Bigbank AS hagi T. R. viiviste nõudes. 35 000 krooni
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
vastu 52 312,27 krooni ja
hageja Bigbank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu, esindaja Artur Maljukov; kostja T. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 4. mai 2010
RESOLUTSIOON
rahuldada Bigbank AS hagi T. R. vastu. Välja mõista T. R. lt Bigbank AS kasuks 52 312 (viiskümmend kaks tuhat kolmsada kaksteist) krooni ja 27 senti. Välja mõista T. R. lt Bigbank AS kasuks viivis 27,04% aastas tasumata põhinõudelt, 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) kroonilt, alates 24. märtsist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Jätta Bigbank AS menetluskulud T. R. kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue ja selle põhjendused järgmised. Hageja ja kostja sõlmisid 19. augustil 2008 tarbijakrediidilepingu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja võlgnikule 35 000 krooni krediiti. Lepingu järgi on võlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 27,04% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas talle meeldetuletuskirjad. Kuna kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asutud, ütles hageja lepingu üles. Võlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Hageja hoiatas
28.novembril 2008 kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui ta ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei asunud lepingust tulenevaid kohustusi täitma, mistõttu ütles hageja 18. detsembril 2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. VÕS §-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Hageja nõuab kostjalt üldtingimuste, VÕS §-de 100; 101 lg 1 p-de 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel lepinguliste kohustuste täitmist. Arvestades, et nii enne kui ka pärast lepingu ülesütlemist ei ole krediidisumma katteks midagi tasutud, on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks endiselt 35 000 krooni, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Lepingu alusel oli võlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 27,04% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna võlgnik ei ole hagejale ei enne ega pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks midagi tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 4 185,04 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p 6.6 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 1 200 kooni kostjale 24.09.2008.a, 22.10.2008.a ja 21.11.2008.a. saadetud meeldetuletuskirjade (600 krooni), 28.11.2008 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse (200 krooni) ning 18.12.2008 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest (400 krooni), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista 1 200 krooni. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 2 (7)
täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lauses 3 on sätestatud, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär 27,04% võlgnetavalt summalt aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 18.12.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 2,3 kr. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tagastamata krediidisumma 35 000 kr. Seega arvutab hageja viivist tagastamata krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 27,04% aastas. Menetluse käigus hageja täpsustas oma nõuet viivise osas (tl 70). Viivisenõue on
23.märtsi 2010 seisuga 11 929,53 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Neil asjaoludel palub Bigbank AS: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 52 314,57 krooni, millest 35 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 4 185,04 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 11 929,53 krooni viivis. Viiviste osas on hageja nõuet vähendanud 2,30 krooni võrra (tl 74). 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 23. märtsist 2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27,04% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on esitanud hagi kohta kirjalikud tõendid.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja väidab oma kirjalikus vastuses hagile, et on töövõimetuspensionär, raskes majanduslikus olukorras, mistõttu ei ole laenu tagastanud (tl 56-57). Menetluse käigus on kostja kinnitanud, et võtab hagi õigeks, kuid on väitnud, et talle jääb ebaselgeks hageja poolt lepingu ülesütlemiskirjade saatmine (tl 73-75, 101-104). Kostja on esitanud oma väidete kohta kirjaliku tõendi.
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. R. vastu tarbijakrediidilepingu alusel 70 000 krooni nõudes, millest 35 000 krooni oli kõrvalnõue. Pärnu Maakohtu 15. oktoobri 2009 määrusega määrati lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja anda avaldaja nõue T. R. vastu vaidlustatud kõrvalnõuete osas summas 35 000 krooni üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Nõude tunnustatud osa kohta tegi Pärnu Maakohus 15. oktoobril 2009 määrusena maksekäsu vastavalt TsMS §-le 489 lg 2. Asi saabus lahendamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajja. Kuna Tartu Maakohtu arvates ei vastanud maksekäsu kiirmenetluse avaldus hagiavalduse nõuetele, siis tegi kohus hagejale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas kohtule puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse, sealhulgas ka põhinõude kohta (tl 3-11, 18-23). Pärnu Maakohtu poolt tunnustatud nõude kohta maksekäsu tegemise ajal kehtis TsMS § 489 lg 2, mille kohaselt, kui
3 (7)
võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. Alates 1. jaanuarist 2010 on TsMS § 489 lg 2 kehtetu. Kohus leiab, et neil asjaoludel kuulub hagi läbivaatamisele ka põhinõude osas, mida kostja maksekäsu kiirmenetluses tunnistas.
