31.mail 2010 kell 16.00, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu Lindorff Eesti AS hagi AP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 24 217,40 krooni Hageja: Lindorff Eesti AS
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja volitatud esindaja Eerika E (XXX) Kostja: AP(isikukood XXX; elukoht Rahvastikuregistri järgi XXX; tegelik elukoht XXX)
3.Välja mõista AP’ilt XXX) Lindorff Eesti AS (10231048) kasuks 40 599,26 krooni (nelikümmend tuhat viissada üheksakümmend üheksa krooni ja 26 senti, sh põhivõlg 24 217,40 krooni, intress 2 984,80 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 13 397,06 krooni).
4.Välja mõista AP’ilt Lindorff Eesti AS kasuks viivis 0,04 % (null koma null neli protsenti) põhivõla jäägilt (otsuse tegemise seisuga 24 217,40 krooni) päevas alates 01.06.2010 kuni põhivõla tasumiseni.
Menetluskulud jätta APkanda ja mõista APilt Lindorff Eesti AS kasuks välja menetluskulud 5060 (viis tuhat kuuskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
20.06.2008 Lindorff Eesti AS esitas Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse APilt võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. 03.02.2008 edastati avaldus kohtualluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule. 22.08.2008 kohtumäärusega Harju Maakohus rahuldas avalduse ja tegi kostjale makseettepaneku. Kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus 25.11.2009 lõpetati ja menetlus jätkus hagimenetluses. 14.12.2009 hageja esitas kohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis. Hagiavalduse asjaolude kohaselt Q OÜ müüd kostjale perioodil 23.04.2005 – 03.09.2005 sidevahendi abil sõlmitud järelmaksuga ostu-müügi lepingute nr XXX alusel erinevaid kaupu brutohinnaga 30 386,40 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal sellest tasumata 24 217,40 krooni ning 2984,80 krooni intressi. Q OÜ ja kostja leppisid lepingutes kokku viivises. Lepingu kohaselt osamaksete mittetähtaegsel tasumisel kuulub tasumata netohinna jäägilt iga viivitatud päeva eest arvestamisele viivis 15 % aastas. Kostjal on kuus järelmaksulepingut, millest iga puhul on tasutud vaid esimene osamakse. Hageja arvestab viivist alates kostja poolt viimase makse tegemisest 16.08.2006. Hagi 11.12.2009 vormistamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 11 750,28 krooni. Q OÜ ja hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepinguga Q OÜ loovutas hagejale sidevahendi abil sõlmitud ja järelmaksuga ostu-müügi lepingutest tulenevad nõuded. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 24 217,40 krooni põhivõlga, tasumata intress 2984,80 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised 11 750,28 krooni ja alates 12.12.2009 (hagis ekslikult 2008) viivised 0,04 % põhivõlast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Samuti hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda. 08.03.2010 vastuseks kostja aegumise kohaldamise taotlusele hageja märgib, et nõue ei ole aegunud. Järelmaksuga müügilepingu puhul on tegemist korduvate kohustustega, millest iga üksiku kohustuse jaoks on aegumistähtaeg 3 aastat, aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja pidi graafikujärgse esimese makse tegema 15.06.2005 ja järgnevad maksed järgnevate kuude 15. Kuupäeval, siis aegumise alguseks on 01.01.2006 ning esmased nõuded 2005.a. sõlmitud lepingutest oleksid aegunud 31.12.2008. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20.06.2008, millega aegumine peatus.
KOSTJA VASTUS
26.02.2010 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab hagis kirjeldatud asjaolude tõelevastavust, Q OÜ-ga järelmaksuga müügilepingute sõlmimist, kaupade saamist ning nende eest osaliselt tasumata jätmist. Kostja leiab aga, et Q OÜ ei ole järginud enda tüüptingimusi, sest ei ole arvestanud kostja krediidivõimega. Esimene arve on koostatud 18.04.2005 ning makseraskused ilmnesid kohe, sest kostja ei tasunud järelmaksu osamakset esimeseks maksetähtajaks 15.06.2005. Q OÜ pidi seega olema teadlik, et kostja krediidivõimekus ei vasta tema loodud tingimustele. Ometi tarnis Q OÜ kaupa kostjale edasi ning viimase järelmaksu ostu-müügilepingu on koostanud 22.08.2005 summas 7504 krooni. Seega Q OÜ on lasknud olukorral jätkuvalt kesta, teades, et kostja on makseraskustes. Samuti ei ole Q OÜ astunud võlgnikuga läbirääkimistesse. Kostja kontakttelefon oli sees kuni 01.05.2008. Samuti ei püütud kokkulepet saavutada ka kirja teel. Hageja esindaja ei ole saatnud ühtegi nõuet ega ole hoiatanud kohtusse pöördumise eest. Viimast korda suhtles kostja hagejaga pärast viimase arve väljastamist, kostja soovis teha kõikide arvete kohta kokku ühtse maksegraafiku. Hageja sellega ei nõustunud ning soovis täielikku võlgnevuse tasumist. Hageja
