Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-15354
Tsiviilasi
LLhagi Swedbank Liising AS vastu alusetult saadu tagastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja LL(isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lätt (Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn) Kostja Swedbank Liising AS Kostja esindaja Sirje S (xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg 18.11.2009 ja osalenud isikud
Hageja Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Kostja esindaja Sirje Saan
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.08.04.2009 esitas LL Harju maakohtule hagi Swedbank Liising AS vastu alusetult saadu tagastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 28.07.2001 müügi- ja asjaõiguslepingu Xxxkinnistu omandamiseks. Nimetatud lepinguga seati selleks, et tagada kostja võimalikku kahju hüvitamise nõuet MR ja JN vastu, kostja kasuks hüpoteek summas 2 500 000 krooni. 05.04.2006 võõrandas hageja müügi- ja asjaõiguslepinguga P kinnistu ning kostja kasuks seatud hüpoteek kustutati – lepingu kohaselt pidi kostjale makstama hüpoteegi kustutamise eest 2 500 000 krooni MR ja JN poolt kostjale kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks (mille eest MR ja JN vastutavad solidaarselt). Kinnistu kogu müügihind kanti selle ostja poolt notari vahendusel kostjale eelnevalt sõnastatud põhjendusega „MR ja JN poolt AS-ile Hansa Liising Eesti kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks“. Pärnu maakohtu 23.03.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-04-13 mõisteti MR õigeks kuriteo koosseisu puudumise tõttu, mistõttu ei tekkinud kohustust tasuda kostjale 2 500 000 krooni kuriteoga tekitatud sellise kahju hüvitamiseks, mille eest MR ja JN vastutavad solidaarselt. 23.05.2007 kohtuotsusega jättis Pärnu maakohus kohtuotsusega läbivaatamata AS Hansa Liising Eesti tsiviilhagi, seega ei tekkinud ka JN kohustust hüvitada kostjale kuriteoga tekitatud kahju ning kostjale on kahju hüvitamiseks alusetult tasutud 2 500 000 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja on alusetult rikastunud. Hageja nõuab kostjalt alusetult saadud raha 2 500 000 krooni tagastamist, samuti nõuab hageja kostjalt välja nimetatud summalt saadud kasutusintressi summas 557 491.90 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.15.05.2009 esitas kostja hagile vastuse, mille kohaselt kostja hagiavalduses tooduga ei nõustu. Vastuse kohaselt on hageja nõue aegunud ja tuleb seetõttu jätta sisuliselt arutamata rahuldamata. Kui kohus aga leiab, et hagi aegunud ei ole, siis selgitab kostja, et 28.07.2001 ei seatud kostja kasuks hüpoteeki kostja võimaliku kahju hüvitamise nõude tagamiseks MR ja JN vastu, vaid tagamaks mh. kõiki kostja nõudeid hageja ja/või OÜ MTja/või AS T OK ja/või N-P OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja nimetatud isikute vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Vastavast notariaalsest lepingust nähtub selgelt poolte tahe ja hüpoteegi seadmise alus/eesmärk ning hüpoteegi seadmine toimus poolte kokkuleppel ja hageja seda vaidlustanud ei ole. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna Pärnu maakohtu 23.03.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-04-13 mõisteti MR kuriteo koosseisu puudumise tõttu õigeks ja kostja tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata, ei tekkinud JN kohustust hüvitada kostjale kuriteoga tekitatud kahju ja kohustust tasuda kostjale 2 500 000 krooni. Kriminaalasjas nr 1-04-13 esitati süüdistus EJ, TL, JN ja MR seetõttu, et kostja sõlmis MRkui kostja juhtivtöötaja vahendusel OÜ-ga MT, AS-iga T OK ja N-P OÜ-ga (esindajad EJ, TL ja JN) fiktiivsed laenulepingud, millede objektideks olnud vara ühelgi korral tegelikkuses ei eksisteerinud. Antud tegevusega tekitati kostjale suur kahju, kuna kostja andis raha