2.Hageja poolt on kohtule esitatud leping (tl 26-29), mille kohaselt sõlmisid pooled
19.augustil 2008 tarbijakrediidilepingu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 35 000 krooni krediiti ja kostja kohustus maksma hagejale intressi 27,04% krediidisummast aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi S (tl 30-32, 40-42). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping, mille kohaselt andis hageja kostjale 35 000 krooni krediiti. Hageja poolt esitatud hagi aluseks on sellest lepingust tulenevad asjaolud. TsMS §-s 231 lg 2, 4 on sätestatud järgmist. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja on hagi õigeks võtnud (tl 101). Kohus leiab, et sellega on hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud tõendatud. Kohus leiab, et hagi on tõendatud ka hageja poolt esitatud tõenditega, mida kostja ei ole vaidlustanud ja millele kohus annab järgnevalt hinnangu, käsitledes ka kostja seisukohti.
3.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. TsMS § 416 lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Ka Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja on saatnud kostjale lepingu rikkumise kohta meeldetuletuskirju 24. septembril 2008,
22.oktoobril 2008, 21. novembril 2008 (tl 35-37). Hageja on kirjaga 28. novembrist 2008 hoiatanud kostjat lepingu ülesütlemisest ja kogu võla sissenõudmisest juhul, kui kostja ei tasu võlgnetavaid summasid. Samas on hageja teinud kostjale ettepaneku pöörduda läbirääkimisteks hageja poole (tl 38). Hageja ütles 18. detsembril 2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles (tl 39). Tarbijakrediidilepingu maksegraafikus (tl 27-29) on osamaksete tasumise tähtajad. Kohus leiab, et hageja poolt on toimunud lepingu ülesütlemine seaduses ettenähtud korras lepingus kokkulepitut järgides. Enne lepingu ülesütlemist oli kostja viivituses kolme 4 (7)
üksteisele järgneva osamaksega, hageja tegi kostjale ettepaneku läbirääkimisteks ja andis kostjale kuni lepingu ülesütlemiseni üle kahe nädala aega puudujääva summa tasumiseks, hoiatades, et ütleb osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Ka kohtumenetluse ajal ei ole kostja võlga tasunud ja hagejaga kompromisslepingut sõlminud. Kostja väidab, et ta ei ole saanud hagejalt hoiatuskirja ja ülesütlemiskirja 28. novembrist 2008 ja 18. detsembrist 2008. Kostja esindaja väidab, et vastavalt üldtingimuste punktile 9.1 saadeti kostjale kõik teated poolte lepingus näidatud aadressil (tl 101-104). Üldtingimuste punktides 9.1, 9.2 on sätestatud järgmist. Krediidisaaja kohustub krediidiandjat viivitamatult informeerima rekvisiitide muutumisest. Selle kohustuse mittetäitmine võtab krediidisaajalt õiguse tugineda nendele asjaoludele vaidlustes krediidiandjaga. Posti teel edastatud teated loetakse kättesaaduks, kui nad on postiasutusele üle antud väljastamiseks lepingus sätestatud rekvisiitidel ja teate postiasutusele üleandmisest on möödunud kolm päeva. Lepingus on kostja elukohaks näidatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 26) ja hageja poolt kostjale saadetud kirjadele on märgitud sama aadress (tl 35-39). Hageja on esitanud kohtule nimekirja hageja poolt postiasutusele kirjade üleandmise kohta (tl 77-100), mille kohaselt on hageja saatnud kostjale hagiavalduses märgitud aegadel kirjad. Ka kostja on selgitanud, et tegelikult ta elab lepingus märgitud aadressil ainult suvel (tl 74). Kohus leiab, et on tõendatud hageja poolt kostjale lepingus näidatud aadressil hagiavalduses märgitud ajal lepingu ülesütlemise hoiatuskirja ja lepingu ülesütlemiskirja saatmine ja tuleb lugeda, et need on kostjale kätte toimetatud. Seega on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping üles öeldud.
