Võlaõigus › Muud

Nimetatud asjaolusid süüdistatavad kriminaalmenetluse raames ei vaidlustanud. Pärnu Maakohtu 23.03.2007 otsusega mõisteti Enn Jänes ja Jaan Nagel süüdi kelmuses ning Tõnis Laus kelmusele kaasaaitamises. Kelmus pandi toime isikute grupi poolt ja sellega põhjustati suur varaline kahju. M.Rosenstein mõisteti õigeks, kuna otsuse tegemise ajaks oli kuritegu, milles teda süüdistati, dekriminaliseeritud. Asjaolu, et M.Rosenstein dekriminaliseerimise tõttu õigeks mõisteti, ei tähendanud, et ta oma tegevusega kostjale kahju ei tekitanud. Vaidlus sai olla üksnes selles, kui suur kahju kostjale tekitati. Tsiviilhagis palus kostja süüdlastelt välja mõista tekitatud kahju summas 11 341 284,22 krooni. Tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et kohtul puudus piisav selgus tsiviilhagi lõpliku suuruse osas. Kostja raamatupidamise andmetel tekitati kostjale fiktiivsete lepingute sõlmimisega kahju kokku 11 504 739,46 krooni, millest lisaks hageja poolt tasutud 2 500 000 kroonile on hüvitatud üksnes 52 449,97 krooni. Hüpoteek kustutati hageja avalduse alusel 05.04.2006 ning hageja kolmanda isikuna hüvitas 2 500 000 krooni ulatuses J.Nageli ja M.Rosensteini poolt tekitatud kahju vabatahtlikult ja teadlikult. Hüpoteegi kustutamise ajal ei olnud pooled teadlikud, et M.Rosenstein dekriminaliseerimise tõttu õigeks mõistetakse, samas oli kostja tahe suunatud talle tekitatud kahju hüvitamisele ning hageja tahe hüpoteegi kustutamisele ja kahju osalisele hüvitamisele. Asjaolu, et 2 500 000 krooni eest pidi hüvitatama kostjale kuriteoga tekitatud kahju, mille eest J.Nagel ja M.Rosenstein vastutavad solidaarselt, ei oma hüpoteegi kustutamise (ja kahju hüvitamise) seisukohalt tähtsust. Kostjale tekitatud kahju kuulub hüvitamisele kõigi kahju tekitamises osalenud isikute poolt solidaarselt ja seda olenemata sellest, kas käitumine, mille tagajärjel antud kahju tekkis, on kuriteona karistatav või mitte. Enn Jänes, Tõnis Laud, Jaan Nagel ja Meelis Rosenstein ei esitanud vastuväiteid selles osas, et nad oma käitumisega kostjale kahju tekitasid ning J.Nagel ja M.Rosesnstein soovisid tekitatud kahju ka hüvitada. Hilisemate vaidluste vältimiseks ning tagamaks hagejale võimaluse esitada hiljem tagasinõue just M.Rosensteini ja J.Nageli vastu, saigi 05.04.2006 hüpoteegi kustutamise avalduse, kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu p-s 2.2 ära mainitud, et hüpoteegi kustutamisel kostjale tasutud summa eest hüvitatakse kostjale kuriteoga tekitatud kahju, mille eest vastutavad M.Rosenstein ja J.Nagel solidaarselt. Nii hüpoteegi seadmise kui hüpoteegi kustutamise lepingud on kehtivad, nad ei ole tühised ega tühistatud. Hageja nimetatud lepinguid vaidlustanud ei ole, mistõttu on rahasumma tasutud õiguslikul alusel. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud. Vaidlusalune kohustus tuleneb väidetavalt 28.07.2001 sõlmitud XXXXX kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingust ning 05.04.2006 sama kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingust ning hüpoteegi kustutamise lepingust. Pooled ei vaidle selle üle, et Pärnu Maakohtu 23.03.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-04-13 mõisteti Meelis Rosenstein õigeks kuriteo koosseisu puudumise tõttu ja maakohus jättis läbivaatamata AS Hansa Liising Eesti tsiviilhagi. Jaan Nagel mõisteti süüdi kelmuses. 28.07.2001 müügi- ja asjaõiguslepingust nähtub, et hageja omandas Harku vallas XXXXX külas asuva XXXXX kinnistu. Lepingu p 6 1. alusel seati kinnistule hüpoteek summas 2 500 000 krooni kostja kasuks, millega olid tagatud lepingu p 6.2.1 järgi kõik kostja nõuded hageja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning lepingu p 6.2.2. järgi kõik nõuded hageja ja/või OÜ Maardu Tekstiil, ja/või AS

