Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis Tele2 Eesti AS (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga 01.07.1998 mobiiltelefoniteenuste lepingu, mille alusel kohustuti pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Pooled kohustusid täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevat Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuse osutaja lõpetas üldtingimuste punkt IX kohaselt kostjaga ennetähtaegselt lepingu ning saatis kostjale lepingu lõpetamise teate. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 6351,62 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja on arvestanud viivist alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni avalduse esitamiseni 18.01.2010. Kostja on olnud viivituses 1367 päeva. Neil asjaoludel nõuab OÜ Aktiva Finants hagis Maie Helina vastu VÕS §-de 173 lg 1; 174; 191 lg 1; 192; 222 lg 1; 231 lg 1 alusel 12 702,24 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 6351,62 krooni ja viivis 6350,62 krooni ning lisanduva viivise 0,15% päevas tasumata võlasummast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja vähendas 15.04.2010 taotluses hagi nõuet. Hageja nõustus sellega, et nõue 2003. aastal esitatud arvete alusel tasumata summa 1413,40 krooni osas on aegunud ja vähendas selles osas nõuet. Hageja nõudis jätkuvalt põhivõla 4937,22 krooni ja viiviste 4936,22 krooni tasumist. Kostjal 2004 esitatud arvetest tulenevate nõuete aegumine hakkas kulgema TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt 01.01.2005 kell 00:00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2007 kell 24:00. Kuna hageja esitas kohtule 27.12.2007 maksekäsu kiirmenetluse avalduse samas nõudes, siis tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 punktist 3 peatus aegumine. Riigikohus on asunud tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 tehtud lahendis seisukohale, et TsÜS § 147 lõike 3 teise lause kohaselt on nõude sissenõutavus seotud arve esitamisega, mitte aga arve kättesaamisega nagu leiab kostja. AS Tele2 Eesti on esitanud kostjale kõik saadud teenuste kohta koostatud arved. Lepingu tingimuste punkti 7.2 kohaselt oli kostja kohustatud arve tasuma vaatamata asjaolule, et ta ei pruugi olla arvet kätte saanud. Selleks on Tele2 ette näinud võimaluse pöörduda Tele2 teeninduse poole lisateabe, sealhulgas teenuse kasutuse eristuse saamiseks. Seega isegi juhul, kui kostja ei saanud mõnest kolmandast isikust sõltuval põhjusel arveid kätte, siis oli kostjal kohustus uurida arve sisu ja arve ikkagi tasuda. Märkimist väärib ka asjaolu, et kuna kostja isiklikult on lepingud allkirjastanud, siis ei saa esineda ka olukorda, kus kostja ei ole teadlik saadud teenuste ja kauba eest tasumise kohustusest. Hageja on edastanud kostjale kokku kuus kirja võlanõude kohta. Lisaks on AS Tele2 Eesti saatnud kostjale kirja lepingu ülesütlemise kohta ning teatise nõude loovutamise kohta. Hagejal on säilinud info, et pärast kostjale 26.06.2007 kuupäeva kandva võlateatise saatmist on kostja vaielnud 09.07.2007 võlanõudele vastu. Samuti on kostja pärast järjekordse võlast teavitavaid kirju helistanud ise hagejale 17.10.2007 ning väitnud, et keegi teine isik on helistanud teenusnumbritele. Lisaks on kostja hagejaga telefoni teel ühendust võtnud 22.10.2007 ning lubanud edastada kaebuse Tele2

tegevusele, kuna ei olnud rahul Tele2 teenuste ja arvetega. Kostja on ka uuesti hagejale helistanud 15.11.2007. Tulenevalt asjaolust, et kostja on korduvalt hagejaga ühendust võtnud võla teemal erinevate vastuväidetega, on hageja seisukohal, et on ka tõendatud kostja poolt võlateatiste, pretensioonide ja hagihoiatuste kättesaamine. Sõltumata sellest, kas kostja on kätte saanud võlateatised, on AS Tele2 Eesti teavitanud kostjat lepingulisest viiviste nõudest kostja vastu juba 06.02.2004 kostjale esitatud arvel. Kostja vastuväited Kostja kirjalikes vastustes hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kätte saanud arveid, samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks kätte saanud võlanõude. Kostja eitab võlgnevuse olemasolu. Kostja leidis, et TsÜS § 146 lg 1 alusel on nõue aegunud. Kostja eitab mistahes asjaolusid, mis võiksid TsÜS § 158 lg 1 mõttes aegumise katkestada. Kostja ei ole õigustatud isikule võlgnetavat osaliselt tasunud, intresse maksnud ega andnud tagatist ega teinud muud tegu millega nõuet tunnustas. Samuti ei ole aegumine peatunud tähtajaks, mille alusel saaks asuda seisukohale, et nõue ei ole veel aegunud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli võetud menetlusse 27.12.2007, neli päeva enne aegumistähtaega, ja jäetud rahuldamata 10.12.2009. TsÜS § 160 lg 3 kohaselt nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Nimetatud tähtajast 10.12.2009 kulges aegumine edasi ja seda rohkem kui neli päeva, kuni alles 21.01.2010 esitas hageja kohtusse hagiavalduse. Seega on 3 aastane aegumise tähtaeg saabunud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks 01.07.1998 sõlmitud mobiiltelefoniteenuste osutamise lepingu ja selle lisad (tl 8-11). Teenuse osutamise eest on hageja esitanud 05.11.2003, 05.12.2003, 05.01.2004, 06.02.2004, 06.03.2004 arved (tl 12-13, 41-48). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2003. aastal esitatud arvete alusel tasumata summa 1413,40 krooni osas on hageja nõue aegunud, sellega seoses on hageja nimetatud summa ulatuses vähendanud nõuet ja nõuab lõppkokkuvõttes kostjalt 2004. aastal esitatud arvete alusel põhivõla 4937,22 krooni ja viiviste 4936,22 krooni väljamõistmist. 2004. aastal on hageja esitanud kostjale kaks arvet: 05.01.2004 arve nr 8183178 6287,60 krooni ja 06.02.2004 arve nr 8506134 10,65 krooni. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud selget arvestust kostja tasumiste kohta, loeb kohus TsMS § 439 alusel hageja põhinõudeks 2004. aastal esitatud arvete järgi 4937,22 krooni ja lahendab esmalt poolte vahel vaidluse, kas nimetatud hageja nõue on aegunud. Telefoniteenuste kasutamisest tulenevat nõuete aegumisega seonduvat on Riigikohus selgitanud 12.11.2008 otsuses nr 3-2-1-95-08 punktis 11. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Hageja nõudeks on liitumislepingust tulenev telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda

oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144). Liitumislepingutes kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on nõude sissenõutavus seotud arve esitamisega. Kostja pidi liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg algas 2004. aastal esitatud arvete osas TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2004. aasta lõppemisest, so

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.