teatas ka, et ütleb lepingu(d) ühepoolselt üles ja sellest ajast muutus sissenõutavaks kogu kohustus. Kostja leiab, et kohustus on aegunud. Kohustus muutus sissenõutavaks 03.10.2005 ja sellega algas aegumine. Enne maksekäsu kiirmenetluse makseettepaneku tegemist 11.2009 ei ole kostja saanud mingeid teateid oma kohustuse kohta. Nõude aegumistähtaeg lõppes 31.12.2008, maksettepaneku sai kostja pea aasta pärast aegumistähtaja lõppemist. Eeltoodu alusel kostja keeldub oma kohustuse täitmisest TsÜS § 142 lg 1 alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel kohus teeb kohtulahendi kirjalikus menetluses. Pooltele oli menetlusse võtmise määruses selgitatud õigust olla ärakuulatud, pooled enda ärakuulamist ei taotlenud. Pooled on esitanud oma kirjalikud seisukohad. Kohus, tutvunud poolte esitatud seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Hageja ja kostja vahel on järelmaksuga ostu-müügilepingutest tulenev võlasuhe. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on Q OÜ-lt tellinud erinevaid kaupu kogusummas 30 386,30 krooni, kostja on kaubad kätte saanud, kuid on nende eest tasunud üksnes esimesed sissemaksed kauba kättesaamiseks. Kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse ja viiviste arvestust ja suurust. Kostja leiab, et nõue on aegunud, samuti kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud järelmaksuga müügilepingu üldtingimusi, sest ei ole arvestanud kostja krediidivõimekust, vaid on sõlminud kostjaga järelmaksulepinguid ka pärast kostja makseraskuste ilmnemist.
3.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1). Järelmaksuga müügilepingust tulenevad osamaksete tasumise kohustused on korduvad kohustused. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumise alguse sätestab seadus teisiti: TsÜS § 154 järgi on korduva kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue sissenõutavaks muutus. Kostja esimene osamakse tasumise tähtpäev oli 15.06.2005, ülejäänud maksed tuli tasuda järgnevate kuude 15.kuupäevaks. Seega 2005.a. sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas aegumine 01.01.2006 kell 00:00 ning lõppes 31.12.2008 kell 24:00. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega aegumine peatub. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20.06.2008, so enne nõude aegumist. Aegumise peatumine on seotud avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses, mitte makseettepaneku kostjale kättetoimetamisega.
4.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus juhul, kui kostja rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga
ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
5.Hageja on kostja tellitud kaubad kostjale kätte toimetanud. VÕS § 208 lg-st 1 tulenevalt on ostu-müügilepingust tulenevaks ostja põhikohustusteks kaup vastu võtta ja tasuda kauba ostuhind. Kostja on ostuhinna tasumise kohustust rikkunud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnetava ostuhinna väljamõistmist ning samuti viivist ostuhinna tasumisega viivitamise eest. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja väide, et Q OÜ ei järginud enda kehtestatud üldtingimusi ega võtnud kauba kostjale müümisel arvesse kostja krediidivõimekust. Järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste punktis 2.2. sätestatakse Q järelmaksu saamise eeldustena, et ostja on täisealine ning Q püsiklient. Üldtingimuste punktis 2.8 sätestatakse, et järelmaksuga tellimuse esitamisel annab klient Q loa kontrollida avalikest allikatest tellija krediidivõimelisust ning koguda selleks andmeid. Q jätab endale õiguse mitte nõustuda tellija tellimusega, kui Q andmetel on tellijal esinenud maksehäireid. Eelnevast ei tulene, et Q kohustus igal juhul tellija krediidivõimet enne tellimuse täitmist hindama. Kostja sellised väited on pahatahtlikud. Enda maksevõimet pidi eelkõige hindama kostja ise kaupade tellimisel. Kostja väidab, et kostja makseraskused pidid hagejale ilmnema juba esimese tellimuse järgi saadud kauba puhul, kui kostja ei tasunud selle järelmaksu esimest osamakset. Seejuures kostja ei kinnita, et tal ka tegelikult olid makseraskused ega selgita väidetavate makseraskuste põhjuseid. Kostja püsivat maksejõuetust (pankrotti) ei ole välja kuulutatud. Osamaksete tasumata jätmine iseenesest näitab üksnes lepinguliste kohustuste täitmata jätmist, mitte selle põhjuseid. Samuti ei vabanda väidetavad makseraskused kohustuste täitmata jätmist. Kostja on allkirjastanud hagejaga lepingud ning tal tekkis maksekohustus järgmiselt (sulgudes