Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Harju Maakohtu 24.11.2008.a. otsusega kuulutati välja ML pankrot. Hageja esitas nimetatud pankrotimenetluses nõudeavalduse kogusummas 2 512 560 krooni. Võlgniku pankrotimenetluses 20.04.2009.a.toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja I hageja nõudele vastuväite täies ulatuses ning haldur esitas hageja nõudele vastuväite osaliselt summas 112 560 krooni. Nõude aluseks on hageja ja OÜ S vahel 30.06.2006.a. sõlmitud Laenuleping, mille kohaselt hageja andis OÜ-le S laenu 1 200 000 krooni. Samal kuupäeval, 30.06.2006.a., sõlmiti hageja ja Võlgniku vahel käendusleping nimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks, juhul kui OÜ S ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Pooled sõlmisid 18.07.2007.a. käenduslepingu lisa, millega muutsid käenduslepingut. Laenusumma on OÜ-le S üle antud laenulepingu sõlmimise ajal, mida kinnitab laenulepingu p 2.1. OÜ S kohustus laenu tagastama vastavalt lepingu p-le 2.2. hiljemalt 31.mail 2007.a. Käesolevaks ajaks on OÜ S äriregistrist kustutatud, kuid laen koos intresside ja viivistega on tagastamata. Käenduslepingu p. 1.1.1. sätestab, et kui OÜ S ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tasuda laenusumma 1 200 000 krooni koos intressidega tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustub Käendaja täitma laenulepingust tulenevad nõuded oma vara või vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses , tasudes Kreeditorile laenusumma, intressid, viivised , kahju ja sissenõudmisega seotud kulud. Võlausaldaja on võlgniku poole pöördunud võla tasumiseks, kuid võlgnik ei ole omapoolseid kohustusi täitnud. Kuivõrd OÜ S ei ole omapoolseid laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, siis on võlausaldajal õigus nõuda käenduslepingu alusel võlgnikult laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Käesolevaks ajaks on laenulepingu alusel tasumata laenu põhisumma 1 200 000 krooni. Hagejal on õigus nõuda võlgnikult intresse 335 päeva eest (30.06.200631.05.2007). Hageja intressinõue võlgniku vastu on 112 560 krooni. Samuti on hagejal õigus nõuda viiviste tasumist perioodi 1.06.2007 – 24.11.2008 eest, 542 päeva eest. Viivis on päevas 24 000 krooni. Arvestades, et viiviseid ei saa nõuda suuremas summas, kui seda on põhinõue, siis on käesolevaks hetkeks viiviste kogunõue 1 200 000 krooni. Hageja nõue võlgniku vastu koos intresside ja viivistega on 2 512 560 krooni (1 200 000+1 200 000 +112 560). Kostja I vastuväited Kostja vaidleb hageja nõudele vastu alljärgnevas: Kuigi Harju Maakohus on 24.11.2008.a. otsusega kuulutanud välja ML pankroti (tsiviilasi 208-21301) on ML esitanud ka 29.08.2007 pankrotiavalduse Harju Maakohtule, enda kui füüsilise isiku pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus on oma 30.01.2008 otsusega tsiviilasjas 2-07-31809 jätnud ML pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamise nõudes rahuldamata. Eelmainitud otsuse pk 2 nähtub, et eksisteerib käendusleping OÜ P ja MLvahel käendatava summas 1 200 000 krooni, puudub aga käenduslepingu lisa.

Eelmainitud tsiviilasjas on 17.01.2008 MLajutine pankrotihaldur koostanud aruande. Aruande pk 2 kohaselt eksisteerib käendusleping OÜ P ja MLvahel, puudub aga käenduslepingu lisa. Eeltoodu annab alust järeldada, et käsitletav käenduslepingu lisa on tehtud tagantjärgi ja selle tegelik koostamise aeg ei ole teada. Käesoleval juhul on tegemist TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilise tehinguga. Näiline tehing on tühine. TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohtutäitur Rita Lohu on algatanud 05.01.2007 sissenõudja OÜ Majanduskaitse Büroo avalduse alusel täitemenetluse, mille käigus on arestitud ML arvelduskontod krediidiasutustes. Kohtutäitur Rita Lohu õiendist selgub, et MLon enamus varast võõrandanud kohtuvaidluse käigus OÜ-ga Majanduskaitse Büroo 2006 aasta jooksul. Eelmainitud olukorrast johtuvalt ei olnud võlgnik ML l õigus endale võtta täiendavaid varalisi kohustusi või pikendada varaliste kohustuste tähtaega. Peale väidetava käenduslepingu lisa allakirjutamist esitas MLise avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Käesoleval juhul on tegemist tehinguga, mis on vastuolus VÕS § 6 ja 7 tuleneva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. TsÜS § 87 tulenevalt on seadusega vastuolus olev tehing tühine. OÜ P ja ML vahelise käenduslepingu näol on tegemist tühise tehinguga, millest ML le kohustusi ei teki. VÕS § 143 on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Sama seaduse § 34 kohaselt on tarbija seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehinguid, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui käendatava kohustuse suurus ei ole käenduslepingu sõlmimisel selge ja ei ole kokku lepitud käendaja vastutus rahalises maksimumsummas. Nii käendusleping kui selle lisa on tühine, mis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Hagejal võib olla nõue OÜ S vastu, kuid puudub õigus nõuda kohustuse täitmist ML lt. Kostja II vastuväited hagile Kostja II tunnistab põhivõlga, kuid vaidleb vastu viiviste ja intresside väljamõistmisele täies ulatuses. Võlgnik esitas pankrotiavalduse ise. Pankrotiavaldusega koos esitas võlgnik vara ja võlgade nimekirja, mille kohaselt oli tal seisuga 31.07.2008.a. võlgnevus OÜ P ees 1 200 000 krooni. MLkinnitas Harju Maakohtus vandega muuhulgas ka oma kohustusi OÜ P ees summas 1 200 000 krooni. Kuna MLon nii oma pankrotiavalduses kui ka võlgniku vandes kinnitanud oma võlga OÜ P ees summas 1 200 000 krooni, siis ei pidanud pankrotihaldur õigeks tunnustada OÜ P poolt esitatud kõrvalnõudeid suuremas ulatuses kui põhivõlg, ehk siis kokku 2 400 000 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu 24.11. 2008.a. otsusega kuulutati välja tsiviilasjas nr 2-08-21301 MLpankrot. Hageja esitas nimetatud pankrotimenetluses 28.11.2008.a. nõudeavalduse kogusummas 2 512 560 krooni. 20.04.2009.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja I nõudele vastuväite täies ulatuses ning haldur esitas vastuväite osaliselt summas 112 560 krooni. PankrS § 106 lg 1 sätete kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.

