2.Välja mõista kostjalt AS-lt EMT hageja L G kasuks summa 2 490 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend) krooni. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-44469 jätta kostja kanda.
4.Välja mõista AS EMT L G kasuks menetluskulud summas 2 800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10) või kui
maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu ringkonnakohtule asukohaga Kalevi 1, Tartu. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist (TsMS § 442 lg 6). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
I ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas 04.09.2009 a Viru Maakohtule hagiavalduse (t 1-3), millest nähtub, et 21.07.2009 a soetas hageja L G (edaspidi: hageja) AS EMT Narva (edaspidi: kostja) esindusest 2 490 krooni eest mobiiltelefoni Sony Ericsson IMEI: 352966035174701. Hageja paigaldas kohe vahetult peale telefoni ostmist uude telefoni SIM-kaardi, telefon ei suutnud leida võrku, kuna ei olnud nõutaval viisil töökorras. AS EMT esinduse müüja V.P tegi mobiiltelefoniga mingid toimingud ja kinnitas, et aparaat peab hakkama tööle ja lülitub hiljem sisse. Järgmisel päeval telefon ei töötanud ja hageja pöördus uuesti AS EMT Narva kontorisse, esinduses töötajad kinnitasid jälle, nüüd hakkab telefon kindlasti tööle. Hageja jõudmata ära oodata millal telefon lõpuks tööle hakkab ja mida hageja lõpuks kasutada ei saanudki, andis hageja telefoni 23.07.2009 a kauplusesse tagasi ja palus raha tagastada. Esinduse töötajad palusid hagejal kirjutada avaldus ja väljastasid remondi ja hoolduslepingu tähtajaga 12.08.2009 a teatades, et nad ei saa raha tagastada või telefoni vahetada. Hagejale oli see ootamatu, et telefon vajab remonti, kuna hagejale on algusest peale müüdud telefon mis ei olnud töökorras. AS EMT esinduse töötajad petsid hagejat kinnitades et telefon hakkab hiljem tööle. Telefoni remondisoleku ajal helistasid kostja esindajad ja esitasid telefoni kasutamisega seotud küsimusi sh kas pole olnud välismaal. Hageja kinnitan neile, et telefon pole kunagi sisselülitunud ja hageja pole saanud seda kasutada. Hageja pöördus korduvalt kostja esindusse, et pärida telefoni kontrollimise tulemustest ja selle vahetamise suhtes. Kostja esindajad teatasid, et on vaja oodata lepingu tähtaja lõppemist s.o. 12.08.2009 a Hageja 12.08.2009 a telefoni ikka kätte ei saanud. Seetõttu 13.08.2009 a kirjutas hageja avalduse ja palus tagastada telefoni eest tasutud raha, kuna hagejal oli vaja osta uus telefon. Kostja oli jätnud hageja sideta ja hagejal oli vaja osta uus telefon. AS EMT Narva esinduse töötajad teatasid hagejale, et nemad midagi ei otsusta ning otsus hageja taganemise avalduse kohta tuleb 15 päeva jooksul. Hageja ei oodanud 15 päeva ning helistas AS EMT Tallinna esindusse. Tol hetkel oli hageja veel nõus vastu võtma uue telefoni aparaadi, kuid hagejale sellest keelduti järsul toonil, selgitati, et kõigepealt saadetakse vana aparaat tootja firmale ja hiljem tootja saadab uue aparaadi. Seega müüdi hagejale mittetöötav telefoniaparaat, mille eest ta maksis raha, kuid sidevahendit ta kasutada ei saanud. Kuna hageja ei saanud jääda ilma telefonita, oli hageja sunnitud 13.08.2009 a ostma uue mobiiltelefoni 4 690 krooni eest. Hageja leiab, et talle on tekitatud kahju summas 2490 krooni, teda on algusest peale petetud , et kohe hakkab telefoniaparaat tööle ja talle ei pakutud kohe võimalust vahetada mittetöötav mobiiltelefon töötava mobiiltelefoni vastu. Telefoniaparaat saadeti remonti märkega, et seda oli ekspluateeritud. Tegelikult polnud telefon kordagi kasutuses. Hageja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 p 3 ja 4, § 1043, § 1045lg 1 p 5 , p 7, tarbijakaitse seaduse § 1 lg 3, § 11.Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks summa 2 490 krooni. Hageja menetluskulud välja mõista kostjalt.
II KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud vastuse (t 64-66, 87-88) kohaselt on tegemist müügilepinguga. Mobiiltelefon on hagejale üle antud õigeaegselt, seega ei saa hageja õiguskaitsevahendi kohaldamine olla tingitud kostja poolt müügilepingu täitmata jätmisest ega täitmisega viivitamisest vaid kostja kui müüja vastutus tuleneb üksnes lepingutingimusele mittevastava asja üleandmisest. Eelduseks on lepingu rikkumise fakt ja müüja vastutus selle eest. Hageja pole TsMS § 230 mõttes tõendanud väidet mobiiltelefoni mittevastavuse kohta lepingu tingimustele. Hageja viitab VÕS § 218 lg 1 ja 2.Hageja pöördus 23.07.2009 a kostja poole probleemiga, et mobiiltelefon ei näita „võrku“. Sellest tulenevalt saatis kostja mobiiltelefoni remonti. Hoolduses nimetatud viga ei ilmnenud, kuid telefoniaparaadil vahetati hoolduses trükkplaat ning võimalik viga kõrvaldati. Kostja viitab VÕS § 222 lg 1 ja leiab, et esmane õiguskaitsevahendiks lepingutingimustele mittevastavuse korral on lepingu täitmise nõue, mis sisaldab endas asja parandamise või asendamise nõuet, muud õiguskaitsevahendid on sekundaarsed. Kostja juhib tähelepanu, et kostja oli mobiiltelefoni võimaliku vea (lepingutingimustele mittevastavuse) kõrvaldanud juba 2009 a augustis ning hagejat sellest informeerinud ning palunud hagejal mobiiltelefonile järgi tulla. Kostja esindaja viitab VÕS § 223 lg 1 ja müügilepingust taganemise ja kahju hüvitamise eeldusele – teise osapoole oluline lepingurikkumine – milleks võib VÕS § 223 lg 1 kohaselt ka asja asendamise või parandamise ebaõnnestumine. Kostja leiab, et asja parandamine ebaõnnestub siis kui sama viga ilmneb pärast parandamist uuesti, mis kujutab endast lepingutingimustele mitte vastavust VÕS § 217, 218 mõttes. Kostja on võimaliku vea kõrvaldanud ja telefon vastab nüüd lepingu tingimustele. Kuivõrd mobiiltelefon vastab lepingutingimustele, ei ole kostja (müüja) võimaliku vastutuse analüüs vajalik ega põhjendatud. Kostja leiab et asjasse puutumatud on VÕS § 1043, 1045, kuna VÕS § 1044 lg 2 välistab lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudmise VÕS 53.peatükis (kahju õigusvastane tekitamine) sätestatud alustel. Kostja esindaja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd puudub hagi faktiline alus, hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks ja puudub materiaalõiguslik alus hagi rahuldamiseks. Kostja esindaja palub hagi jätta rahuldamata ja hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja vastuses (t 87-88) punktis 3 loobub kostja esindaja varasemast seisukohast, et mobiiltelefon oli hagejale üleandmise ajal töökorras. Hoolduse teostamise täpsetes tingimustes leppisid pooled kokku . Sama vastuse p 4 võtab kostja esindaja omaks varasema eksimuse, et mobiiltelefonile teostati remont trükkplaadi vahetamise näol ja võimalik viga mobiiltelefonil kõrvaldati. Kuna hoolduses tegeliku viga ei tuvastatud siis pakuti hagejale välja võimalus asendada mobiiltelefon uue mobiiltelefoni aparaadiga (IMEI: 352966035174701) mitte kogu komplekt. Eeltoodust teavitas kostja hagejat 17.08.2009 a SMS teel, kuid hageja uuele mobiiltelefoni aparaadile järele ei läinud. Kostja esindaja on seisukohal, et ei oma asjas tähtsust, kas mobiiltelefon vastas üleandmise hetkel lepingutingimustele või oli puudustega, kuivõrd EMT poolt on kooskõlas VÕS § 222 lg 1 mobiiltelefonil esinenud või esineda võinud võimalik puudus mobiiltelefoni asendamise teel ilmselgelt kõrvaldatud ning täna on tegemist lepingutingimustele vastava mobiiltelefoniga.
III KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus lahendab asja lihtmenetluses (TsMS § 405) kohtuistungil. Kohus, hinnanud maakohtule esitatud tõendeid ja kuulanud poolte seletusi leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Poolte vahel puudub vaidlus, et tegemist oli müügilepinguga. Kuna müügilepingu üheks pooleks oli hageja (ostja) – tarbija ja teisel poolel AS EMT, kuna pooled sõlmisid lepingu AS EMT majandus- ja kutsetegevuses siis on tegemist tarbijale müügiga ehk tarbijale müügilepinguga VÕS § 208 lg 4 mõttes. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejale müüdud mobiiltelefon ei vastanud lepingutingimustele.
Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei saanud kordagi mobiiltelefoni sihipäraselt kasutada, kuna telefoniaparaat ei lülitunud sisse.
5.Hageja pöördus pärast mobiiltelefoni saamist korduvalt kostja poole teatega, et mobiiltelefoni ei saa kasutada (vahetult peale lepingu sõlmimist 21.07.2009 a ja mobiiltelefoni üleandmist 10 minuti jooksul – kostja esindaja lubas, et mobiiltelefon hakkab kohe tööle, siis järgmisel päeval 22.07.2009 a kordus sama, siis 23.07.2009 a pöördus hageja uuesti kostja esindajate poole, kuna mobiiltelefon ei lülitunud sisse ning sõlmiti hageja ja kostja esindajate vahel remondileping, mille täitmise tähtaeg oli 12.08.2009 a, vahepeal 04.08.2009 külastas hageja kostja esindust ja uuris informatsiooni telefoni kohta, konkreetset vastust ei saanud. 13.08.2009 a pöördus hageja uuest kostja esindusse ja esitas lepingust taganemise avalduse ja palus makstud raha tagastamist. Kostja poolt 17.08.2009 a saadetud SMS (et mobiiltelefon asendatakse) hageja kätte ei saanud kuna peale taganemise avalduse tegemist oli ta ostnud teiselt müüjalt koos uue telefoni numbriga uue mobiiltelefoni aparaadi. Hageja ei ole käesoleva ajani võtnud vastu kostjapoolset asendatud telefoni.
6.Kohtuistungil kohus tuvastas hageja ja kostja seletuste (kohtu poolt lubatud tõend TsMS § 405 lg 1 p 5) kaudu eelmises punktis nimetatud poolte tegutsemise kronoloogia. Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid (tarbija) müügilepingu, millega kostja müüs hagejale mobiiltelefoni Sony Ericsson. Müügi tehingu sõlmimise päeval vahetult pärast mobiiltelefoni üleandmist hagejale ilmnes puudus, mille tõttu ei olnud võimalik seda sihipäraselt kasutada. 13.08.2009 aastal tegi hageja kostjale avalduse, milles soovis lepingust taganeda kostja lepingu rikkumise tõttu. Kostja on selle avalduse kätte saanud. Nende asjaolude tuvastamise üle pooled ei vaidle.
7.Pooled vaidlevad selle üle kas hageja võis lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingu pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevalt kohustust oluliselt rikkunud. Seega on praeguses asjas oluline kas kostja rikkus oluliselt lepingut. Müügilepingu puhul loetakse VÕS § 223 lg 1 viimase alternatiivi järgi müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui müüja ei ole asja mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist parandanud või asendanud.
8.Hageja seletustega on tõendatud (TsMS § 405 lg 1 p 5), et hageja teatas kostja esindajatele (TsÜS § 121 lg 2) samal päeval 10 minuti jooksul ja järgnevatel päevadel – seega korduvalt, et mobiiltelefon ei lülitu sisse. Kohtu hinnangul on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega, kuna mobiiltelefoni ei saa kasutada sihtotstarbeliselt ja lepingutingimustele mittevastavusest on hageja poolt kostja esindajatele (TsÜS § 121 lg 2) korduvalt teavitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg 1).
9.Kostja võttis oma kirjalikus vastuses (t 87 p 3) ja kohtuistungil õigeks, et hagejale müüdud mobiiltelefon ei vastanud lepingu tingimustele. Kohus on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 218 lg 2 2.lause alusel tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega, et müüdud telefon ei vastanud lepingutingimustele hagejale üleandmise päevast.
