikaga seda analüüsiti ning, milline oli analüüsi protsess.
8.Hagejale tekkis kahju summas 135 750 krooni, mis on sõiduki taastamisväärtus (tl 11-14).
9.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et RB’i ülekuulamisprotokoll on koostatud vahetult peale liiklusõnnetust, kell 23.30. Isik oli sel ajal saanud sündmuskohal käinud kiirabibrigaadilt esmaabi ning järgmisel päeval tuvastati RB’il peapõrutus.
10.Hageja juhib ka tähelepanu, et uriinitesti tulemus võis olla valepositiivne, kuna valepositiivset narkotesti põhjustavad muuhulgas ka käsimüügist saadavate ravimite tarvitamine, sh külmetus- ja nohuravimid, mis annavad valepositiive tulemuse just amfetamiini markerile uriinianalüüsis. RBkinnitab, et oli enne liiklusõnnetust tarvitanud külmetus- ja nohuravimeid, mis võisid testi tulemust muuta. Kordustesti võimalust RBile õnnetuse toimumise järgselt ei võimaldatud. Kostja vastuväited
2-08-58713
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja on seisukohal, et tal puudub vastavalt sõidukikindlustuse üldtingimuste punktile 23.2 kindlustushüvitise maksmise kohustus, kuna punkti 23.2 kohaselt ei tohi sõidukit juhtida alkoholi, narkootilise või psühhotroopsete ainete mõju all olles. Sõidukit juhtinud isik pani ennast eelnevalt narkootikumide tarvitamisega teadlikult olukorda, mis takistas adekvaatselt sõidukiroolis ümbritseva tajumist, mistõttu on antud juhul põhjendatud kindlustushüvitise vähendamine nullini. Kostja märgib, et TsMS ei sätesta, et ühe isiku suhtes jõustunud väärteomenetluse otsus oleks pooltele tsiviilkohtumenetluses siduv. Vastavalt Riigikohtu seisukohale saab sellist väärteomenetluses tehtud lahendit koos väärteomaterjalidega kasutada tõendinda tsiviilkohtumenetluses, seega on väärteootsuse näol tegemist ühe dokumentaalse tõendiga. Kostja selgitab, et nii väärteomenetluses kui kriminaalmenetluses kehtivas kohustatud isiku suhtes nn. kõrgemad tõendamisstandardid kui tsiviilkohtumenetluses – väärteomenetluses on dokumentidele kehtestatud näiteks erinõuded. Väärteomenetlus on suunatud isiku riigipoolse karistamisele, kus kõik kahtlused tõlgendatakse alati isiku kasuks, kelle suhtes menetlus algatati. Antud juhul ei ole Viru Maakohtu 18.03.2008 kohtuotsusest jälgitav, mis tegelikkuses põhjustas RBi suhtes väärteomenetluse lõpetamise süüdistuses LS 7419 lg 1 järgi.
13.Kostja leiab, et RB’i narkojoobes viibimine on tõendatud politseiametniku M. Kaev’u ütlustega väärteomenetluses, milliste kohaselt jäi temale kui politseiametnikule sündmuskohal arusaam, et liiklusõnnetuse põhjustanud isik oli nagu narkojoobes ning kuna alkomeeter joovet ei näidanud, toimetati isik narkoekspertiisi. Samuti käitus RB sündmuskohal peale liiklusõnnetust ebaadekvaatselt ning esinesid kõrvalekalded tavapärase normaalse isiku käitumisest. RBise avaldas ülekuulamise protokollis 28.03.2007, et tarvitas amfetamiini viimati 24.03.2007 varahommikul 01.00 ajal Aiandi baaris (tl 41-42). Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 106 (tl 4344) nähtub, aga, et RB’il puudusid liiklusõnnetuse järgselt välised vigastused, isikul esinesid nii tasakaalu- kui koordinatsioonihäired ja isikul tuvastati uriinis amfetamiininäit. Psühhiaater ütluste kohaselt toimus joobe tuvastamine mitmete komponendi koosmõju hindamisel: 1) positiivne reaktsioon testerile, 2) esines veider käitumine ja 3) esinesid kerge koordinatsioonihäired. Samuti viitas psühhiaater, et isegi kui RB’il oleks esinenud peapõrutus, ei oleks see kuidagi selgitanud sellist ebaadekvaatset käitumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et saab lugeda tõendatuks, et RBoli liiklusõnnetuse toimumise hetkel faktiliselt narkootilise aine mõju all.