nö. Välja midagi selle eest vastu/tagasi saamata. Nimetatud asjaolusid süüdistatavad kriminaalmenetluse raames ei vaidlustanud. Pärnu Maakohtu 23.03.2007 otsusega mõisteti EJ ja JN süüdi kelmuses ning TL kelmusele kaasaaitamises – kelmus viidi toime isikute grupi poolt ja sellega põhjustati suur varaline kahju. MR mõisteti õigeks, kuna otsuse tegemise ajaks oli kuritegu, milles teda süüdistati, dekriminaliseeritud, samas analüüsis maakohus MR käitumist ja leidis, et tema käitumist iseloomustanud faktilised asjaolud vastavad/vastasid KrK § 162 koosseisu tunnustele. Seega asjaolu, et MR dekriminaliseerimise tõttu õigeks mõisteti, ei tähenda, et ta oma tegevusega kostjale kahju ei tekitanud. Kostjale kuriteoga kahju tekitamist tõendab ka EJ, JN ja TL kelmuses süüdimõistmine. Antud juhul saab küsimus olla üksnes selles, kui suur kahju kostjale tekitati. Tsiviilhagis palus kostja süüdlastelt välja mõista tekitatud kahju summas 11 341 284.22 krooni. Tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata vaid seetõttu, et kohtul puudus piisav selgus tsiviilhagi lõpliku suuruse osa, ainult juhul, kui tsiviilhagi oleks jäetud rahuldamata, saaks väita, et kahju ei tekkinud. Kostja raamatupidamise
andmetel tekitati kostjale fiktiivsete lepingute sõlmimisega kahju kokku 11 504 739.46 krooni, millest lisaks hageja poolt tasutud 2 500 000 kroonile on hüvitatud üksnes 52 449.97 krooni. Seega ei ületa hagejale kuulunud kinnistul lasunud hüpoteegi kustutamisel kostjale tasutud summa kostjale kuriteoga tekitatud kahju ning kostja ei ole alusetult rikastunud. Hüpoteek kustutati hageja avalduse alusel 05.04.2006 ning hageja kolmanda isikuna hüvitas 2 500 000 krooni ulatuses JN ja MR poolt tekitatud kahju vabatahtlikult ja teadlikult. Hüpoteegi kustutamise ajal ei olnud pooled teadlikud, et MR dekriminaliseerimise tõttu õigeks mõistetakse, samas oli kostja tahe suunatud talle tekitatud kahju hüvitamisele ja hageja tahe hüpoteegi kustutamisele ja kahju osalisele hüvitamisele. Asjaolu, et 2 500 000 krooni eest pidi hüvitatama kostjale kuriteoga tekitatud kahju, mille eest JN ja MR vastutavad solidaarselt, ei oma hüpoteegi kustutamise (ja kahju hüvitamise) seisukohalt tähtsust. Kostjale tekitatud kahju kuulus/kuulub hüvitamisele kõigi kahju tekitamises osalenud isikute poolt solidaarselt ja seda olenemata sellest, kas käitumine, mille tagajärjel antudkahju tekkis, on ka kuriteona karistatav või mitte. EJ, T L, JNja MRei esitanud vastuväiteid selles osas, et nad oma käitumisega kostjale kahju tekitasid ning JNja MR soovisid tekitatud kahju ka hüvitada. Selguse huvides ehk et hiljem oleks selge, millise kahju hüvitamiseks 2 500 000 krooni arvestati ning tagada hageja võimalus esitada hiljem vastavasisuline tagasinõue just MR ja JN vastu, saigi 05.04.2006 hüpoteegi kustutamise avalduse, kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktis 2.2 ära mainitud, et hüpoteegi kustutamisel kostjale tasutud summa eest hüvitatakse kostjale kuriteoga tekitatud kahju, mille eest vastutavad MR ja JN solidaarselt. Seega on hüpoteegi kustutamine toimunud igati õiguspäraselt. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et vaatamata asjaolule, et MR mõisteti õigeks ja kostja tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata, tekkis mh. JN kohustus hüvitada kostjale kelmusega tekitatud kahju ja hagejal oli alus kostjale 2 500 000 krooni tasumiseks. Seega on hagiavaldus alusetu ja pahatahtlik ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