Võlausaldaja nõude aluseks on 30.juunil 2006.a. hageja ja võlgniku vahel sõlmitud käendusleping (toimiku lk 10,11). Nimetatud käendusleping on sõlmitud samal päeval hageja ja OÜ S vahel sõlmitud laenulepinguga laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks, juhul kui OÜ S ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt (toimiku lk.8-9). Laenusumma, 1 200 000 krooni on laenulepingu alusel üle antud laenulepingu sõlmimise ajal (Laenulepingu p.1.2).Laenusumma üleandmist tõendab ka kassa väljamineku order (toimiku lk. 94), hageja pearaamatu väljavõte (toimiku lk. 95), hageja majandusaasta aruanne (toimiku lk. 96-109), OÜ S ajutise halduri aruanne, , kostja II võlanimekiri , võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlgniku vanne koos varade ja võlgade nimekirjaga (toimiku lk . 156-158). Seega on tõendatud laenusaaja poolt raha kättesaamine. 30.06.2006.a. Käenduslepingu p. 3.1. kohaselt kohustub käendaja täitma 30.06.2006.a. OÜ P ja OÜ S vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustusi OÜ P ees juhul, kui laenusaaja ei täida oma kohustusi õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Käendaja vastutus algab laenusaaja poolt kohustuse täitmiseks määratud tähtpäevale järgneval päeval. Kuivõrd OÜ S ei ole omapoolseid laenulepingust tulenevaid kohustusi õigeaegselt täitnud, siis on võlausaldajal õigus nõuda käenduslepingu alusel võlgnikult laenulepingust tulenevat kohustuste täitmist. Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt. kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käesoleva kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Kohus on seisukohal, et MLkäenduslepingu poolena ei ole tarbija VÕS § 34 mõttes. VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. MLsõlmis käenduslepingu OÜ S omaniku ja juhatuse liikmena huvist OÜ S majandustegevuse vastu, mitte oma isiklike ja elukondlike vajaduste rahuldamiseks. Kohus on seisukohal , et MLjuhatuse liikmena omas valitsevat mõju äriühingu üle, mis samuti välistab tarbijakäenduse. Kuivõrd sõlmitud käendusleping ei ole tarbijakäendusleping, siis ei ole ta tühine seetõttu, et käenduslepingus puudub kokkulepe käendaja vastutus rahalises maksimumsummas. Käendaja vastutuse maksimumsumma on poolte vahel kokku lepitud Käenduslepingu lisaga 18.07.2007.a. Kostja I väide, et Käenduslepingu lisa on sõlmitud tagantjärgi, on paljasõnaline ja tõendamata. Halduri aruanne ei tõenda käenduslepingu lisa puudumist, vaid seda, et lisa ei olnud haldurile esitatud. Kostja I ei ole täpsustanud, millise seadusega on vastuolus tehingute tegemine ja kohustuste võtmine täitemenetluse ajal. Kohus leiab, et täitemenetlus ei takista tehingute tegemist ja kohustuste võtmist, mistõttu ei saa väita, et käenduslepingu lisa sõlmimine oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ja seetõttu tühine. Asjaolu, et käenduslepingu lisa sõlmimisest vaid pooleteise kuu pärast esitas võlgnik enda pankrotiavalduse, et muuda käenduslepingu ja selle lisaga võetud kohustust olematuks või vastuolus olevaks hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja II ei tunnista viiviseid ja intresse täies suuruses. Kohus leiab, kuna viiviste ja intressi maksmine on ette nähtud OÜ P ja OÜ S vahel sõlmitud lepinguga, OÜ P ja MLvahel sõlmitud käenduslepinguga on ette nähtud käendaja kohustus

tasuda laenusumma, intressid ja viivised, siis intresside ja viiviste vähendamiseks puudub alus. Intressi arvestamise aluseks on 10 % aastas ja viivise arvestuse aluseks on 2 % päevas. Eeltoodu alusel ja kõiki tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et OÜ P hagi kuulub rahuldamisele ja hageja nõue summas 2 512 560 krooni tuleb tunnustada MLpankrotimenetluses teise järgu nõudena. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldas hagi, kannavad menetluskulud kostjad solidaarselt.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.