lepingu hageja poolt vormistamise ja allkirjastamise kuupäev): 24.04.2005 (20.04.05) leping summas 4599 krooni, sissemaks 502,80 krooni, esimese järelmaksu osamakse tähtaeg 15.06.2005 summas 305,80 krooni; 06.05.2005 (29.04.05) leping summas 9402,90 krooni, sissemaks 677,90 krooni, esimese järelmaksu osamakse tähtaeg 15.07.2005 summas 528,90 krooni; 07.06.2005 (04.05.05) leping summas 5552,30 krooni, sissemaks 353,50 + 132,60 krooni, esimese osamakse tähtaeg 15.07.2005 summas 294,50 + 132,60; 07.06.2005 (27.05.05) leping summas 3745,70 krooni, sissemaks 571,20 krooni + 22,90 krooni, esimese osamakse tähtaeg 15.07.2005 summas 512,20 + 22,90 krooni; 3.08.2005 (20.07.05) leping summas 2527,20 krooni, sissemaks 97,20 + 97,20 krooni, esimese osamakse tähtaeg 15.07.2005 summas 97,20 krooni + 97,20 krooni; 03.09.2005 (22.08.05) leping summas 7504 krooni, sissemaks 1071,30 krooni, esimese osamakse tähtaeg 15.08.2005 summas 1012,30 krooni. Eeltoodust järeldub, et kostja esimese nelja tellimuse vastuvõtmise ja lepingute vormistamise ajaks ei olnud esimese tellimuse järelmaksu tasumise tähtaeg 15.06.2005 veel saabunud, pärast 15.06.2005 osamakse tähtaega vormistatud kahe tellimuse eest on kostja kaupade kättesaamisel tasunud kokku 1265,70 krooni, mistõttu ei olnud Q OÜ-l kohtu hinnangul põhjust arvata, et kostja on makseraskustes. Kaubale lisatud maksegraafikutes on küll näidatud tasumiste tähtajad, kuid järelmaksuga ostu-müügilepingust järelduvalt tuli osamakseid hakata tasuma lepingu sõlmimisele (so kauba tegelikult kättesaamisele) järgneva kuu 15.kuupäevaks. Hageja poolt lepingute vormistamise kuupäevadest järeldub, et esimesed neli tellimust on kostja esitanud kuu aja jooksul (lepingud vormistatud perioodil 20.04.2005 – 27.05.2005), seega järgmise lepingu sõlmimise ajaks ei olnud eelmise lepingu täitmise tähtajad veel saabunud. Lisaks tuleb arvestada, et kostjal oli õigus kaup saamisest arvates 14 päeva jooksul tagastada, mistõttu müüjal ei olnudki kostja järgmiste tellimuste täitmise ajaks veel infot eelmiste lepingute osamaksete tasumata jätmise kohta infot. Osamaksete laekumiste tähtaegsust sai müüja kontrollida alles siis, kui on laekunud info kauba kätteandmise kohta ning möödunud kauba tagastamiseks määratud tähtaeg.
Vastava dokumentatsiooni ja info liikumist mõjutab asjaolu, et kostja on kauba vastu võtnud Haljalas, müüja asukoht on aga Tallinnas. Pärast esimeste lepingute osamaksete tasumise tähtaegade 15.06.2005 ja 15.07.2005 saabumist kostja esitas veel 2 tellimust, kuigi väidetavalt oli makseraskustes. Jääb arusaamatuks, miks kostja ei kasutanud õigust kaupu tagastada, kui 15.06.2005 väidetavalt oli selgunud, et tal on makseraskused. Kostja käitumisest nähtub pahatahtlikkus: kostja tellis kaupa suures koguses mitme kuu jooksu, kuid tasus üksnes kauba kättesaamiseks vajalikud sissemaksed. Eeltooduga on hageja põhivõlgnevuse väljamõistmise nõue summas 24 217,40 krooni põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
6.Järelmaksuga müügileping on krediidileping. VÕS § 401 lg 2 ja § 397 lg 1 järgi on põhjendatud hageja intressi nõue summas 2984,80 krooni. Pooled on intressi tasumises kokku leppinud. Samuti on põhjendatud viivise nõue. Hageja on viiviseid arvestanud 11.12.2009 seisuga summas 11 750,28 krooni. Lepingus on pooled kokku leppinud viivises 15 % tähtaegselt tasumata summalt aastas. Kostja ei ole intressi ega viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. TsMS § 367 alusel kohus mõistab viivised välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt ning edasi protsendina põhivõlast. Hagis nimetatud viivisesummale lisaks on perioodil 12.12.2009 -31.05.2009 viivised muutunud sissenõutavaks summas 1646,78 krooni (170 päeva x 24 217,40 krooni x 0,04 %). Kokku on 31.05.2010 seisuga sissenõutav viivisesumma 13 397,06 krooni, mille kohus kostjalt välja mõistab. Samuti on põhjendatud viiviste väljamõistmine alates otsuse tegemisele järgnevast päevast arvestusega 0,04 % põhivõlgnevusest päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kuna kohus hagi rahuldas. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 5060 krooni järgmiselt: riigilõiv 5000,00 krooni (250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 4750 täiendavalt tasutud riigilõiv hagi esitamisel), postikulu summas 60,00 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). TsMS § 144 p 2 sätestab kohtuvälise kuluna muu hulgas menetlusosalise postikulu, mis on kantud seoses menetlusega. Eeltoodu alusel on hageja menetluskulude taotlus põhjendatud ja kohus rahuldab selle. TsMS §-le 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.