10.Pooled sõlmisid 23.07.2009 a kahepoolse „Remondi ja hooldustöö kokkuleppe nr 20090746922, mille kohaselt seadme eeldatavaks tagastustähtjaks oli 12.08.2009 a (t 67-68). Kohus tuvastas, et 12.08.2009 aastaks ei remonditud (ei parandatud) ega antud hageja käsutusse eelpool nimetatud lepingu alusel hageja poolt ostetud mobiiltelefoni. Hageja oli pöördunud remonditööde tegemise ajal korduvalt AS EMT esinduses, et mobiiltelefoni kohta aru pärida (mis tekitas hagejale ebamugavusi) ning otsustas pärast 12.08.2009 a s.o. 13.08.2009 a müügilepingust taganeda, kuna parandamine oli ebaõnnestunud – tähtaeg ületatud ja viga ei tuvastatud, mobiiltelefoni ei asendatud. Hageja oli soetanud uue telefoni ning hageja oli kaotanud huvi jätkata müügilepingut AS EMT. Kohus hindab lepingus ( t 67) kokkulepitud sõnastust „Eeldatav tagastustähtaeg: 12.08.09 a“, kui lepingu täitmise tähtaega hiljemalt 12.08.09
a (VÕS § 29 lg 4, lg 5 p 3, 4). Kohus tuvastas kostja esindaja seletuse kaudu, et mobiiltelefoni remont ebaõnnestus (hagejale müüdud konkreetne mobiiltelefon tagastati tootjale sest viga ei parandatud) ja hagejale pakuti alles 17.08.2009 a mobiiltelefoni asendamist (hageja oli esitanud taganemisavalduse 13.08.09). Kostja selgitused puudulike kontaktandmete kohta pole millegagi tõendatud, kostjal oli teada hageja eelistatud kontakteerumise viis, kuid kuna hagejal oli leping AS EMT siis ka muud hageja andmed. Lisaks tuvastas kohus hageja seletusega, et hageja suhtles korduvalt remondilepingu sõlmimisest 12.08.09 vahelisel perioodil AS EMT töötajatega.
11.Kohus leiab, et mobiiltelefon on viimastel aastatel muutunud kõigile kättesaadavaks tarbeesemeks, vahel ka vältimatuks ja ainsaks sidevahendiks, mille soetamisel iga ostja eeldab, et uut mobiiltelefoni on võimalik kasutada koheselt peale ostmist ja kõnekaardi paigaldamisest mobiiltelefonisse. Kohus tuvastas hageja seletuse kaudu, et hageja (vana) seni kasutada olnud mobiiltelefon ei olnud alati töökorras ning hageja müügilepingu sõlmimine eesmärk ja huvi oli uue mobiiltelefoni soetamine ja selle viivitatu kasutusele võtmine. Mobiiltelefon on tänapäevases tsiviilkäibes olev tavaline kuid vajalik tarbeese, mille kohese kasutamise vastu on tarbijal põhjendatud huvi. Kuna mobiiltelefonide (müüjate) pakkujate hulk on Eestis suur, mobiiltelefonide pakkujate ja operaatorite turg on lai, mudelite valik on suur siis teeb mõistlik hageja valiku eelpool nimetatud pakkujate vahel oma eelistuste alusel. Hageja soovis telefoni, mis kohe pärast kõnekaardi paigaldamist lülituks tööle. Kohus tuvastas, et hagejale müüdud mobiiltelefoni esmakordne rike (ei lülitunud sisse) ilmnes koheselt - vahetult pärast müüki (10 min jooksul). Hageja pöördus korduvalt (mitme päeva jooksul 21-23.07.09) mõistliku aja jooksul müüja esindajate (TsÜS § 121 lg 2, VÕS § 220 lg 1 2 lause) poole pretensiooniga. Korduvate hagejapoolsete pöördumistega mobiiltelefoni ostmise järel ja parandamise ajal kostja poole, tekitas hagejale põhjendamatuid ebamugavusi (VÕS § 223 lg 2). Lepingu pooled sõlmisid 23.07.2009 a remonditööde lepingu, mida kostja ilma mõjuvate põhjusteta ei täitnud tähtaegselt s.o. hiljemalt 12.08.2009 aastaks (VÕS § 29, 223 lg 1 ja 2). Seega oli kohtu hinnangul tegemist olulise lepingurikkumisega (VÕS § 223 lg 1 ja 2) kostja poolt ning hageja esitas 13.08.2009 a kostjale põhjendatult müügilepingust taganemise avalduse.
12.VÕS § 223 lg 3 sätestab, et VÕS § 223 lg 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea ostja (hageja) määrama müüjale (kostjale) tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse § 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muuhulgas lepingust taganeda.
13.Kohus märgib, et mõistlik müüja, kes omab piisavat turuosa nagu seda on AS EMT Eesti Vabariigis ning ilmselt piisavat laovaru ja hankijaid ning kostja teades mobiiltelefoni lepingutingimustele mittevastavusest (mobiiltelefon ei lülitu sisse) tulnuks kostjal kaaluda koheselt mobiiltelefoni välja vahetamist mitte remonti (VÕS § 7, § 222 lg 1 viimane lause).