3.25.06.2009 esitas hageja kohtule oma seisukoha kostja vastusele, märkides, et jääb oma seisukohtade juurde. Hageja leiab, et on esitanud hagiavalduse alusetu rikastumise nõude aegumistähtaja sees ning esitatud nõue aegunud ei ole. Kostja poolt hagejale kuulunud P kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud ei olnud muud nõuded, sealhulgas kostja võimalikud nõuded kolmandate isikute (nt MRja JN) vastu. Hüpoteegiga tagati üksnes kostja nõudeid hageja enda või lepingus ammendavalt loetletud äriühingute vastu. Arvestades asjaolu, et kostja ei olnud esitanud hageja ega 28.07.2001 lepingus sätestatud äriühingute vastu nõudeid, mis oleksid olnud tagatud P kinnistule seatud hüpoteegiga, tekkis hagejal vastavalt asjaõigusseaduse § 349 lg-le 1 õigus nõuda P kinnistule seatud hüpoteegi kustutamist. Kuna kostja ei olnud hüpoteegiga tagatud nõudeid hageja vastu esitanud, puudus kostjal õiguslik alus keelduda hüpoteegi kustutamisest ning nõuda hagejalt hüpoteegi kustutamise eest rahalist hüvitist. Pooled leppisid kokku, et hageja maksab P kinnistu müügist saadava rahasumma 2 500 000 krooni kostjale, et hüvitada kostjale MR ja JN poolt kuriteoga tekitatud selline kahju, mille eest viimati nimetatud isikud vastutavad solidaarselt. Vastavalt pooltevahelisele 05.04.2006 lepingu punktis 2.2 sisalduvale kokkuleppele olid hageja-poolse makse teostamise tingimused seega järgmised: MR on toime pannud kuriteo, millega on kostjale tekitatud kahju; JN on toime pannud kuriteo, millega on kostjale tekitatud kahju; MR ja JN vastutavad kostjale kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nimetatud tingimused ei ole täidetud. Esiteks ei ole täidetud tingimus, et MR oleks pannud toime kuriteo. Kuritegu, milles MR süüdistati, on dekriminaliseeritud ning kostja väited selle kohta, et sisuliselt on MR siiski pannud toime kuriteo, ei oma antud juhul tähendust ning on asjassepuutumatud. 05.04.2006 sõlmitud lepingus on selgesõnaliselt lepitud kokku, et hageja-poolse makse teostamise eelduseks on MR ja JN poolt kuriteo toimepanemine ja selle tulemusena tekkiv solidaarvastutus kostjale tekitatud kahju eest ning on ebaõige tõlgendada poolte vahel 05.04.2006 sõlmitud lepingu punktis 2.2 kokkulepitud sätet laiendavalt viisil, mis võimaldab
hageja-poolse makse teostamise tingimuseks lugeda ka MR võimalikku tsiviilõiguslikku vastutust kostjale tekitatud kahju eest. Võttes arvesse nimetatud lepingus sätestatud kokkuleppe sõnastust, pidi lepingupoolega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel mõistma seda viisil, et hageja-poolse makse teostamise tingimuseks on üksnes MR ja JN poolt kuriteoga kostjale tekitatud kahju, mille eest viimatinimetatud isikud solidaarselt vastutavad, hüvitamine. MR ei ole pannud toime kuritegu, mistõttu ei saa MR ka vastutada kostjale kuriteoga tekitatud kahju eest. Eelnevast järeldub, et ei ole täidetud ka teine hageja-poolse makse teostamise tingimus – MR ja JNei vastuta solidaarselt kostjale kuriteoga tekitatud kahju eest. Solidaarvastutuse tekkimise eelduseks on vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg-le 1 asjaolu, et mitu isikut on kohustatud täitma kohustuse solidaarselt. Arvestades asjaolu, et MR mõisteti Pärnu Maakohtu poolt õigeks, mistõttu ei vastuta ta ka kuriteoga kostjale tekitatud kahju eest, ei saa antud juhtumil rääkida solidaarkohustuse tekkimisest. Seetõttu on ilmselge, et MR ei ole tekkinud kohustust hüvitada kostjale kuriteoga tekitatud kahju. Seega ei ole täidetud solidaarvastutuse tekkimise eeldused ning kostja arutlus võlausaldaja võimalusest esitada oma nõue solidaarvõlgnike vastu ühiselt või eraldi on asjassepuutumatu. Kostja on seisukohal, et MR õigeksmõistmine kuriteos ei tähenda, et tal ei lasuks tsiviilõiguslik vastutus kostjale tekitatud kahju eest. Hageja märgib, et MR võimalik tsiviilõiguslik vastutus kostjale tekitatud kahju eest ei olnud vastavalt hageja ja kostja 05.04.2006 lepingu punktis 2.2 kokku lepitule hageja-poolse makse teostamise kohustuse tekkimise tingimuseks. Hageja ja kostja kokkulepe oli rangelt seotud üksnes kahjuga, mille eest MR ja JN vastutavad solidaarselt põhjusel, et mõlemad on toime pannud kuriteo.
