Tsiviilasi nr.2-09-36691
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-36691
Tsiviilasi
AS B hagi OÜ H vastu 952 555 krooni ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende
AS B (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja Tarmo L Hageja lepinguline esindaja advokaat Tarmo Repp (Advokaadibüroo Eversheds, Ots & Co; Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) Kostja OÜ H (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid; Majaka 26, 11412 Tallinn)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 05.05.2010
Hagi rahuldada. OÜ-lt H välja mõista põhivõlg 952 555 krooni AS B kasuks. OÜ-lt H tuleb AS B kasuks välja mõista viivis alates 01.03.2009 kuni 28.07.2009 summas 39 816,80 krooni, hagi esitamisele järgnevast päevast 29.07.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.05.2009 summas 72 153,39 krooni ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 sätestatud määras iga põhinõude tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Harju maakohtu menetluses on AS B hagi OÜ H vastu 952 555 krooni ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.01.2009 nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas kostjale nõude OKBOÜ vastu summas 952 555 krooni. Nõude loovutamise eest pidi kostja hagejale tasuma 952 555 krooni hiljemalt 01.03.2009. Vaatamata korduvatele lubadustele kostja nimetatud tasu hagejale ei maksnud. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista põhinõudena nõude loovutamise eest 952 555 krooni, hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivised summas 39 816.80 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised alates hagi esitamisest (28.07.2009) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Kostja oma vastuses ja selle täpsustuses kohtule hagi ei tunnistanud ning vaidles hagile täies ulatuses vastu. Nõude loovutamise leping on lõppenud, sest kostja on 20.01.2009 nõude loovutamise lepingust taganenud, kuivõrd hageja rikkus info andmise kohustust. Hageja esitas nõude loovutamise lepingu sõlmimisel kostjale valeandmeid ja jättis teatamata, et OKBOÜ-l on võimalik hageja nõudele esitada vastuväiteid - võlgnikul on nõue hageja vastu, mida tõendab 15.07.2008 hinnapakkumisel käsikirjaliselt vormistatud kokkulepe (summa 191 012.50 krooni) ja seda nõuet saab hageja nõudega tasaarvestada. Arve 10 100.80 krooni on hagejale tasutud ning seda pole alust kostjalt nõuda. Lisaks ei andnud hageja kostjale üle nõude dokumente ja kostjal puudus võimalus OKBOÜ-lt raha nõuda. Kuivõrd lepingu järgi kumbki pool midagi ei saanud, ei pidanud kostja lepingu hinda hagejale tasuma, hagi esitamine on pahatahtlik ning ilmselt põhjustatud hageja halvast majanduslikust olukorrast. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
31.03.2010 esitas hageja kohtule oma seisukohad kostja vastusele, leides, et kostja vastuses toodud seisukohad ei vasta tõele ning hagi kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole hagejale lepingust taganemise avaldust teinud, mis on VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingust taganemise eelduseks ega ole oma väidet ka kuidagi tõendanud. Paljasõnaline on kostja väide, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg 1 mõistes, mis võiks anda kostjale õiguse ilma etteteatamata õiguse lepingust taganemiseks. Hageja ei ole kostja eest midagi varjanud, sest OKBOÜ-l ei ole ühtegi nõuet hageja vastu, mida hagejaga tasaarvestada, pealegi ei oleks viidatud teavitamise kohustuse rikkumine nii või teisiti oluliseks rikkumiseks VÕS § 116 lg 1 mõistes. Kostja esitatud tõend on ka asjakohatu, sest see ei ole seotud kuidagi kostjale loovutatud nõudega. Kostjale loovutas hageja enda ja OKBOÜ vahel 12.01.2008 töövõtulepingust nr 800 tuleneva tasu nõude OKBOÜ vastu. Mainitud leping oli sõlmitud Xxx, Sauel asuva kostja tootmishoone teede ja platside ehitamiseks, kostja tõend on aga lisatud Xxx, Saue teedeehitustöödega seotud lepinguga, mille pooleks oli kostja ise. Seega jäävad hagejale arusaamatuks kostja väited võimaliku tasaarvestamise ning olulise lepingu rikkumise kohta. Kuivõrd kostja oli kokkuvõttes Xxx objekti lõpptellijaks, siis on alusetud kostja väited teadmatusest omandatud nõude kohta jmt väited.
