Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise. TMS § 188 lg. 2 kohaselt eeldatakse, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Kuna täitemenetlus alustati 02.12.2008.a., siis on kinnisasja võõrandamine toimunud vähem kui viis kuud enne menetluse alustamist. Hageja palub kohtul arestida hagi tagamise korras H P’ile kuuluv xxxx asuv Xxxx kinnistu katastritunnusega 40002:002:0221, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr. xxxx, ning kanda registriossa käsutamise keelumärge Jetoil AS kasuks, tunnistada kehtetuks müügileping, mille alusel kostja Ü V võõrandas Xxxx kinnistu kostja H P’ile, tuvastada Ü V’a ja H P’i kohustus teha tahteavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks ning kustutada Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna registriosa nr. xxxx teisest jaost kanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks H P, ning kanda xxxx asuva Xxxx kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse Ü V. Hageja palub panna kõik menetluskulud, sh. hageja kohtuvälised kulud solidaarselt kostjate kanda. Hagi on esitatud TMS §-de 187, 188 alusel. Kohus 19.03.2009.a. määrusega rahuldas hagi tagamise taotluse. Kohus 30.03.2009.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjatele ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult hagile vastama. Kohus 05.03.2010.a. määrusega kaasas kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse A V’a, saatis kolmandale isikule hagimaterjali ja palus tema seisukohta 20 päeva jooksul. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja Ü V kohtule 25.05.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu, sest hagi on tõendamata. Ainuüksi asjaolu, et kostja Ü.V võõrandas oma kinnistu, ei tõenda hageja huvide kahjustamist ning veelgi vähem tõendab see kostja tahtlust hageja huve kahjustada. Antud vaidluses ei ole kostjad maksejõuetud ning seega ei oma Riigikohtu lahend 3-2-1-39-08 antud asjas tähtsust. Seega eeldused kinnistu müügitehingu tagasivõitmiseks ei ole täidetud. Hageja ei ole tõendanud oma huvide kahjustamist kinnistu müügitehinguga ning kostja Ü.V tahtlust kahjustada selle müügitehinguga hagejat. Kostja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Kostja H P kohtule kirjalikku vastust hagile ei saatnud. Kolmas isik kohtule oma kirjalikku seisukohta ei esitanud. III. Asja kohtulik arutelu ja menetlusosaliste seisukohad. Hageja esindaja esindaja selgitab, et lisaks hagiavalduses märgitule tugineb hageja veel asjaolule, et kostjad on kahjustanud hageja kui võlausaldaja huve ka sellega, et xxxx asuv Xxxx kinnistu võõrandati turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Kostja Ü.V müüs 04.07.2008.a kostja H.P kinnistu 60 000 krooni eest, kuid hageja tellitud eksperthinnangu kohaselt oli nimetatud kinnistu turuväärus 01.07. 2008.a väärtuse kuupäeval 270 000 krooni. TMS § 188 lg. 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi 2. lõike järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondlane või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Riigikohus on 18.11.2009.a lahendis nr 3-2-1-113-09 leidnud, et hageja huvide kahjustamisega võiks olla tegemist siis, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna. Seega TMS § 188 lg. 1 kohaldamise eeldused on antud juhul täidetud. Hagi esitati kohtule 18.03.2009.a. Tehing, mille kehtetuks tunnistamist hageja taotleb, on tehtud hagi esitamisest vähem kui kolm aastat tagasi. Kuna täitemenetlus algatati 02.12.2008.a., siis tuleb eeldada ka tehingu teise poole teadlikkust hageja huvide kahjustamisest, sest kostjad tegid tehingu vähem kui kuus kuud

