Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

muutus ebatõenäoliselt laekuvaks 7,3 miljonit krooni, millele lisandub garantiikohustus 5 miljonit krooni SEB Panga ees) kui ka SEB Panga poolt esitatud pankrotiavaldus ja tekkinud raskuste ületamiseks võlgniku avalduse alusel 2009.a. juunis alustatud kuid ebaõnnestunud saneerimismenetlus. 2009.a. kahjumiks kujunes auditeerimata majandusaasta aruande kohaselt 30,75 miljonit krooni. Käesolevaks ajaks ei ole võlgniku majandustegevus veel küll täielikult lõpetatud (lõpetamata mõned väiksemad objektid ja likvideerimata talvekahjustused), kuid selle maht on oluliselt langenud ja töötajaid on järgi veel vaid neli. Võlgniku 2008.a.majandusaasta aruande bilansi kohaselt oli 31.12.2008.a. seisuga võlgnikul vara kokku 41 512 935 krooni väärtuses, s h käibevara 24 936 910 krooni ja põhivara 16 576 025 krooni väärtuses. Lühiajalisi kohustusi oli 26 453 055 krooni ja pikaajalised kohustused puudusid. Seega oli vara kokku kohustustest oluliselt rohkem, kuid siiski oli käibevara osas mõningane puudujääk, sest lühiajalised kohustused ca 1,5 miljoni krooniga ületasid seda. 2009.a. majandusaasta aruande bilansi kohaselt oli aga 31.12.2009.a. seisuga vara kokku ainult 8,2 miljonit krooni, kuid kohustusi endiselt üle 26 miljoni krooni. Vara vähenemine põhivara osas toimus eelkõige seetõttu, et seoses kinnisvara hinnalangusega hinnati ca 15 miljoni krooni väärtuses alla kinnistud ja tütarettevõtete (OÜ A ning OÜ MG) pankrotiga kaotasid finantsinvesteeringud oma väärtuse. Kinnistute allahindamine põhineb OÜ PK poolt antud eksperthinnangutel, mistõttu nende bilansis korrigeeritud väärtust peab ajutine haldur tõepäraseks. Käibevara osas kanti maha aga ebatõenäoliselt laekuvad nõuded rea ettevõtjate vastu, kes olid maksejõuetud (pankrotistunud või pankrotieelses seisus). Bilansi andmete põhjal arvestatud maksevõime näitajad peegeldavad võlgniku nõrka majandusseisu, sest maksevõime tase on mitterahuldav ja varad on täielikult finantseeritud võlgadega. 10.05.2010.a. bilansi kohaselt on varasid 7,8 miljoni krooni eest, kohustusi aga 26,47 miljoni krooni eest, s t olulisi muutusi võlgniku varalises seisus toimunud ei ole. Kuna käibevahenditest on suur puudujääk, siis on ainuaktsionäri omanikulaenuga ja teistelt samasse kontserni kuuluvatelt ettevõtjatelt saadud laenu abil püütud täita hädavajalikke kohustusi, s o täita eelkõige Maksu- ja Tolliametiga sõlmitud maksude ajatamise graafikut ja tasutud hädavajalike teenuste eest. Võlgnikul on kontod Swedpangas, SEB Pangas, Sampo Pangas, Nordea Pangas ja Parex Pangas, kus kokku on 7 336 krooni, teistes Eesti pankades võlgnik kontot ei oma. Kassa jääk on 88,3 krooni. Võlgnik ei oma Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. Maanteeameti liiklusregistri ja ka võlgniku enda andmeil omab ta 6 sõidukit, mis on valmistatud 1999.a. kuni 2003.a., millistel raamatupidamuslik väärtus küll puudub, kuid millede turuväärtus kokku on halduri hinnangul kuni 200 000.- krooni. Käibevarana on arvel nõudeid ostjate vastu 2,184 miljoni krooni väärtuses, kuid ajutise halduri arvates on suur osa neist ebatõenäoliselt laekuvad: OÜ K , kelle võlg on 965 946 krooni omab ka maksuvõlga ca 5,5 miljonit krooni. Samuti ei pruugi laekuda kogu garantiitagatistena kinnipeetud 473 984 krooni. Seega võib tegelik laekumine olla ainult ca 200 000 -300 000 krooni. . Maksu- ja Tolliameti andmeil on võlgnikul 21.05.2010.a. seisuga maksuvõlga kokku 1 440 386 krooni, millest 132 700.- krooni on intressivõlg. Võlgniku andmeil moodustavad võlad hankijatele 10.05.2010.a. seisuga 8,9 miljonit krooni ja laenud 9,98 miljonit krooni, milledele lisanduvad garantiikohustused pankade ees 7 miljonit krooni ja alltöövõtjate kinnipeetud garantiikohustused 279 179 krooni ning võlad töötajatele 285 864 krooni. Tegelik võlgnevus on aga veelgi suurem, sest võlgniku raamatupidamine ei kajasta võlausaldajate poolt arvestatavaid viiviseid ja intresse. Nii näiteks on võlgniku andmeil võlgnevus Swedbanga ees 11,6 miljonit krooni, kuid Swedbanga poolt esitatud arvestuse kohaselt on see ca 17,5 miljonit krooni (7,6 miljonit krooni ja 632 146 EUR ́i). Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad moodustavad vähemalt 26,5 miljonit krooni samal ajal kui võlgnikul on reaalset vara ainult ca 6 miljoni krooni väärtuses. Samuti on tema majandustegevus võrreldes varasemaga äärmiselt minimaalne ning arvestades võlgnevuse suurust puudub tal selle