14.Kostja selgitab, et isegi juhul kui oleks põhjendatud hageja poolt tellitud kahjustatud sõiduki remondi eest tasumine summas 135 750 krooni, oleks hagi rahuldamise korral põhjendatud hüvitise väljamõistmine ilma arvel nr 242 märgitud käibemaksuta. Antud juhul on hageja sõiduki taastusremondi tellinud ise ning on selle eest ka ise maksnud ja käibemaksukohustuslasena saab hageja käibemaksu summas 20 707,63 krooni tagasi. Kokkuvõttes saaks hageja rohkem, kui talle on sõiduki kahjustamisega varalist kahju tekkinud. Kohtuotsuse põhjendus
15.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega sh väärteoasja nr 4-07-2191 toimiku materjalidega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Puudub vaidlus, et poolte vahel oli 29.07.2006 sõlmitud superkasko kindlustuslepingu kindlustussummaga 400 000 krooni, omavastusega 3 000 krooni, kehtivusega kuni 28.07.2007, mille esemeks oli sõiduauto Audi A6, reg. märgiga XXX ning volitatud kasutajaks oli RB(tl 910) ning liiklusõnnetuse asjaolude üle, et 28.03.2007 kella 21.30 paiku toimus Kaare tn 25, Jõhvi maja juures liiklusõnnetus, mille põhjustas RB sõiduautoga Audi A6, sõites teelt välja vastu puud.
2-08-58713
18.Liikluskindlustus seadus (edaspidi LKindlS) § 26 lg 1 järgi liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 452 lg 1 järgi kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult.
19.Poolte vahel on vaidlus, kas RBoli liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel narkojoobes ning kas kostja on kohustatud tekkinud kahju hagejale hüvitama. 12.11.2007 tegi kostja otsuse, mille keeldus kahju hüvitamisest hagejale, põhjusel, et sõidukijuht oli avarii põhjustamise ajal väidetavalt narkootilises joobes.
20.Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 on kehtestatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord, mille § 2 järgi «Liiklusseaduse» § 20 lõike 3 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korra § 9 lg 4 järgi narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või neist põhjustatud joove tuvastatakse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus kliinilise leiu ja bioloogiliste vedelike uuringu alusel. Korra § 12 lg 1 alusel joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus tehtud arstliku läbivaatuse ja laboratoorsete uuringute tulemused ning oma otsuse, mis sisaldab ka joobeastme määramise otsust, fikseerib arst joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis. Antud asjas on tõendatud väärteoasjas nr 4-07-2191 üle kuulatud tunnistaja Eva-Marie Nurk ütlustega, et vaidlusalusel juhul ei järgitud narkojoobe tuvastamisel Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kehtestatud korda, vaid joove tuvastati testri abil, mitte uriini uuringutega (tl 2125). Samuti on EMN märkinud, et testrid võivad anda ebamääraseid tulemusi ning, et tulemust võivad mõjutada efedriini sisaldavad ravimid. Joobeseisundi tuvastamise aktiga nr 106 on tõendatud, et RB oli tarvitanud ninatilku ja külmetusravimeid (tl 43-44). Ravimite kasutamist kinnitas oma ütlustega tunnistaja RB kohtuistungil. Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et RB oleks võimaldatud või selgitatud korduvtesti võimalust. Tunnistaja RB ́i ütluste kohaselt ei selgitatud talle korduvtesti võimalusi. Kohus leiab, et kostja väide, et RBkäitus sündmuskohal peale liiklusõnnetust ebaadekvaatselt ning esinesid kõrvalekalded tavapärase normaalse isiku käitumisest on hinnanguline ega tõenda narkojoobe olemasolu. Kõrvalekalded tavakäitumisest võivad olla tingitud ka hetke tervislikust seisundist. Eeltoodu käitumine on pigem eelduseks tõsise kontrolli tegemise vajadusest. Kontrolli vajaduse tingis ka asjaolu, et roolis olnud isik sõitis vastu puud, seega eeldus trauma saamiseks oli olemas ja teiseks oli juht haige ja kasutanud ravimeid, millest ta rääkis asja menetlenud isikutele. Samas märgib kohus, et sõidukijuht oli pärast liiklusõnnetust 2 nädalat töövõimetuslehel, mille on väljastanud neuroloog (väärteoasja nr 4-07-2191 toimiku lk 5). Kohus leiab, et kompuuteruuring leidudeta ei välista trauma saamist nagu on kostja vastuväide. Asjaolu, et kohapeal puudusid võimalused seaduses ettenähtud uuringute läbiviimiseks ei anna alust seadusega kehtestatud korra rikkumiseks. Kohus möönab, et kostjal puudub selliste juhtumite korral võimalus midagi teha ning kooskõlas seadusega tõendeid kujundada, kuid kohus leiab, et see on kindlustusandja äririsk. Viru Maakohtu 18.03.2008 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-07-2191 on tõendatud, et RB’i osas lõpetati väärteomenetlus LS § 7419 lg 1 järgi tema tegevuses väärteo tunnuste puudumise tõttu.
2-08-58713 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et koostatud joobeseisundi tuvastamise akt nr 106 ei ole usaldusväärne ning seega on tõendamata, et RB oli narkojoobes. Kostja veendumus, et sõidukijuht oli narkojoobes ei ole tõendiks ega aluseks jätta kahju hüvitis välja maksmata, mistõttu on kostja kohustatud hagejale kahju hüvitama.
21.LKindlS § 35 lg 1 alusel asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. Vaidlus puudub täpsustatud kahju suuruse üle, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju summas 112 042,37 krooni, mis on kooskõlas VÕS § 476 lg-ga 1 ja 3. Menetluskulud
22.Kooskõlas TsMS §-ga 163 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu ja õigusabikulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.