4.VÕS §-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Hageja nõuab kostjalt üldtingimuste, VÕS §-de 100; 101 lg 1 p-de 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel lepinguliste kohustuste täitmist: hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise ning võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, võib lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
5.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 52 314,57 krooni väljamõistmist, millest 35 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 4 185,04 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 200 krooni võla sissenõudega seotud kulu ja viivis 23. märtsi 2010 seisuga 11 929,53 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivist ka TsMS §-s 367 sätestatud korras. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja ei ole krediidisumma katteks midagi tasunud ja kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on endiselt 35 000 krooni. Lepingu alusel oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,04% krediidisummast ühe aasta kohta. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hagejale ei enne ega pärast lepingu ülesütlemist intresse tasunud ja hageja nõuab kostjalt lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud
5 (7)
tasumata intressidena 4 185,04 krooni. Kostja ei ole neid hageja nõudeid vaidlustanud. VÕS § 396 1g 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega sätestab seadus laenusumma tagastamise kohustuse. Ka Üldtingimuste punktist 5.3 tuleneb kostja kohustus lepingu ülesütlemise korral tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressid. Seega on hagi tagastamata krediidisumma 35 000 krooni ja 4 185,04 krooni intresside nõudes tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulud hageja poolt kostjale kirjade saatmise kulud, mille tasumist summas 1 200 krooni hageja kostjalt nõuab. Kostja ei ole hageja seda nõuet vaidlustanud. Üldtingimuste p 6.6 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (tl 30-32, 43). Hageja on saatnud kostjale 3 meeldetuletuskirja: 24.09.2008, 22.10.2008 ja 21.11.2008, millega seoses on hinnakirja kohaselt hageja kulu kokku 600 krooni, 28.11.2008 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse ning 18.12.2008 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse kulu on hinnakirja kohaselt kokku 600 krooni. Seega on hageja kulu kostjale võla sissenõudmisega seotud teadete saatmisega seoses kokku 1 200 krooni. Hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 3 ja Üldtingimuste p 6.6, 5.3 alusel nõuda seoses lepingu rikkumisega, lepingu ülesütlemisega selle kulu väljamõistmist kostjalt. Seega on hageja nõue kulude hüvitamiseks summas 1 200 krooni tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lauses 3 on sätestatud, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaajalt võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras. Üldtingimuste p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Hagejal on õigus kostjalt viivist nõuda ka Üldtingimuste p-s 5.3 sätestatut arvestades. Lepingus (tl 26) on kokku lepitud intressimääraks 27,04% krediidisummast aasta kohta. Seega on käesolevas asjas viivise määraks lepingus kokku lepitud intressimäär 27,04% võlgnetavalt krediidisummalt aastas. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole hagejale krediidisummat, 35 000 krooni, tagastanud. Seega tuleb viivist arvestada sellelt krediidisummalt. Hageja on arvestanud viivist 23. märtsi 2010 seisuga 11 929,53 krooni, mida on hiljem vähendanud 2,30 krooni võrra (tl 25, 71, 74). Kostja ei ole viivise arvestust vaidlustanud. Seega on hageja viivise nõue selles summas tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt viivist ka TsMS § 367 sätestatut arvestades. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole ka sel alusel viivise
6 (7)
väljamõistmist vaidlustanud. Kohus on eespool tuvastanud seisuga 23. märts 2010 kostjalt kindla summana väljamõistmisele kuuluva viivise suuruse. Samadel asjaoludel on tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue TsMS § 367 sätestatud korras ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 27,04% aastas tasumata põhinõudelt, 35 000 kroonilt, alates
24.märtsist 2010 kuni põhinõude täitmiseni.
8.Kostja on viidanud seoses lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega oma raskele majanduslikule olukorrale (tl 56-57, 74). Kostja on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et ta saab pensioni ja toetusi kokku 4 421 krooni kuus (tl 72). Hiljem on kostja hagi õigeks võtnud (tl 101). Kostja ei ole esitanud selgesõnalist taotlust viiviste vähendamiseks. Hageja leiab, et viiviste vähendamiseks puudub alus, arvestades ka, et kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi praktiliselt üldse täitnud (tl 61, 75). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-66-05 p 18, 19 selgitanud viivise vähendamise kohta järgmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kui viivise vähendamist taotleb kohtult kostja, on tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg. Seejuures tuleb lähtuda põhivõla suurusest viivise arvestamise ajal. Seega ei tohiks Riigikohtu arvates olla viivise nõue reeglina suurem kui põhivõlg viivise arvestamise ajal ja viivise nõudmisel põhivõlast suuremas ulatuses, peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. VÕS §-de 113 lg 8; 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on esitanud tõendi oma pensioni ja toetuste suuruse kohta, muid tõendeid kostja oma majandusliku olukorra kohta esitanud ei ole. Kostja ei laenulepingust tulenevaid kohustusi praktiliselt üldse täitnud. Hageja poolt kostjalt nõutav viivis on oluliselt väiksem kui põhinõue. Kohus leiab, et neil asjaoludel puuduvad ka sisulised tõendid, mis põhjendaksid viiviste vähendamist. Kostja viited hageja poolt tema sponsoreerimise kohta on asjakohatud. Kohus leiab, et neil asjaoludel on hagi 52 312,27 krooni ja viiviste nõudes TsMS §-s 367 sätestatud korras tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega tuleb kohtul esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et seoses hagi rahuldamisega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik:
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.