Tsiviilasja number
2-08-25183
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
31.mail 2010 kell 16.00, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu Lindorff Eesti AS hagi AP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 24 217,40 krooni Hageja: Lindorff Eesti AS
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja volitatud esindaja Eerika E (XXX) Kostja: AP(isikukood XXX; elukoht Rahvastikuregistri järgi XXX; tegelik elukoht XXX)
Menetlusviis
Lihtmenetlus, otsus kirjalikus menetluses
20.06.2008 Lindorff Eesti AS esitas Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse APilt võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. 03.02.2008 edastati avaldus kohtualluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule. 22.08.2008 kohtumäärusega Harju Maakohus rahuldas avalduse ja tegi kostjale makseettepaneku. Kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus 25.11.2009 lõpetati ja menetlus jätkus hagimenetluses. 14.12.2009 hageja esitas kohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis. Hagiavalduse asjaolude kohaselt Q OÜ müüd kostjale perioodil 23.04.2005 – 03.09.2005 sidevahendi abil sõlmitud järelmaksuga ostu-müügi lepingute nr XXX alusel erinevaid kaupu brutohinnaga 30 386,40 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal sellest tasumata 24 217,40 krooni ning 2984,80 krooni intressi. Q OÜ ja kostja leppisid lepingutes kokku viivises. Lepingu kohaselt osamaksete mittetähtaegsel tasumisel kuulub tasumata netohinna jäägilt iga viivitatud päeva eest arvestamisele viivis 15 % aastas. Kostjal on kuus järelmaksulepingut, millest iga puhul on tasutud vaid esimene osamakse. Hageja arvestab viivist alates kostja poolt viimase makse tegemisest 16.08.2006. Hagi 11.12.2009 vormistamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 11 750,28 krooni. Q OÜ ja hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepinguga Q OÜ loovutas hagejale sidevahendi abil sõlmitud ja järelmaksuga ostu-müügi lepingutest tulenevad nõuded. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 24 217,40 krooni põhivõlga, tasumata intress 2984,80 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised 11 750,28 krooni ja alates 12.12.2009 (hagis ekslikult 2008) viivised 0,04 % põhivõlast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Samuti hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda. 08.03.2010 vastuseks kostja aegumise kohaldamise taotlusele hageja märgib, et nõue ei ole aegunud. Järelmaksuga müügilepingu puhul on tegemist korduvate kohustustega, millest iga üksiku kohustuse jaoks on aegumistähtaeg 3 aastat, aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja pidi graafikujärgse esimese makse tegema 15.06.2005 ja järgnevad maksed järgnevate kuude 15. Kuupäeval, siis aegumise alguseks on 01.01.2006 ning esmased nõuded 2005.a. sõlmitud lepingutest oleksid aegunud 31.12.2008. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20.06.2008, millega aegumine peatus.
26.02.2010 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab hagis kirjeldatud asjaolude tõelevastavust, Q OÜ-ga järelmaksuga müügilepingute sõlmimist, kaupade saamist ning nende eest osaliselt tasumata jätmist. Kostja leiab aga, et Q OÜ ei ole järginud enda tüüptingimusi, sest ei ole arvestanud kostja krediidivõimega. Esimene arve on koostatud 18.04.2005 ning makseraskused ilmnesid kohe, sest kostja ei tasunud järelmaksu osamakset esimeseks maksetähtajaks 15.06.2005. Q OÜ pidi seega olema teadlik, et kostja krediidivõimekus ei vasta tema loodud tingimustele. Ometi tarnis Q OÜ kaupa kostjale edasi ning viimase järelmaksu ostu-müügilepingu on koostanud 22.08.2005 summas 7504 krooni. Seega Q OÜ on lasknud olukorral jätkuvalt kesta, teades, et kostja on makseraskustes. Samuti ei ole Q OÜ astunud võlgnikuga läbirääkimistesse. Kostja kontakttelefon oli sees kuni 01.05.2008. Samuti ei püütud kokkulepet saavutada ka kirja teel. Hageja esindaja ei ole saatnud ühtegi nõuet ega ole hoiatanud kohtusse pöördumise eest. Viimast korda suhtles kostja hagejaga pärast viimase arve väljastamist, kostja soovis teha kõikide arvete kohta kokku ühtse maksegraafiku. Hageja sellega ei nõustunud ning soovis täielikku võlgnevuse tasumist. Hageja
teatas ka, et ütleb lepingu(d) ühepoolselt üles ja sellest ajast muutus sissenõutavaks kogu kohustus. Kostja leiab, et kohustus on aegunud. Kohustus muutus sissenõutavaks 03.10.2005 ja sellega algas aegumine. Enne maksekäsu kiirmenetluse makseettepaneku tegemist 11.2009 ei ole kostja saanud mingeid teateid oma kohustuse kohta. Nõude aegumistähtaeg lõppes 31.12.2008, maksettepaneku sai kostja pea aasta pärast aegumistähtaja lõppemist. Eeltoodu alusel kostja keeldub oma kohustuse täitmisest TsÜS § 142 lg 1 alusel.
ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Vastava dokumentatsiooni ja info liikumist mõjutab asjaolu, et kostja on kauba vastu võtnud Haljalas, müüja asukoht on aga Tallinnas. Pärast esimeste lepingute osamaksete tasumise tähtaegade 15.06.2005 ja 15.07.2005 saabumist kostja esitas veel 2 tellimust, kuigi väidetavalt oli makseraskustes. Jääb arusaamatuks, miks kostja ei kasutanud õigust kaupu tagastada, kui 15.06.2005 väidetavalt oli selgunud, et tal on makseraskused. Kostja käitumisest nähtub pahatahtlikkus: kostja tellis kaupa suures koguses mitme kuu jooksu, kuid tasus üksnes kauba kättesaamiseks vajalikud sissemaksed. Eeltooduga on hageja põhivõlgnevuse väljamõistmise nõue summas 24 217,40 krooni põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.