06.04.2010 esitatud vastuses kostja hageja seisukohtadega ei nõustunud. Kostja sõlmis nõude loovutamise lepingu, kuna OÜ-l OKBoli samas suurusjärgus nõue kostja vastu ning kostja oleks omandatud nõude tasaarvestada nõudega OÜ OKPvastu. Hageja ei teavitanud aga, et OÜ-l OKPon nõue hageja vastu, mida saab tasaarvestada hageja nõudega. 15.07.2008 hageja pakkumisel kostjale on vormistatud kokkulepe hageja ja OÜ OKBvahel. Kokkuleppe sisuks oli see, et OÜ OKPosutas hagejale alltöövõtuteenust 191 012.50 krooni eest. Peale seda kui kostja sai teada OÜ OKPnõudest hageja vastu, teavitas kostja koheselt hagejat sellest, et ta taganes nõude loovutamise lepingust. Poolte vahel on sõlmitud võlaõiguslik kokkulepe, asjaõiguslikku lepingut nõude üleandmise kohta sõlmitud ei ole, st asjaõiguslikult on nõue kostjale üle andmata. Lepingu järgi kohustus kostja nõuete eest tasuma 952 555 krooni, loovutatud nõue on samas suuruses. Kui OÜ OKPteeb tasaarvestuse, siis oleks kostja saanud nõuda 761 542.50 krooni tasumist (tasaarvestamist), mis on oluliselt väiksem summa kui nõude eest tasumisele kuuluv summa. Kuivõrd kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida õigustatult lepingust lootis (st võimalusest nõuded täies ulatuses tasaarvestada), rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (vastavalt VÕS §-le 168) ja hageja rikkus info andmise kohustust tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu, on tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1, 2, 3 mõttes. 05.05.2010 toimunud kohtuistungil leidis hageja, et pooltel puudub vaidlus, et sõlmitud oli nõude loovutamise leping ja selle nõude loovutamise lepingu kohane tasu on kostjal maksmata. Kostja juhatuse liige on avaldanud, et ei mäleta, millal tehti lepingust taganemise avaldus ega mida ta täpselt teisele poolele rääkis. Taganemisavaldus tuleb teha konkreetselt ja nii, et teine pool sellest aru saaks. Hagejale ei ole taganemisavaldust tehtud. Nõude loovutamise leping on kehtiv, sellest ei ole taganetud. Hageja palus kohtuistungil hagi rahuldada ja menetluskulud kostja kanda jätta. Kostja palus kohtuistungil jätta hagi rahuldamata. Ütlustega on tõendatud, et lepingust taganeti ning hageja juhatuse liikme poolt on esitatud vastupidised seisukohad, seega on küsimuse all ütluste usaldusväärsuse hindamine. Hageja juhatuse liikme ütlused usaldusväärsed ei ole, ta ei mäleta täpseid asjaolusid ja tema jutus olid vasturääkivused. Lepingust taganemine on kostja poolt tõendatud. Kostja ei ole tunnustanud ega tunnistanud seda, et nõudest taganemist ei oleks toimunud. Lisaks leiab kostja, et hageja poolt 190 000 kroonisest nõudest teavitamata jätmine on oluline lepingu rikkumine. Hagi on esitatud halvas usus ja hageja ise on möönnud, et ei teavitanud kostjat olulistest asjaoludest.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ja poolte seaduslike esindajate vande all antud seletused ning tunnistaja ütlused, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid nõude loovutamise lepingu. Pooled vaidlevad selle üle, kas leping on kehtiv ja kas kostjal on kohustus leping täita. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas kostja on lepingust taganenud. Kostja on oma vastuväidetes selgitanud, et taganes lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel, kuna hageja rikkus lepingut. Kohus järeldab sellest, et kostja on taganemist kasutanud õiguskaitsevahendina. Taganemise kui ühepoolse kujundusõiguse kasutamine on vormivaba, kuid tehtud tahteavaldus peab olema selge ja ühemõtteline ning olema vastaspoolele kohale jõudnud TsÜS § 69 lg 1 mõttes. Kohtule esitatud hinnapakkumise ja tunnistaja OK ütlustega on kohtu arvates tõendatud, et OKPOÜ –l oli nõue hageja vastu. Samaliigilisi nõudeid saab tasaarvestada olenemata sellest, kas tegemist on erinevate ehitusobjektide st erinevate lepingute alusel tekkinud nõuetega või mitte. Kohus möönab, et tasaarvestuse õiguse olemasolu võib olla selliseks asjaoluks, millest oleks lepingu pooltel tulnud teineteist teavitada.
Kostja juhatuse liikme KK seletuse järgi helistas ta hageja juhatuse liikmele ja teatas lepingust taganemisest, kuigi ei kasutanud konkreetset väljendit „taganemine“ vaid selgitas, et „nii ei lähe“ iseloomustades olukorda, kus pärast nõude loovutamist selgus, et nõuet võib tasaarvestada. Hageja juhatuse liikme TL seletuse järgi ei ole vastaspool lepingust taganemise avaldust teinud, nad on küll pidevalt telefoni teel suhelnud, kuid loovutatud nõude teemadel tundis ta vaid huvi raha laekumise kohta. Kohus asub seisukohale, et kohtumenetluse käigus ei leidnud tõendamist taganemise avalduse tegemine. Seega ei ole järgitud taganemise avalduse vorminõudeid selles mõttes, et avaldus ei ole olnud selge ega ole see ka vastaspoolele tehtud ja vastaspoole poolt kätte saadud. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt lepingu täitmist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 952 555 krooni. VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist alates kohustuse täitmise tähtajast kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 01.03.2009 kuni 28.07.2009 summas 39 816,80 krooni, hagi esitamisele järgnevast päevast 29.07.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.05.2009 summas 72 153,39 krooni ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 sätestatud määras iga põhinõude tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.