14.Lisaks tuvastas kohus hageja seletuste kaudu, et hageja oli eelpool nimetatud põhjustel kaotanud huvi 13.08.2009 a mobiiltelefoni soetamise vastu ühelt mobiiltelefonidega kauplejalt, kes on üks vanimaid ja tuntumaid Eesti Vabariigis so. AS-lt EMT, kuna korduvatele kostjapoolsetele lubadustele (21, 22, 23.07.09), et mobiiltelefon lülitub kohe sisse või parandatakse tähtajaks, soetas hageja teiselt müüjalt mobiiltelefoni kui vajaliku vältimatu tarbeeseme, kuna eelmine mobiiltelefon ei toiminud korrektselt (VÕS § 116 lg 2 p 2 ).
15.Õiguskaitsevahendite rakendamise puhul sõltub palju sellest, mis huvi on võlausaldajal – hagejal – täitmise suhtes. Kas hageja on täitmisest huvitatud või on huvi kaotanud. Lepingust taganemise õiguskaitsevahendina kasutamise eeldused on sätestatud VÕS § 116. Lepingust taganemiseks peab olema võlgniku – kostja – poolne oluline lepingurikkumine. Eelpool tuvastas kohus mitu kostjapoolset olulist lepingurikkumist. Seega esineb kohtu hinnangul üheaegselt mitu põhjust (mitu olulist lepingurikkumist) lepingust taganemiseks – ebaõnnestunud parandamine VÕS § 223 lg 1, hageja huvi kaotus müügilepingu täitmise osas kostjaga (VÕS § 116 lg 2 p 2) ja kostjapoolse asja parandamise või asendamisega põhjendamatute ebamugavuste tekitamine hagejale (VÕS § 223 lg 2). Kõik need kolm eelpool loetletud alust koostoimes tuleb lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks. Kohus leiab, et
hagejapoolne lepingust taganemine on õigustatud. Hageja on andnud kostjale eelnevalt võimaluse mobiiltelefoni parandamiseks või asendamiseks. Kostja pole seda võimalust nõuetekohaselt kasutanud. Kohus leiab, et mobiiltelefoni ostmisest kuni lahenduse pakkumiseni on möödunud ebamõistlikult pikk aeg, mistõttu hageja kaotas põhjendatult huvi mobiiltelefoni soetamise vastu AS-lt EMT. AS EMT on nimetatud turul vanim ja tuntuim mobiiltelefonidega ja seotud teenustega kaupleja, kellelt oodatakse alati kiiret ja kliendisõbraliku suhtumist, mida kohtu hinnangul hageja kahjuks ei saanud. Mõistlik tavatarbija soetades kauba eeldab, et kaup vastab kõigile kokkulepitud tingimustele ja juhul, kui kaup ei vasta kokkulepitud tingimustele siis viivitamatult asendatakse müüja poolt uue samaliigilise kaubaga, mitte ei hakata seda parandama ebamõistlikult pika ajajooksul parandama. Seda enam, et viga ilmnes kohe, millest hageja teavitas kostjalt viivitamatult ja viga ei tekkinud hageja valest kasutamisest tingituna vaid viga oli selgelt tehniline, sest AS EMT tagastas mobiiltelefoni tootjale.
16.VÕS § 188 lg 1 lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele, lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad pooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse § 111 sätestatut, lg 3 kui üleantu hind on lepingus määratud loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks.
17.Kohus tuvastas, et müügilepingu teel saadud mobiiltelefon on kostja valduses, seega kuulub vastastikkusele tagastamisele kostjalt summa 2 490 krooni tagastamine hagejale. Lepingust taganemise korral on hagejal õigus tagasi saada kostjale tasutud mobiiltelefoni maksumuse ehk 2 490 krooni (t 4).
IV MENETLUSKULUD
18.TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi näha lihtmenetluse otsuses ette ka menetluskulude suuruse. Hageja esitas kohtule taotluse kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 1 000 krooni (t 5) ja 1 800 krooni hagiavalduse koostamise eest (t 6), seega kokku menetluskulude katteks summa 2 800 krooni. Kostja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Tulenevalt hagi rahuldamisest tuleb poolte menetluskulud kanda kostjal (TsMS § 162 lg 1).
19.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 4 lg 4 kohus proovis lepitada pooli kohtumenetluse käigus ning pakkus kompromissi sõlmimise võimalust. Pooled kompromissi ei sõlminud.
Kohtunik Fred Fisker
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.