Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. juuni 2010. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-14014
Tsiviilasi
OÜ AA(pankrotis) hagi OÜ A (pankrotis) vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja üleantud raha tagasinõudmiseks pankrotivarasse. (Hagihind 700 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ AA(pankrotis; registrikood XXX / seaduslik esindaja pankrotihaldur Kalev M , OÜ Pankrotibüroo M ja Partnerid, Lauteri 7-12, 10145 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Ramon R ; Kostja: OÜ A (pankrotis; reg kood XXX asukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja pankrotihaldur Monica P
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Tsiviilasi nr 2-07-14014
kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
Harju Maakohus tuvastas oma 28.04.2008.a. otsuses ning Tallinna Ringkonnakohus kinnitas oma otsuses alljärgnevad asjaolud:
Kostja esitas hagejale 25.04.2006 arve nr 04/01, milles palus tasuda 450 000 krooni lennuki LJ-55 hooldamise eest. 15.05.2006 esitas kostja hagejale arve nr 05/01, milles palus tasuda 250 000 krooni ”esindamise (Saksamaal ja Rootsis) ja teenuste eest (lennuki LJ 55 hooldamisel).” 15.05.2006 tasus hageja mõlemad arved, kandes kostjale üle 700 000 krooni. 30.08.2006 algatas Harju Maakohus AAOÜ pankrotimenetluse ja 20.12.2006 otsusega kuulutati välja hageja pankrot. Pankrotihalduriks määras kohus Kalev M. 28.03.2007 palus haldur esitada kostjal eelnimetatud arvete aluseks olevad dokumendid või muu materjali, mis kinnitaks, et kostja osutas hagejale nimetatud teenuseid. Kostja halduri järelepärimisele ei vastanud. Pankrotihaldur on veendunud, et kostja ei ole 2006.a. mais esitatud arvete aluseks olnud teenuseid reaalselt hagejale osutanud või osutati teenust võlgnikule äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kahjustades seeläbi võlausaldajate huve. Arvetelt jääb selgusetuks, millal ja millist teenust hagejale kostja poolt osutati. Hooldustööde teostamiseks puudus kostjal vastav luba. Kostjal puudub reaalne majandustegevus ning haldur on veendumusel, et kostja loodi eesmärgiga raha AAOÜ-st välja viia. Mõlema äriühingu juhatuse liikmeks ja osanikuks oli vaidlusalusel perioodil VS. Seega on tegemist näiliku tehinguga, mis on tühine. Tühise tehingu alusel saadu tuleb alusetu rikastumise sätete alusel hagejale tagastada. Olematu teenuse eest tasumisega kahjustati võlausaldajate huve. Kuna tehing tehti ca 3,5 kuud enne pankrotimenetluse algatamist, võib eeldada, et kostja oli teadlik hageja võlausaldajate huvide kahjustamisest. Tehingu teist poolt saab pidada PankrS § 117 tähenduses võlgniku lähikondseks. PankrS § 119 lg 1 kohaselt tuleb tagastada lisaks saadule
Tsiviilasi nr 2-07-14014
ka sellest saadud viljad ja muu kasu. Seega on kostja kohustatud hagejale tasuma raha kasutamise eest intressi, mis hagiavalduse esitamise seisuga moodustab 45 382 krooni. Lepingut ei sõlmitud kavatsusega osta või müüa teenust ja selle lepingu alusel konkreetset teenust ei osutatud. Tunnistaja ütlustega leidis kinnitust, et ettemaks oli mõeldud OÜ A stardikapitaliks. Hageja palus tunnistada tühiseks või kehtetuks 15.05.2006 hageja tehtud kaks tehingut, mille kohaselt kanti kostjale üle 700 000 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 700 000 krooni ja intressi põhivõlgnevuse täitmiseni.
Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal endal puudub veendumus, kas tal on kostja vastu nõue või mitte. See ei ole heas usus käitumine. Hageja ja kostja sõlmisid 14.02.2006 lepingu, mille objektiks oli osutada hagejale teenuseid, mis on seotud lennuki LJ-55 hooldamisega. Kostja ülesandeks oli vahendada hagejale tema äritegevuseks vajalike teenuste saamist Saksamaal, Rootsis ja Venemaal. Kostja ei osutanud hagejale lennuki hooldusteenust, vaid korraldas teenuse osutamist kolmandate isikute poolt. Vahendus- ja organiseerimisteenuse osutamise ja sellega kaasnenud kulude katteks väljastas kostja hagejale arved. Kui hageja nõue on suunatud rahaliste ülekannete tühiseks tunnistamiseks, siis vastavalt TsÜS § 98 lg-le 1 toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja ei ole seda kostjale teadaolevalt teinud. On arusaamatu, mis alusel saaks näilikuks pidada 15.05.2006 teostatud kahte rahalist makset. Kui hageja soovib PankrS § 109 lg 1 alusel tehingut kohtulikult kehtetuks tunnistada, on hageja seisukohal, et hageja ja kostja vahel eksisteerib kehtiv õigussuhe, mille kehtetuks tunnistamist ta taotleb. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue selge. Pooltevaheline vahendusleping on realiseerunud. OÜ A on vahendusteenuse osutanud ja hageja on teenuse saanud. Hagejal puudub võimalus summa tagasivõitmiseks. Tunnistaja ütluste põhjal on selge, et tegemist oli hoolduse vahendusega. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tegemist tavapärase tehinguga, mille rahaline maht ei ületa antud valdkonnas kehtivaid tavasid ja sama teenuse eest tasumisele kuuluvaid summasid. Võlausaldajate kahjustamine puudub, vastasel juhul kuuluks hagejalt lennuki teeninduse vahendamise tasud väljamõistmisele vastavalt alusetult rikastumise sätetele. Kohtuistungil 16.03.2010.a. jäid pooled oma nõuete juurde ning palusid kohtul lahendada nende vaheline vaidlus toimikus olevate tõendite alusel.
Kohus, tutvunud toimikumaterjalidega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 658 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise
Tsiviilasi nr 2-07-14014
lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. TsMS § 658 lg 2 järgi Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Eelnevas menetluses on tõendatuks loetud järgmised asjaolud:
Tsiviilasi nr 2-07-14014
täitmiseni. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonide intressimäär kuni 01.07.2006. a oli 2,75% ja pärast seda 3,5%. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele intressid enne 01.07.2006. a 105.20 krooni päevas ja alates 01.07.2006. a kuni hagiavalduse esitamiseni 133.90 krooni päevas, kokku 45 382 krooni (75 päeva x 105.20 + 279 päeva x 133.90).
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.