tasumiseks ja olemasolevate laenude teenindamiseks vajalik sissetulek. Seega võlgnevus viiviste ja intresside lisandumisega kasvab. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga ning kuna tal on piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb kooskõlas PankS § 31 lg 1 tema pankrot välja kuulutada. Püsiv maksejõuetus kujunes välja ja oli ilmne 2009.a. oktoobri alguses, mil oli selge, et saneerimiskava, mille kohaselt nõuete põhiosa oleks vähendatud 60%, väljastatud garantiisid 95% võrra ja intressid, viivised ning ainuaktsionäri ja temaga seotud ettevõtjate nõudeid 100% võrra, jääb pankade vastuseisu tõttu kinnitamata ning OÜ MG ja A pankrotistumisega on tekkinud suured kahjud (ligi 20 miljonit krooni) seoses laenude tagastamata jätmise ning garantiikohustuse realiseerumisega. Ka võlgnik peab maksejõuetuse põhjusteks OÜ MG pankrotistumisega seotud kahjusid, samuti saneerimismenetlusega seonduvat. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutisele haldurile käesoleval ajal teada. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur kinnisvarakriisi äärmiselt negatiivset mõju võlgniku majandustegevusele ja talle kuuluva vara väärtusele, s o kinnisvaraarenduseks soetatud kinnistute väärtuse mitmekordne vähenemine ja kinnisvaraarenduste peatumine, mis võimendus kinnisvaraarendusega tegelevate samasse kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate kaudu, kelle tegevust oli võlgnik finantseerinud ja laenudele garantiisid andnud, kuid kes 2009.a. pankrotistusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kooskõlas PankS § 23 ning vastavalt lisatud kalkulatsioonile palub haldur määrata ajutise halduri tasuks 23 400 krooni ja ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 1560 krooni. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS V pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine halduri ettekande kohaselt on võlgnikul vara 6 000 000 krooni ja võlgnevusi 26 000 000 krooni. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige RT. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 23 400 krooni ja ajutise halduri kulutuste katteks 1560 krooni nõudes. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva

seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks ja tehtud kulutuste katteks kokku 24 960 krooni pankrotivara arvelt. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.