Tsiviilasja number
2-06-2515
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. mai 2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal
Tsiviilasi
OÜ Fenster Ehitus hagi 75 580, 75 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
43 189 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Walsekto apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised, nende esindajad
Kirjalik menetlus
OÜ Walsekto
vastu
Hageja OÜ Fenster Ehitus (registrikood 10506551, asukoht Kopli 33 / Paavli 1, 10412 Tallinn), esindaja adv Hannes Olli Kostja OÜ Walsekto (registrikood 10476850, asukoht Vana-Narva mnt 26, 74114 Maardu), esindaja Jüri Hermann
Harju Maakohtu 14.10.2009 otsuse lõppjäreldus (resolutsioon) jätta muutmata, arvestades põhjenduste osas ka käesolevas otsuses sisalduvaid motiive. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud ja hageja nõue OÜ Fenster Ehitus esitas 06.02.2006 hagi OÜ Walsekto vastu võlgnevuse 43 189 krooni ja viivise 32 391, 75 krooni saamiseks. Kostja pöördus 2003.a hageja poole sooviga osta aknaid. Hageja põhitegevuseks on akende ja sellega seotud tarvikute jae- ja hulgimüük, mistõttu on firmas välja töötatud müügilepingu tüüptingimused. Pooled sõlmisid müügilepingu firmas kehtivatel tüüptingimustel (ostuhind, selle tasumise tähtaeg, viivis jne). Hulgimüügi tava kohaselt eeldatakse müüdud kauba üleandmisel arvesaatelehe koostamist, milles märgitakse kauba nimetaud, kogus, hind, tasumise tingimused, s.o müügilepingu olulised tingimused. Sellest lähtuvalt koostas hageja 19.12.2003 arve-saatelehe nr 310916. Nimetatud dokumendi kohaselt anti kostjale üle kaup maksumusega 259 189 krooni (219 651, 70 + käibemaks 39 537, 31), millest on kostja hagejale tasunud 216 000 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale 43 189 krooni. Ostuhinna tasumise tähtaeg oli märgitud kostjale esitatud arve-saatelehel, s.o 24.12.2003. Vaatamata korduvatele pretensioonidele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Kirjalikud pretensioonid esitas hageja kostjale 01.04.2005 ja 13.12.2005. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on müüjal arve tasumisega viivitamisel õigus nõuda ostjalt viivist 0,1% päevas, seega võlgneb kostja hagejale viivist 13.01.2006 seisuga 32 391, 75 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Pooled sõlmisid akende müügilepingu 30.06.2003. Hageja pidi tellimuse täitma 2003.a 31.-32. nädalal. Hageja oma kohustust ei täitnud. Pooled sõlmisid 08.10.2003 uue müügilepingu, mille kohaselt pidi hageja tellimuse täitma 42. nädalal. Tegelikult täitis hageja oma tarnekohustuse 51. nädalal. Kostja poolt ehitatava objekti valmimise tähtaeg oli 46. nädal ja leppetrahv kohustuste rikkumise eest 2000 krooni päevas. Kostja pidi akende mittetähtaegsest tarnimisest tekkinud viivitusest tulenevalt tasuma leppetrahvi 220 000 krooni. Lisaks sellele suurenesid tarne hilinemise tõttu objekti üldkulud 72 500 krooni. Samuti pidi kostja tasuma küttekulusid 34 300 krooni, kuna pidi akendeta ehitist kütma puhuriga. Ka leidis kostja, et hageja on tarnetähtaegade muutmise tõttu esmase lepingu sõlmimisest 30.06.2003 kuni järgmise lepingu sõlmimiseni 08.10.2003 tekitanud kostjale varalist kahju 200 000 krooni ulatuses. Kuna hageja on tekitanud kostjale kahju, siis ei nõustunud kostja hageja taotletud summat tasuma. Menetluse edasine käik Kuna hageja esindaja ei ilmunud 07.05.2007 kohtuistungile, jättis maakohus 16.05.2007 määrusega hagi läbi vaatamata. 30.05.2007 esitas hageja kohtule taotluse menetluse taastamiseks, kuna esindaja oli istungi toimumise päeval ootamatult haigestunud. 07.04.2008 määrusega nõudis maakohus hagejalt kautsjoni tasumist. 15.04.2008 maksekorraldusega tasus hageja menetluse taastamise avalduselt 1500 krooni kautsjoni. Samal ajal pidas kohus pooltega kirjavahetust ning mõlemad pooled on esitanud kohtule kirjalikult mitmeid seisukohti. 02.07.2009 määrusega rahuldas maakohus hageja taotluse ning taastas menetluse. Kohus määras istungi toimumise ajaks 27.08.2009. Kostja esindaja taotlusel lükati kohtuistungi toimumine edasi ja määrati uus aeg - 25.09.2009, sest kostja oli saanud kutse hilinenult. 25.09.2009 toimunud eelistungi jätkuna arutas kohus asja sisuliselt. Nimetatud istungil esitas kostja taotluse viivise vähendamiseks (protokoll tl 98).
Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 43 189 krooni ja viivise 32 391, 75 krooni, seega kokku 75 580, 75 krooni ning jättis menetluskulud kostja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja täitis tellimuse 19.12.2003. Seega täitis hageja tellimuse hilinemisega. Siiski ei anna hageja poolt kohustuse täitmisega hilinemine kostjale õigust oma kohustuse täitmisest keelduda. Muid õiguskaitsevahendeid ei ole aga kostja kasutanud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 43 189 krooni. Lepingu p 8.1 sätestab, et ostja maksab müüjale tähtajaks tasumata jäänud võlgnevusele lisaks viivist 0,1% maksmata jäänud toote maksumusest iga viivitatud päeva eest. Vastavalt VÕS § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna viivis on põhivõlast väiksem, ei saa viivist pidada ebamõistlikult suureks. Sellest tulenevalt ei ole viivise alandamine põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 32 391, 75 krooni. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et kostja esitas vastuses hagiavaldusele tasaarvestuseavalduse. Pooltel olid teineteise suhtes vastastikused samaliigilised nõuded ja seega eksisteeris tasaarvestuse olukord. Kostja tegi hagejale hagivastuses tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198), mille hageja kätte sai ning aktsepteeris ning mistõttu tasaarvestus jõustus alates tasaarvestuse avalduse (hagile esitatud vastuse) kättesaamisest hageja poolt. Nagu nähtub toimiku materjalidest ei ole hageja tasaarvelduse avaldusele vastanud. Samuti ei ole ta selles osas eitanud vastuväiteid kohtuistungitel. Seega oli kostja tasaarveldamise teostamine õigustatud ja seaduslik, kostja ei ole mingisugust kohustust rikkunud ning hageja nõue on põhjendamata. Hageja tegevus ning esitatud hagiavaldus on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete vastu. Lepingulistes suhetes on oluline osa ka vastastikkuse usalduse põhimõttel, mis panevad kohustuse olla hoolikas teise isiku huvide suhtes, täita teise poole õigustatud lootused, jagada informatsiooni ning käituda teise poole suhtes lojaalselt ja ausalt ning mitte kuritarvitada usaldust. Samuti oli kostja sooviks esitada vastuhagi. Kuivõrd kohus ei selgitanud kostjale seadust, ei teadnud ta, millal vastuhagi esitada tuleb. Küll aga selgitas kohus kostjale kirjalikku vastust nõudes, et poolte faktiliste asjaolude kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle omaks võtab. Omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eelnevast lähtuvalt asus kostja seisukohale, et täiendavaid tõendeid tasaarvestuse osas esitada ei ole vaja, sest vastaspool ei esitanud selles osas oma vastuväiteid. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellant on kaebuses esitanud uusi väiteid, mis on selles menetluses esmakordsed ja
mida maakohus ei saanudki hinnata ning mis jäävadki paljasõnalisteks. Näiteks ei ole kostja tõendanud, et hagejast tingitud asjaoludel oleks ta pidanud tellijale maksma leppetrahvi või oleksid suurenenud objekti üldkulud. Kostja ei põhistanud ega tõendanud, et akende üleandmise viivitus oleks tinginud objekti üleandmise viivituse või et tellija oleks kostjalt leppetrahvi nõudnud. Otseselt ebaõige on apellandi väide, nagu oleks kostja esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse. Sellist avaldust ei ole esitatud. Pealegi ei saa VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Isegi juhul, kui kostja oleks mingis vormis tasaarvestuse avalduse esitanud, saaks kohus seda arvesse võtta vaid juhul, kui see oleks põhistatud ja tõendatud nagu vastuhagi nõue. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid otsuse põhjendusi tuleb täiendada. TsMS § 657 lg 1 p 21 kohaselt tuleb kaevatava kohtuotsuse resolutsioon jätta muutmata, kui täiendada põhjendusi. Hageja esitas kostja vastu rahalise nõude 08.10.2003 sõlmitud müügilepingust nr A-3-312 tuleneva kohustuse täitmiseks. Kuigi kostja on esitanud menetluse käigus väite ka varasema, juunis 2003, sõlmitud lepingu kehtivusest, ei vaidlustanud ta sisuliselt asjaolu, et praeguse vaidluse esemeks olev nõue tuleneb 08.10.2003 müügilepingu järgsest tarnest. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et hageja hilines toodete üleandmisega ning et kostja jättis ostuhinnast 43 189 krooni tasumata. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja jättis täitmata 08.10.2003 lepingust tuleneva kohustuse: kostja võttis tooted vastu, kuid tasus tellimuse eest kokkulepitud 259 189 krooni asemel 216 000 krooni. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tarnetähtaja rikkumine iseenesest ei võimalda keelduda ostuhinna osalisest tasumisest. Väär on apellandi seisukoht, nagu oleks tulnud poolte vastastikused nõuded tasaarvestada. Sellist kohustust kohtul ei ole. Maakohus ei kohaldanud materiaalõiguse normi valesti. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist; lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusel lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Nimetatud sätetest tulenevalt eeldab tasaarvestus nii tasaarvestatavat nõuet kui selget avaldust vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Sellist avaldust ei ole kostja hagejale esitanud. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses sisalduva käsitlusega, et tasaarvestusavaldus sisaldub hagiavaldusele esitatud vastuses. 13.03.2006 esitatud vastuses (tl 25-27) on kostja esitanud küll väite, et hageja on asetanud teda kui peatöövõtjat tellija ees olukorda, kus tellijale makstavad trahvid võivad osutuda suuremaks, kui hagejalt tellitud aknakomplekti hind, kuid ei ole vastavat avaldust hagejale teinud. Kostja väitel hoiatas ta hageja esindajat viimase arve allkirjastamisel 19.12.2003, et maksab puuduva summa - 43 189 krooni - vaid siis, kui objekti tellija on teinud kostjale lõpliku makse ega ole sellest maha arvanud objekti üleandmisega viivitamisest tulenevat trahvi. Kostja väite kohaselt nõudis tellija temalt sisse leppetrahvi, lisaks sellele suurenesid ka objekti üldkulud, mistõttu kaotas ta hagejapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu kokku 326 800 krooni. Ühtlasi märkis kostja, et kui hageja loobub nõudest kostja vastu ja kannab ise kohtukulud, siis loobub ka kostja vastuhagi esitamisest tekitatud kahju osas, vastasel juhul aga esitab vastuhagi. Eeltoodud käsitlusest ei olnud maakohtul võimalik teha järeldust, et tegemist oleks hagejale suunatud tasaarvestusavaldusega VÕS § 198 tähenduses. Seetõttu on väär ka apellandi seisukoht, et kuna hageja ei ole hagile esitatud vastuse kättesaamisel tasaarvestusele vastu vaielnud, on ta seda aktsepteerinud, seega on tasaarvestus toimunud. TsMS § 231 lg-st 2 tulenevalt on faktilise väite omaksvõtuna hinnatav sellega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine (kirjalikus avalduses
või protokollituna kohtuistungil). Pealegi on kostja positsioon menetluses olnud mitmeti vastuoluline: rääkides vastuhagi esitamise soovist, on ta pidanud (apellatsioonkaebuses) poolte vastastikuseid nõudeid tasaarvestatuks. Samuti on kostja 25.09.2009 kohtuistungil esitanud taotluse viivise vähendamiseks (protokoll tl 98). Kolleegium ei nõustu kaebuse käsitlusega, nagu oleks maakohus jätnud kostjale selgitamata vastuhagi esitamise võimaluse. Kohus on seda teinud hagiavalduse kostjale edastamisel ja vastuse nõudmisel 14.02.2006 (tl 22). Nii nähtub kostja vastuseski, et ta oli teadlik vastuhagi esitamise võimalusest ning avaldas, et võib-olla ta soovibki seda teha. Kõnealune vastus esitati kohtule 13.03.2006, seega oli kostjal enam kui kolm ja pool aastat võimalus vastuhagi esitada (TsMS § 373 lg 1 kohaselt oli kostjal õigus kuni kohtuvaidluseni maakohtus, s.o kuni 25.09.2008, esitada hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga). Maakohus ei pidanud vastuhagi esitamise võimalust selgitama kostjale korduvalt. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda.
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.