4.Kostja jäi 11.12.2009 kohtule esitatud seisukohtades oma varasema vastuse juurde. Kostja täpsustas, et hüpoteek kustutati ja 2 500 000 krooni tasuti ligikaudu 1 aasta enne kohtuotsuse tegemist, millega isikud kuriteos süüdi mõisteti ning kusagilt ei tulene poolte soov lugeda hüpoteegi kustutamine tühiseks või tagasitäidetavaks juhul kui mõni süüdistatavatest õigeks mõistetakse. Samuti juhib kostja tähelepanu asjaolule, et tekitatud kahju osalist vabatahtlikku hüvitamist luges kohus JN karistust kergendavaks asjaoluks. Nii hüpoteegi seadmise kui hüpoteegi kustutamise lepingud on kehtivad – nad ei ole tühised ega tühistatud. Hageja nimetatud lepinguid vaidlustanud ei ole, mistõttu on rahasumma tasutud õiguslikul alusel. 5.18.11.2009 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma hagiavalduse ja varasemalt esitatud väidete, seisukohtade ja põhistuste juurde. Hageja suurendas suulisel avaldust kõrvalnõuete osas ja palus arvestada intresse kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kostja jäi oma seisukohtade juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
7.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud. Asja lahendmaiseks tuleb välja selgitada, kas hageja ja kostja vahel oli kohustus ning kas see on hiljem ära langenud, jäi tekkimata või ei olnud seda algusest peale olemas. Vaidlusalune kohustus tuleneb väidetavalt 28.07.2001 sõlmitud P kinnistu müügi ja asjaõiguslepingust ning 5.04.2006 sama kinnistu müügi ja asjaõiguslepingust ning hüpoteegi kustutamise lepingust. Asja lahendamiseks tuleb välja selgitada, millised kohustused on hageja endale lepingutega võtnud ning selleks on vaja tõlgendada nimetatud lepinguid. Samuti tuleb välja selgitada, kas kohustus on hiljem ära langenud.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et Pärnu maakohtu 23.03.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 104-13 mõisteti MR õigeks kuriteo koosseisu puudumise tõttu ja jättis läbivaatamata AS Hansa Liising Eesti tsiviilhagi. JN mõisteti süüdi kelmuses.
Kohtul esitatud 28.07.2001 müügi- ja asjaõiguslepingust nähtub, et hageja omandas Xxxkinnistu. Lepingu p 6 1. alusel seati kinnistule hüpoteek summas 2 500 000 krooni kostja kasuks, millega olid tagatud lepingu p 6.2.1 järgi kõik kostja nõuded hageja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmtiud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning lepingu p 6.2.2. järgi kõik nõuded hageja ja/või OÜ MT, ja/või AS T OK, ja/või N-P OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja hageja ja/või OÜ MT, ja/või AS T OK, ja/või N-P OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kohtule esitatud 05.04.2006 sõlmitud hüpoteegi kustutamise avalduse, kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 2.2 kohaselt maksab hageja seoses hüpoteegi kustutamisega kostjale 2 500 000 krooni MR ja JN poolt kostjale kuriteoga tekitatud selle kahju hüvitamiseks, mille eest MR ja JN vastutavad solidaarselt.