enne täitemenetluse algatamist. TMS § 187 lg. 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Täitedokumendiks on jõustunud Harju Maakohtu 19.11.2008.a kohtuotsus, millega kostja Ü.V mõisteti hageja kasuks solidaarselt OÜ-ga Fiscale välja võlgnevus 660 232 krooni ja 49 senti ning alates 12.09.2008.a. viivised protsendina põhinõudest 488 305 krooni ja 68 senti kuni põhinõude täitmiseni protsendimääraga 0,55% päevas iga tasumisega viivitatud päeva kohta, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. Lisaks mõisteti Fiscale OÜ-lt ja Ü V’alt solidaarselt hageja kasuks välja ka menetluskulud summas 39 034 krooni. Seega on hagejal olemas täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Täitedokument on esitatud täitmiseks kohtutäituritele ja kostjad ei ole seda vaidlustanud. Alates 02.12.2008.a ei ole täitemenetluses kaasnenud hageja nõude täielikku rahuldamist. Kohtutäitur Kaire Põltsi 24.11.2008.a. kirjast nähtub, et hagi tagamise määruse alusel on küll Ü Va sõidukile xxxx, reg. märgiga xxxx, seatud käsutamise keelumärge, kuid sellega ei ole kaasnenud hageja nõude ei osalist ega täielikku rahuldamist. Arvestades hageja nõude suurust on alust eeldada, et sõiduauto väärtus ei kata hageja nõuet isegi mitte tühises osas. Harju Maakohtu 19.11.2008.a. otsusest nähtub, et võlgnevus summas 660 232,46 krooni, viivised ja menetluskulud on AS Jetoil kasuks OÜ-lt Fiscale ja Ü V’alt välja mõistetud solidaarselt. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks Ü V’a suhtes on VÕS § 142 lg. 1, mille kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, ja VÕS § 145 lg 1, mille kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ja Ü V’a vahel 06.12.2007.a sõlmitud käenduslepingu järgi Ü V vastutab käenduslepingus toodud kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus soetatava varaga ja sõltumata nõude rahuldamise võimalikkusest põhivõlgniku vastu. Käenduslepingu sõlmimise eelduseks on käendajal vara olemasolu, millega tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist võlausaldaja ees. Käendaja poolt oma vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamine ja seeläbi end käenduslepingu kehtivuse ajal varatuks muutmine on käsitletav käenduslepingu rikkumisena ja võlausaldaja huvide teadliku kahjustamisena. Käendaja vastutuse küsimuse on Harju Maakohus oma 19.11.2008.a otsusega juba lahendanud ning käesoleva menetluse esemeks on vara tagasivõitmine täitemenetluses vastavalt TMS §-dele 187 ja 188. Neist sätetest ei tulene, et tagasi võita saab vara vaid siis, kui vara võõrandamise hetkel oli võlgniku vastu nõue esitatud. TMS § 188 lg. 2 sätestab tagasivõitmise nõude esitamise eeldustena täitedokumendi olemasolu, nõude sissenõutavuse ja sissenõude võlgniku varale pööramise ebaõnnestumise. Need eeldused on antud juhul täidetud. TMS §-st 193 tuleneb, et sissenõudja nõue ei pea olema võlgniku poolt vara võõrandamise ajal isegi mitte sissenõutav. Oluline on võlausaldaja huvide teadlik kahjustamine. Kostja Ü.V oli OÜ Fiscale ainuosanik ja juhatuse liige ning käendajana ta oli teadlik OÜ Fiscale võlgnevusest hageja ees kui ka OÜ Fiscale makseraskustest. Tulenevalt VÕS § 123 lg. 1 tuleb asjaoludest teadmise tuvastamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust. Kostjate esitatud Kinnisvaraekspert Viru 07.02.2005.a. hinnang ei ole asjakohane ja usaldusväärne, kuna hindamist ei viinud läbi riiklikult tunnustatud ekspert. 2005.a. ei olnud tegemist kinnistuga, vaid vallasasjaga. Kuna kostja võõrandas kinnistu 2008.a, siis 2005.a. hinda kajastav tõend on ilmselgelt asjasse mittepuutuv. Hageja palub jätta kostjate esitatud tõend tähelepanuta, lähtuda turuväärtuse kohta 2008.a. hageja esitatud tõendist ja hagi rahuldada hagiavalduses esitatud alustel ning põhjendustel. AÕS § 62 lg. 2 kohaselt keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Kuna antud juhul on Viru Maakohtu 19.03.2009.a. hagi tagamise määrusega kannete tegemine kinnistusraamatus keelatud täielikult, sh ka hageja nõude rahuldamiseks vajalikud kanded, siis palub hageja muuta määrust selliselt, et kinnistule seatud