Tsentrum OK, ja/või N-Puidugrupp OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja hageja ja/või OÜ Maardu Tekstiil, ja/või AS Tsentrum OK, ja/või N-Puidugrupp OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. 05.04.2006 sõlmitud hüpoteegi kustutamise avalduse, kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 2.2 kohaselt maksab hageja seoses hüpoteegi kustutamisega kostjale 2 500 000 krooni M.Rosensteini ja J.Nageli poolt kostjale kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks, mille eest M.Rosenstein ja J.Nagel vastutavad solidaarselt. 28.07.2001 lepingu p 6 ja 05.04.2006 lepingu p 2 tuleb käsitleda iseseisvate kohustustena teineteise suhtes. Esimesega võttis hageja endale kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele olukorras, kus kostja esitab nõudeid OÜ Maardu Tekstiil, AS Tsentrum OK ja N-Puidugrupp OÜ vastu. Teises on hageja ja kostja sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt vabaneb hageja sellest kohustusest, kui tasub kostjale 2 500 000 krooni M.Rosensteini ja J.Nageli kohustuste täitmise katteks. Asjaolu, et lepingutes on käsitletud erinevaid kohustusi, ei tee neid lepinguid vastuolulisteks ega üksteist välistavaks. Pooled ei vaidle lepingute kehtivuse ega tühisuse üle. Hageja on nõudes tuginenud asjaolule, et Pärnu Maakohtu 23.03.2007 otsusega on M.Rosenstein õigeks mõistetud ning J.Nagel ja M.Rosenstein ei vastuta seetõttu solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju eest. 05.04.2006 lepingu p 2 kokkuleppe sisu tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda VÕS § 29 lg 1 alusel poolte ühisest tahtest. Poolte vahel on vaidlus selles, millele oli poolte tahe suunatud. Hageja väitel oli tema tahe suunatud sellele, et ta on nõus hüvitama M.Rosensteini ja J.Nageli poolt tekitatud kahju üksnes tingimusel, et nad on tekitanud kahju kuriteo toimepanemisega, see tähendab, et J.Nagel ja M.Rosenstein on süüdi mõistetud ning tegemist on solidaarkohustusega. Kostja hageja tõlgendusega ei nõustunud. Kohus tõlgendas lepingut VÕS § 29 lg-st 4 lähtuvalt ja võttis arvesse VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid. Lepingu sõlmimise ajal oli kriminaalasja nr 1-04-13 menetlemine Pärnu Maakohtus pooleli. Kohus langetas otsuse ligemale 11 kuud pärast lepingu sõlmimist. Seega ei olnud lepingu sõlmimise ajal M.Rosensteini ja J. Nageli suhtes tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Seetõttu ei saanud hageja lähtuda tema poolt esitatud tõlgendusest, et ta oli nõus kahju hüvitama vaid süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Tsiviilõigusliku kahju hüvitamise kohustus, muu hulgas selle hüvitamine solidaarvõlgnikena või osavõlgnikena, ei sõltu isiku süüdi- või õigeksmõistmisest kriminaalasjas. Seega ei ole õigeksmõistmine ka kahju hüvitamise kohustust välistavaks asjaoluks. Solidaarvastutus oleneb kohustuse olemusest, mitte hüvitamise alusest. Maakohus leidis, et 05.04.2006 lepingu p 2 järgi hageja nõustus hüvitama kahju, mille tekitamist heideti M.Rosensteinile ja J.Nagelile kriminaalasjas ette, olenemata nende süüdimõistmisest ning mille eest nad olid solidaarselt vastutavad. Õigeksmõistev kohtuotsus ei olnud VÕS § 1028 lg-s 1 märgitud kohustuse äralangemise aluseks. Millistel asjaoludel M.Rosenstein kriminaalasjas õigeks mõisteti, ei omanud asjas tähtsust. Asja lahendamisel ei olnud oluline asjaolu, kas kostja on proovinud esitada kahju hüvitamise nõudeid teiste juriidiliste või füüsiliste isikute vastu, kes olid kahju hüvitamiseks kohustatud ja kahju tekitamises süüdi. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Juhul, kui esineb vajadus saata tsiviilasja uueks arutamiseks, tühistada maakohtu otsus täielikult ja saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Maakohus on otsuses ebaõigesti jätnud eristamata lepingu p-des 2.1 ja 2.2 sätestatud kaks kokkulepet ning on sisuliselt asunud seisukohale, et lepingu p-s 2.1 sätestatud hüpoteegi kustutamise kokkulepe ja p-s 2.2 sätestatud kolmandate isikute poolt tekitatud kahju hüvitamise kohustus on omavahel vältimatult seotud. Apellant leiab, et kohus ei ole otsuses andnud hinnangut apellandi argumentidele selles osas, et hüpoteegi kustutamise kokkulepe lepingu p-s 2.1 ja 2 500 000 krooni suuruse rahasumma maksmise kokkulepe lepingu p-s 2.2 on üksteisest sõltumatud iseseisvad kokkulepped ning hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmisele ei saanud vastustaja seada mingeid tingimusi. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei olnud esitanud apellandi ega 28.07.2001 lepingus sätestatud äriühingute vastu nõudeid, mis oleksid olnud tagatud XXXXX kinnistule seatud hüpoteegiga, tekkis apellandil vastavalt AÕS § 349 lg-le 1 õigus nõuda XXXXX kinnistule seatud hüpoteegi kustutamist. Kuna vastustaja ei olnud hüpoteegiga tagatud nõudeid apellandi vastu esitanud, puudus vastustajal õiguslik alus keelduda hüpoteegi kustutamisest ning nõuda apellandilt hüpoteegi kustutamise eest rahalist hüvitist. Hüpoteegi kustutamise kokkuleppega sama lepingu p-s 2.2 otsustasid apellant ja vastustaja, arvestades sel hetkel käimasolnud kriminaalmenetlust, leppida täiendavalt kokku, et seoses lepingu p-s 2.1 nimetatud hüpoteegi kustutamisega maksab müüja hüpoteegipidajale 2 500 000 krooni M.Rosensteini ja J.Nageli poolt hüpoteegipidajale kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks, mille eest M.Rosenstein ja J.Nagel vastutavad solidaarselt. Lepingu p-s 2.2 sätestatud kokkulepe on tervikuna eraldiseisev hüpoteegi kustutamise kokkuleppest, mistõttu on ebaõige maakohtu otsuses esitatud käsitlus, et apellant maksis vastustajale 2 500 000 krooni hüpoteegi kustutamise eest. Apellant tasus vastustajale lepingu p-s 2.2 kokkulepitud rahasumma hüpoteegiga tagatud nõuetest eraldiseisvalt kokkulepitud kohustuse täitmiseks. Seega ei olene lepingu p-s 2.2 sätestatud kokkuleppe täitmise, s.t rahasumma tasumise, kohustuse tekkimise ja olemasolu õiguslik alus hüpoteegi kustutamise kokkuleppest. Olenemata hüpoteegi kustutamise kokkuleppe kehtivusest, tuleb anda hinnang sellele, kas antud juhul on täidetud lepingu p-s 2.2 sätestatud eeltingimused 2 500 000 krooni tasumiseks vastustajale. Apellant on seisukohal, et maakohus on oma otsuse tegemisel hinnanud vääralt tõendeid ja pole arvestanud apellandi poolt esitatud väidetega ega vastanud neile. Maakohus pidanuks otsuses andma selge hinnangu, kas antud juhul on täidetud eranditult kõik lepingu p-s 2.2 sätestatud eeltingimused 2 500 000 krooni tasumiseks. Vastavalt lepingu p-s 2.2 sisalduvale kokkuleppele olid apellandipoolse makse teostamise kohustuse olemasolu eelduseks, et M.Rosenstein on toime pannud kuriteo, millega on vastustajale tekitatud kahju ja J.Nagel on toime pannud kuriteo, millega on vastustajale tekitatud kahju ning ja