9.Kohus asub seisukohale, et eelnimetatud 28.07.2001 lepingu p 6 ja 05.04.2006 lepingu p 2 tuleb käsitleda iseseisvate kohustustena teineteise suhtes. Esimesega neist võttis hageja endale kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele olukorras, kus kostja esitab nõudeid OÜ MT, AS T OK ja N-P OÜ vastu. Teises on hageja ja kostja sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt vabaneb hageja sellest kohustusest, kui tasub kostjale 2 500 000 krooni MR ja JN kohustuste täitmise katteks. Asjaolu, et lepingutes on käsitletud erinevaid kohustusi, ei tee neid lepinguid vastuolulisteks ega ka üksteist välistavaks.
10.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Lepingut tuleb tõlgendada vastavalt VÕS § 29 sätestatule.
11.Pooled ei vaidle lepingute kehtivuse st tühisuse üle. Hageja on oma nõudes tuginenud asjaolule, et Pärnu maakohtu 23.03.2007 otsusega on MR õigeks mõistetud ning JN ja MR ei vastuta seetõttu solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju eest. 05.04.2006 lepingu p 2 kokkuleppe sisu tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda VÕS § 29 lg 1 alusel poolte ühisest tahtest. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus just nimelt selle, millele oli poolte tahe suunatud. Hageja väitel oli tema tahe suunatud sellele, et ta on nõus hüvitama M.R ja J.N poolt tekitatud kahju üksnes tingimusel, et nad on tekitanud kahju kuriteo toimepanemisega so on süüdi mõistetud ning tegemist on solidaarkohustusega. Kostja hageja tõlgendusega ei nõustu. Kohus leiab, et lepingut tuleb tõlgendada VÕS § 29 lg 4 lähtuvalt võttes arvesse VÕS § 29 lg 5 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid. Lepingu sõlmimise ajal oli kriminaalasja nr 1-04-13 menetlemine Pärnu maakohtus pooleli. Kohus langetas asjas otsuse ligemale 11 kuud pärast lepingu sõlmimist. Seega ei olnud ka lepingu sõlmimise ajal M.R ja J. N suhtes tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Kohus leiab, et seetõttu ei saanud ka hageja lähtuda tema poolt esitatud tõlgendusest, et oli nõus kahju hüvitama vaid süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Tsiviilõigusliku kahju hüvitamise kohustus mh selle hüvitamine solidaarvõlgnikena või osavõlgnikena ei sõltu isiku süüdi või õigeksmõistmisest kriminaalasjas, seega ei ole õigeksmõistmine ka kahju hüvitamise kohustust välistavaks asjaoluks. Solidaarvastutus oleneb kohustuse olemusest mitte hüvitamise alusest. Kohus leiab, et 05.04.2006 lepingu p 2 tuleb aru saada selliselt, et hageja nõustus hüvitama kahju, mille tekitamist heideti M.R ja J. N kriminaalasjas ette olenemata nende süüdimõistmisest ja mille eest nad olid solidaarselt vastutavad. Seega ei ole õigeksmõistev kohtuotsus VÕS § 1028 lg 1 märgitud kohustuse ära langemise aluseks.
12.See, millistel asjaoludel M.R kriminaalasjas õigeks mõisteti, ei oma asjas tähtsust. Õigeks mõistev otsus, olenemata selle põhjendustest, on õigeksmõistev otsus. Asja lahendmaisel ei ole ka oluline asjaolu, kas kostja on proovinud esitada kahju hüvitamise nõudeid teiste juriidiliste
isikute või füüsiliste isikute vastu, kes olid kahju hüvitamiseks kohustatud ja kahju tekitamises süüdi.
13.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.