käsutamiskeeld ei laiene Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna registriosa nr. xxxx teisest jaost kande, mille kohaselt on kinnistu omanikuks H P, kustutamisele ning sama kinnistu teise jakku Ü V’a omanikuna sissekandmisele jõustunud kohtuotsusega tuvastatud nõusolekute alusel. Kostjate esindaja selgitab, et kostjad ei nõustu hageja väitega, et kostjate vahel müüdi kinnisasi turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Kostjad leiavad, et ekspert on jõudnud ilmselt valele järeldusele, kuna 2008.a. keskel ei toimunud kinnisasjaga sarnaste objektidega tehinguid, hinnatava hoone põhikonstruktsioonide üldine seisukord oli remonti vajav, hoone ruumide siseviimistlus vajas remonti, mis sisuliselt tähendab seda, et hinnatav hoone oli elamiskõlbmatu. Hageja esitatud eksperthinnangus võrdlusena märgitud kinnisasi müüdi 260 000 krooni eest 2008.a. jaanuaris, kui kinnisvara turg hakkas juba jahtuma ning tehinguid sarnaste objektidega, mida tunnistab ka ekspert, toimus vähe. Vaidlusalune kinnisasi võõrandati 2008.a. juulis, kui võrreldes 2008.a. algusega oli kinnisasjade turg praktiliselt seiskunud. Seega ei saanud 2008.a. keskel elamiskõlbmatu ja remonti vajava kinnisasja hind ületada 2008.a. alguses toimunud tehingu hinda, kui müüdi kinnisasi, millel asuv elamu oli juba osaliselt remonditud. Kostjad on arvamusel, et 2008.a. keskel ei saanud kostjale kuulunud kinnisasja hind olla rohkem kui pool eksperdi poolt pakutud hinnast 2005.a. veebruaris tehtud eksperthinnangu alusel, mille kohaselt vaidlusaluse kinnisasja hind 2005.a. oli 150 000 krooni. Arvestades asjaolu, et 2007.a. seiskus kõigi kinnisasjade hinnatõus ning 2008.a. keskel oli eriti maakohtades asuvate halvas seisukorras olevate kinnisasjade müük täielikult peatunud, siis ei saanud 2008.a. keskel kinnisasja turuväärtus ületada tema 2005.a. turuväärtust. Kostjate esitatud eksperthinnang on ka objektiivsem, kuna on koostatud 2005.a., kui kostjatel ei olnud vaidlust hagejaga. Hageja on tellinud kinnisasja eksperthinnangu käesoleva kohtuvaidluse ajal, mis seab selle eksperthinnangu objektiivsuse kahtluse alla. Seega kinnisasja hind 2008.a. keskel võis olla veidi üle 100 000 krooni. Kuna kostja Ü.V’a äriühingute majandustegevus oli 2008.a. seiskunud ning kostjal puudus sissetulek, siis pidi kostja oma perekonna ülalpidamiseks võõrandama oma vara, sealhulgas kostjale vaidlusaluse kinnisasja, mis oli halvas seisus. Kinnisasja võõrandas kostja H.P kiirmüügi hinnaga 60 000 krooni. Seega ei ole kostja tekitanud teadlikult kahju hagejale, kuna võõrandatud kinnistu kiirmüügi hind oli 2008.a. keskel 60 000 krooni. Isegi juhul, kui kostja oleks müünud kinnistu alla turuhinna, ei saa seda käsitleda hageja huvide teadliku kahjustamisena. Kinnisasja müügi hetkeks ei olnud hageja kostja vastu nõuet esitatud. Seega ei saanud kostja kinnisasja müügi hetkel olla kindel, kas see nõue esitatakse või mitte. Nõude esitamine käendaja vastu on võlausaldaja õigus, kuid mitte kohustus. Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-113-09 on Riigikohus öelnud, et hageja huvide kahjustamisega võiks olla tegemist, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna. Seega kinnisasja müük alla turuhinna võib kahjustada hageja huve, kuid see ei pea nii olema. Vaidluse korral tuleb arvesse võtta kõiki tehingu asjaolusid. Kuna kostja müüs oma kinnisasja kiirmüügi hinnaga olukorras, kus kostjal puudus oma perekonna elatamiseks muu võimalus, siis ei saa võõrandamise tehing teadlikult kahjustada hageja huve. Kostjate esindaja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata mõlema kostja vastu. IV. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud hagiavalduses ja hageja poolt hagi aluseks olevate asjaolude täiendamise ja täiendavate tõendite esitamise avalduses märgitud alustel ja põhjendustel, mida kohus siinkohal ümber ei kirjuta, ning kuulub rahuldamisele tervikuna hageja esitatud kõigis nõuetes järgmistel asjaoludel:. 1) TMS § 187 lg. 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Lg.2 kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega

võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Seega on hagi lubatud. 2) TMS § 188 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Lg. 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Kostjate vaheline tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist. Seega tuleb võlausaldajate huvide kahjustamist eeldada. 3) Kinnisasja müügilepingu p. 1.7.9. nähtub, et kinnistul asuvad ehitised on omandatud vallaasjana 26.05.2004.a., maa ostu-müügileping on sõlmitud 04.01.2008.a. ja omanikukanne on tehtud kinnistusraamatusse 13.02.2008.a. Kostjate kinnistu müügileping on sõlmitud 04.07.2008.a. Täitmisavaldus on esitatud 02.12.2008.a. Harju Maakohtu 19.11.2008.a. kohtuotsuse täitmiseks. Seega on tehing tehtud viis kuud enne täitemenetluse algatamist. 4) Kohtuotsusest nähtuvalt oli hagi esitatud 12.09.2008.a. ehk vaid paar kuud hiljem, kui oli sõlmitud kinnistu müügileping. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-39-08 selgitab, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist siis, kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. TsÜS § 123 lg. 1 sätestab muu hulgas, et kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis mingeid asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust. Kostja Ü V oli hageja lepingupoole esindaja, mistõttu tema teadlikkus hageja kui võlausaldaja huvide kahjustamisest tuleb lugeda tuvastatuks. 5) Riigikohus oma lahendis 3-2-1-90-08 selgitab, et võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate huvide kahjustamise. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks kinke puhul ei oma tähtsust see, kas kinkimise ajal olid olemas konkreetsed võlausaldajad. Kostjate teadmist, et nende tegevus kahjustab võlausaldajaid, või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha, saab järeldada nende tahtest. Puudub põhjus kahelda selles, et kostja H.P oli teadlik OÜ Fiscale pidevast majandusraskusest. Tunnistaja O M hageja krediidihaldurina teadis tunnistada, et kostjatele kuulunud äriühingud tegelesid mõlemad transpordiga, olid mõlemad ka hageja kliendid ning tunnistajale teadaolevalt olid kostjad omavahel tuttavad. OÜ Fiscale, kelle juhatuse liige Ü.V oli, mõningased makseraskused olid osaühingul olemas juba siis, kui tunnistaja hageja juurde tööle läks ehk 2005.a. Suuremad raskused tekkisid aga 2008.a. mais-juunis. Kuna krediidilimiit osaühingule oli suur, omakapital aga väike, siis oli ka tagatisena Ü.V’a käendus ja talle kuuluv Xxxx kinnistu. 10.07.2008.a. võlatunnistusest nähtuvalt oli seisuga 23.06.2008.a. OÜ Fiscale võlg hagejale 530 652 krooni ja 94 senti. Seega, kui kostja Ü.V käendajana oli teadlik oma äriühingu pidevatest makseraskustest, siis käendajana ta pidi ette nägema ja nägi, et oma vara võõrandamisega ta kahjustab tulevaste võlausaldajate huve, kuna võlausaldajal on õigus nõue esitada mitte ainult võlgniku vaid ka käendaja vastu. See viimane asjaolu oli Ü.V’ale teada juba käenduslepingu sõlmimise ajast 06.12.2007.a. Samas lepingu p. 1.5. kohaselt käendaja vastutab lepingus toodud kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus soetatava varaga ning p. 5.2. kinnitab kostja käendajana, et ta mõistab lepingu sõlmimisega endale võetavate kohustuste olemust. 01.10.2008.a., seega pärast hagi esitamist, võõrandas kostja Ü.V ka Fiscale OÜ osa. Seega tuleb kostja poolt oma vara võõrandamist käsitleda tahtliku tegevusena kohtuotsusega väljamõistetava summa tasumise vältimisena ja sellega võlausaldajate huvide teadliku ja tahtliku kahjustamisena.

