Tsiviilasi nr.2-09-5375
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-5375
Tsiviilasi
OÜ I hagi A B vastu 342 262.20 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ I (registrikood xxx; asukoht xxx) Hageja esindaja vandeadvokaat Martin T (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo; Tuukri 19, 10152 Tallinn) Kostja A B (isikukood xxx; elukoht xxx)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 05.05.2010
Hagi rahuldada. Välja mõista A Blt 342 262,20 krooni OÜ I kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Harju maakohtu menetluses on OÜ I hagi A B vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2007 rendi/teeninduslepingu , mille esemeks oli sõiduauto BMW 530d (sõiduki hinnaks oli 449 000.01 krooni). 20.06.2008 toimus kostja süül lepingu esemeks olnud sõiduautoga avarii ning kindlustuse otsusega tuvastati, et sõiduki kahjustused on nii suured, et sõiduki taastamine ei ole otstarbekas. Seega lepingu esemeks olnud sõiduk faktiliselt hävis kostja poolt alkoholijoobes põhjustatud liiklusõnnetuse tulemusel. Lähtudes sõiduki hävinemise asjaoludest ei kuulunud tekkinud kahju kindlustuse poolt hüvitamisele. Sõiduki hävimise tõttu ei saa kostja hagejale sõidukit tagastada, mistõttu nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist (antud asjaoludel puudub igasugune vaidlus, et kostja on hagejale kahju tekitamises süüdi). Hageja palub kostjalt välja mõista 342 262.20 krooni, millest 334 097.18 krooni on hagejale eseme hävimisest tekkinud kahju (sõiduki jääkmaksumus) ning 8 165.02 krooni kostja poolt tasumata jäetud rendiarved. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja oma vastuses kohtule hagi ei tunnistanud ning leidis, et kindlustusfirma „Seesam“ otsus on tehtud alusetult. Avarii järgselt ei võetud kostjalt mingit proovi alkoholi sisalduse kohta veres (vereproov, alkomeeter) ning tõend, millele „Seesam“ viitas, on kas eksitus või võltsing. Avarii toimumise ajal oli kostjal kehtiv juhiluba ning politsei vormistas tagantjärgi olematu fakti juhiloa kehtetuse kohta. Kuivõrd kostja oli kaine ja omas kehtivat juhiluba, ei oma paragrahvid 76 ja 70 mingit jõudu kostja ja käsitatava avarii suhtes ning kostja ei ole nõus kindlustusfirma keeldumisega maksta välja kindlustushüvitis. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Kostja palub kohustada firmat „Seesam“ kostjale välja maksma seaduses ettenähtud kindlustushüvitis.
Hageja leidis kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et kostja vastuses väljendatu ei anna alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Antud juhul ei ole küsimus selles, kas kindlustus kahju hüvitab või mitte ning see ei ole ka käesoleva vaidluse lahendamisel oluline. Fakt on, et hagejale kostja süül tekkinud kahju keegi hüvitanud ei ole. Ei ole vaidlust, et sõiduk on hävinenud kostja süül toimunud liiklusõnnetuses ning sõiduki kostja kasutusse andnud hagejale tuleb hüvitada sellega tekitatud kahju. 05.05.2010 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles asjas sisulist läbivaatamist ilma kostja osavõtuta. Hageja avaldas kohtuistungil, et on selge, et tegu oli kostja vastutusega, kuna kostja sõitis purjus peaga ja põgenes politsei eest ning on seega kohustatud kahju hüvitama.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukoha, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejale kahju tekitanud ja kas kostja vastutab tekitatud kahju eest. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada kahju suurus, põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel ning kostja süü. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 01.11.2007 rendi/teeninduslepingu , mille esemeks oli sõiduauto BMW 530d, mida tõendab ka kohtule esitatud rendileping. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 20.06.2008 toimus lepingu esemeks olnud sõiduautoga, mida juhtis kostja, avarii. Seesam rahvusvahelise Kindlustuse AS keeldus oma 15.09.2008 otsusega hüvitise maksmisest, sest juht oli liiklusõnnetuse toimumisele alkoholijoobes, mida tõendab kohtule esitatud kindlustuse kiri. Kohtule esitatud ELKF materjalidest nähtub, et SA Ida-Viru Keskhaigla laboriteenistus on fikseerinud kostja vere alkoholisisalduseks 3,08 promilli. Liiklusõnnetuse asjaolude kohta on märge, et kostjal puudus
vastava kategooria juhiluba. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et sõiduk on märkimisväärselt vigastatud. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud tõenditega on tõendatud asjaolu, et kostja juhtis sõidukit alkoholijoobes ning põhjustas seetõttu liiklusõnnetuse. Kostja väited selle kohta, et ta oli kaine ja tal oli olemas juhtimisõigus, on paljasõnalised.
VÕS § 334 lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest, kui asi oli üürniku valduses. Poolte vahelist rendi/teeninduslepingu tuleb käsitleda oma olemuselt üürilepinguna, sest kostja sai sõiduki enda tarbeks kasutamiseks mitte majandustegevuseks. Kohtus leiab, et asjas on tuvastatud, et sõiduk e üüritud asi on hävinud ning selle tagastamine hagejale ei ole võimalik. Asja hävimisel tuleb selle väärtus hüvitada rahas vastavalt VÕS § 334 lg 1 ja VÕS § 132 lg 1. Asja väärtus on võrreldes lepingu sõlmimise ajaga vähenenud. Sõiduki hinnaks oli rendilepingu järgi 449 000,01 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et sõiduki jääkmaksumus on 334 097,18 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista 334 097,18 krooni kahju hüvitisena. Kohtule esitatud üürarvest nähtub, et hageja on esitanud kostjale nõude üürisumma tasumiseks tähtajaga 26.06.2008. VÕS § 292 lg 1 järgi on kostjal üüri tasumise kohustus. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kohustuse rikkumise korral selle täitmist. Kostja on jätnud tasumata ka üüriarve summas 8165,02 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks arve tasunud, seega tuleb ka see kostjalt välja mõista. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.