M.Rosenstein ja J.Nagel vastutavad vastustajale kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Ei ole täidetud tingimus, et M.Rosenstein oleks pannud toime kuriteo. Nimelt mõistis Pärnu Maakohus kriminaalasja menetlemise tulemusena M.Rosensteini õigeks. Ebaõige on tõlgendada lepingu p-s 2.2 kokkulepitud tingimust laiendavalt viisil, mis võimaldab makse teostamise tingimuseks lugeda ka M.Rosensteini võimalikku tsiviilõiguslikku vastutust vastustajale tekitatud kahju eest. Võttes arvesse lepingu p-s 2.2 sätestatud kokkuleppe sõnastust, pidi lepingupoolega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel mõistma seda viisil, et makse teostamise tingimuseks on üksnes M.Rosensteini ja J.Nageli poolt kuriteoga vastustajale tekitatud kahju, mille eest nimetatud isikud solidaarselt vastutavad, hüvitamine. Eelnevast järeldub, et ei ole täidetud ka teine makse teostamise tingimus, M.Rosenstein ja J.Nagel ei vastuta solidaarselt vastustajale kuriteoga tekitatud kahju eest. Solidaarvastutuse

tekkimise eelduseks on vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 asjaolu, et mitu isikut on kohustatud täitma kohustuse solidaarselt. Arvestades asjaolu, et M.Rosenstein mõisteti Pärnu Maakohtu poolt õigeks, mistõttu ei vastuta ta ka kuriteoga vastustajale tekitatud kahju eest, ei saa antud juhtumil rääkida solidaarkohustuse tekkimisest. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sellises olukorras kinnitab lepingupoolte tahet kõige selgemalt pooltevahelise kokkuleppe sõnastus. Apellant nõustus lepingu p-s 2.2 nimetatud kohustuse täitma üksnes juhul, kui nii M.Rosenstein kui ka J.Nagel on toime pannud kuriteo ning vastustavad seeläbi tekitatud kahju eest solidaarselt. Ebaõige ja põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et lepingu p-s 2.2 sätestatud raha maksmise kohustuse olemasolu eelduseks ei olnud J.Nageli ja M.Rosensteini süüdimõistmine kuriteos. Seda põhjusel, et lepingu sõlmimise ja apellandi poolt raha maksmise hetkel ei olnud J.Nageli ja M.Rosensteini suhtes tehtud kuriteos süüdimõistvat otsust, kuid apellant tasus vastustajale kõnealuse rahasumma ikkagi ära. Maakohtu sellekohane käsitlus on meelevaldne ning muudab sisutuks lepingu p-s 2.2 tehtud selgesõnalised viited konkreetsele kriminaalasjale ja selle raames J.Nageli ja M.Rosensteini tegevusele antavale süüdimõistvale hinnangule kui apellandil 2 500 000 krooni maksmise kohustuse tekkimise eeldusele. Maakohtu sellekohane lepingu p 2.2 tõlgendus väljub täiesti lepingu p-s 2.2 esitatud kokkuleppes selgesõnaliselt sätestatust ning lepingu sõlmimise asjaoludest, täpsemalt käimasolnud kriminaalmenetlusest. Asjaolu, et apellant maksis lepingu p-s 2.2 kokkulepitud rahasumma ära enne J.Nageli ja M.Rosensteini suhtes kohtuotsuste jõustumist kriminaalasjas, ei anna alust asuda seisukohale, et apellandi sooviks oli tasuda nimetatud rahasumma ka juhul, kui J.Nagel ja M.Rosenstein kriminaalasjas õigeks mõistetakse. VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 kohaselt on apellandil olukorras, kus pärast 2 500 000 kooni tasumist selgus, et kõik lepingu p-s 2.2 sätestatud raha tasumise kohustuse tekkimise eeldused ei ole täidetud, õigus nõuda vastustajalt saadud raha (koos intressidega) tagasi, sest apellandi kohustus ei ole tekkinud või on hiljem ära langenud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Hageja nõude aluseks oli asjaolu, et ta on kostjale 05.04.2006 sõlmitud lepingu p 2.2 järgi alusetult maksnud 2 500 000 krooni. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hageja tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Seega pidi hageja tõendama, et ta maksis kostjale raha ilma õigusliku aluseta või alus on hiljem ära langenud. Kolleegiumi arvates ei ole hageja seda tõendanud ja eeltoodu tõttu on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata. Meelevaldne on kaebaja tõlgendus, mille kohaselt ei ole 05.04.2006 lepingu p 2.1 ja p 2.2 omavahel seotud. Kolleegiumi arvates on lepingu p-s 2.2 sõnaselgelt kokku lepitud, et seoses hüpoteegi kustutamisega maksab hageja kostjale 2 500 000 krooni. Eeltoodust järeldub üheselt, et kostja

nõustus kustutama hüpoteegi ainult sellel tingimusel, et hageja tasub kostjale 2 500 000 krooni. Hageja vastupidised väited on jäänud paljasõnalisteks. 05.04.2006 lepingu p-dest 2.1 ja 2.2 ei tulene, et kostja oleks pidanud eelnevalt omama nõudeid poolte vahel 28.07.2001 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu p-des 6.2.1 ja 6.2.2 toodud isikute vastu. Kolleegium märgib, et asja materjalidest tulenevalt on hageja esitanud väite, et 05.04.2006 lepingu p-d 2.1 ja 2.2 ei ole omavahel seotud esmakordselt apellatsioonkaebuses ja ta ei ole ka põhjendanud, miks ta ei ole seda väidet esitanud maakohtu menetluses. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostjale on kahju tekkinud, kuid väidab, et kahju ei olnud tekitatud J.Nageli ja M.Rosensteini poolt kuriteoga ja nad ei vastutanud selle eest solidaarselt. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti VÕS § 29 lg 1 järgi poolte vahel 05.04.2006 sõlmitud hüpoteegi kustutamise avalduse, kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu tõlgendamisel lähtunud lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Lepingu tõlgendamisel tuleb tuvastada, mida pooled soovisid lepinguga saavutada hetkel, kui leping sõlmiti. 05.04.2006 lepingu p-des 2.1 ja 2.2 leppisid pooled kokku, et hüpoteegi kustutamise eest tasub hageja kostjale 2 500 000 krooni Meelis Rosensteini ja Jaan Nageli poolt kostjale kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks, mille eest vastutavad M.Rosenstein ja J.Nagel solidaarselt. Kolleegium leiab, et lepingu tekstist ei tulene, et maksmise tingimuseks oli see, et nii Jaan Nagel kui Meelis Rosenstein oleksid pidanud olema kriminaalasjas süüdi mõistetud. Lepingu sõlmimise ajal toimus kriminaalmenetlus ja pooled ei teadnud, milline otsus tehakse kriminaalasjas. Pooled said hinnata ainult neid asjaolusid, mis neile selleks ajaks teada olid, ja kuna nii M.Rosenstein kui ka J.Nagel olid samas kriminaalasjas kohtu alla antud, siis võisid pooled hüpoteegi kustutamisel eeldada, et tegemist on kuriteoga tekitatud kahjuga. Kui pooled oleksid maksmise sidunud nii M.Rosensteini kui ka J.Nageli kriminaalkorras süüdimõistmisega, oleksid nad seda lepingus pidanud nii ka sõnastama. Vaidlust ei ole, et Jaan Nagel on kriminaalasjas süüdi mõistetud ja seega oli kahju tekitatud kuriteoga. Kohustus hüvitada mitme isiku poolt kolmandale isikule tekitatud kahju on VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarkohustus. Oluline ei ole, kas kahju põhjustasid nad ühise tegevusega või mitme isiku tegevus toob lõppastmena kaasa kahju tekkimise. Ainuüksi asjaolu, et M.Rosenstein ei ole kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud, ei tähenda seda, et ta ei vastutaks kostjale tekitatud kahju eest J.Nageliga solidaarselt. Kuna kolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

Margo Klaar

Ele Liiv

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.