6) Riigikohus oma lahendis 3-2-1-113-09 leiab, et TMS § 188 lg. 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (vt TMS § 187 lg 1). Kolleegiumi arvates võiks hageja huvide kahjustamisega tegemist olla siis, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna. Ostja ja müüja vaheliste rahaliste võimaluste, motiivide ning erihuvide tõttu ei pruugi kinnisasja hind olla seotud selle väärtusega. Turuväärtusest erinev hind võib sõltuda pooltevahelistest suhetest, samuti eriväärtustest, mida pooled asjale omistavad. Kinnistu hinnaks on pooled leppinud 60 000 krooni, mis seega ei pruugi samastuda kinnistu turuväärtusega. Kohtu arvates on õige hageja väide, et kostja on vaidlusaluse tehingu järgi võõrandanud kinnisasja alla selle tegeliku väärtuse, mida põhistab ja tõendab eksperthinnang. Kohtu arvates tuleb lähtuda just hageja esitatud eksperthinnangust 0009/010 VK, kuivõrd kostjate esitatud Kinnisvaraekspert Viru 07.02.2005.a. hinnang on antud vallasvarale, vallasvara ja kinnisvara väärtuste samastamine või sellest lähtumine on aga eelduslik ega ole usutav. Eksperthinnangust 0009/010 VK nähtub, et vaidlusaluse tehinguga võõrandatud kinnisasja turuväärtus tehingu tegemise ajal võis olla 270 000 krooni. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostjate vahelise kinnisvara müügilepinguga vara võõrandamine kordades alla turuväärtuse, on kinnistu võõrandamine alla selle tegeliku väärtuse. 7) TsMS § 230 kohaselt peab pool tõendama oma nõudeid või vastuväiteid. Kostja Ü.V’a väide ja selgitus, et tal oli vaja müüa kinnistu kiirmüügi korras tegelikule väärtusele mittevastava hinnaga hädavajadusel oma elatusvahendite tagamiseks, jäi tõendamata. Seega müügilepinguga kahjustati teadlikult hageja huve ning TMS § 188 alusel tuleb see tehing tunnistada kehtetuks. TMS § 195 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetluse toiminguid tegeva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel nõuete esitamise järjekorrast lähtudes. TMS § 195 lg 2 järgi kohaldatakse tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele PankrS § 119 lõigetes 2–4 sätestatut. Lg. 3 kohaselt tehingu teine pool võib võlgnikult nõuda tehingu järgi üleantu tagastamist, tagastamise võimatuse korral aga üleantu väärtuse hüvitamist tagasivõitmise korras kuue kuu jooksul tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest alates, kui aga tehingu teine pool on andnud tagasivõitmisele kuuluva vara sissenõudjale üle kohtuotsuseta, siis vara üleandmise päevast alates. AÕS § 65 lg. 1 kohaselt on ebaõige kande muutmiseks vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigust parandamine puudutab. Järelikult tuleb tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek registriosas nr. xxxx teises jaos omanikukande muutmiseks, senise omaniku H P’i registriosas omanikuna kustutamiseks ja Ü V’a omanikuna sissekandmiseks. Kuna AÕS § 62 lg. 2 kohaselt keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, siis on põhjendatud hageja taotlus hagi tagamise abinõu osaliselt muutmiseks rahuldada. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg. 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi on esitatud kahe kostja vastu ja rahuldatakse mõlema kostja vastu TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 30 000 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna soldaarselt välja mõista.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas TMS §-de 187-188, sätteid ning juhindus TsMS § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirja Tooming

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2010

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast Ü Va ja H P`a apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 28. mai 2010 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-09-11534 ja tagastada apellatsioonkaebus Ü V ja H P. Kohtuotsus jõustus 05. jaanuaril 2011. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.