1.Jätta S.G. hagi G.S. vastu 37 000 krooni nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud S.G. kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja poeg koos 2000 kuni detsember 2008. 03.09.2007 sõlmis hageja laenulepingu nr 07-157607-EV Hansapangaga laenulimiidiga 10 360 EUR. Laenusumma 161 995,18 krooni kanti hageja arvele 06.09.2007.
2.08.11.2007 võttis hageja oma arvelduskontolt välja sularaha 50 000 krooni ja andis nimetatud summa sularahas üle G.S.le. Rahasumma üleandmise eesmärk oli raha hoiustamine ja säilitamine kostja valduses. Nimetatud raha oli hagejal ja tema elukaaslasel S. S. kavas kasutada vastavalt vajadustele ühiste vajaduste rahuldamiseks.
3.Umbes 03.12.2007 andis kostja hagejale sularahas tagasi 13 000 krooni, mille hageja kandis oma arvelduskontole Hansapangas.
4.Käesolevaks ajaks on hageja ja kostja kooselu lõppenud.
5.24.07.2007 saatis hageja kostjale kahjunõude 50 000 krooni kohta (ekslikult märgiti kirja 37 000 krooni asemel 50 000 krooni).Kostja võlgnevust ei tagastanud.
6.Hageja leiab, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud.
7.Kostja keeldub raha tagastamast.
II KOSTJA SEISUKOHT
4.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostja hagejalt raha saanud. KOHTUISTUNG 20.04.2010
5.Kohtuistungil jäid hageja hagiavalduses ja kostja vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajatena ära J.S. ja I.N. ning S. S.ja A. S. 5.1 Tunnistaja I.N. ütluste kohaselt on ta hageja sõbranna. Ta teab hageja sõnadest, et hageja andis S. S. emale raha hoiule eesmärgil, et raha läkes 2-toalise korteri remondiks. Hagejalt kuulis ta sellest vist 2007 novembris. 5.2 Tunnistaja J.S. ütluste kohaselt on hageja tema õetütar. Ta teab, et kostja poeg elas koos hagejaga. Ta kuulis hagejalt, et hageja andis kostjale 50 000 krooni. Hageja ütles talle, et kostja pere käib pidevalt Venemaal ja selle raha eest ostetakse ehitusmaterjale. Kuulis ta kõike seda hagejalt umbes 2008 märtsis. Jaanuaris 2009 käis ta koos hagejaga kostja juures kostja korteris raha tagasi küsimas. 5.3 Tunnistaja S. S.ütluste kohaselt on kostja tema ema. Hageja ei ole andnud talle raha kostjale üleandmiseks. Hageja ega tunnistaja ise ei ole kostjale raha andnud. Tunnistaja ei ole koos hageja käinud pangaautomaadist raha välja võtmas. 5.4 Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt on kostja tema abikaasa. Tunnistaja juuresolekul ei ole hageja kostjale raha üle andnud. 5.5 Hageja vande all antud ütluste kohaselt 08.11.2007 käis ta koos S. S. Iidlas xxx pangaautomaadist raha välja võtmas. Nad võtsid välja 5 korda 10 000 krooni. Peale seda kõndisid nad kostja majani ja seal toimus raha üleandmine. Hageja andis raha kostjale üle. Peale kooselu lõppu S.S., küsis hageja S. S. raha tagasi, kuid viimane vastas, et raha on koos ära söödud. Hageja küsis ka kostjalt raha tagasi ja selle peale vastas kostja, et tegemist oli tema poja rahaga. 5.6 Kostja vande all antud ütluste kohaselt vaidleb ta hageja väidetele vastu. Ta ei ole hagejalt raha saanud. Hageja käis koos tunnistaja J.S. tema korteris, et teada saada poja elukohta. Mingeid ehitusmaterjale ei ole nad Venemaalt ostnud, sest need on seal kallimad. Ta andis hagejale 13 000 krooni, sest hageja palus seda talt võlgu.
III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Maakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi
7.Hagi esemeks on kostjalt 37 000 krooni väljamõistmise nõue.
8.Hagi aluseks on hageja poolt väidetav kostja poolne alusetu rikastumine hageja arvelt.
9.VÕS § 1027 kohaselt isik peab VÕS 52.peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisel isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kohus leiab, et hagis toodud asjaolude kohaselt ei tulene antud juhul alusetut rikastumist VÕS § 1037 ja 1041 alustel.
10.Hageja väidete kohaselt leppis ta oma elukaaslase S.S.iga kokku, et annavad kostjale, so S.S.i emale 50 000 krooni, sest S.S.i vanemad käivad pidevalt Venemaal ja sealt võis soodsamalt ehitusmaterjale osta. Raha summas 50 000 krooni anti kostjale üle 08.11.2007 kostjale kuuluvas korteris ja raha üleandmise juures viibisid hageja, kostja, S.S. ja A. S.. Kostja on tagastanud hageja saadud rahast 13 000 krooni.
11.VÕS § 1028 sätestab kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused ning selle kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase
kohustusetäitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus hiljem ära langeb.
12.VÕS § 1028 sätestatu eeldab, et hageja andis raha kostjale üle eksliku arvamusega, et tal on või tulevikus tekib mingi kohustus kostja suhtes, kuid kohustus langes ära või see puudus tegelikkuses. Sellisel juhul on oluline üleandja (hageja) tahe teha sooritus teatava kohustuse täitmiseks. VÕS § 1028 ei ole kohaldatav, kui üleandja teab, et ta ei täida üleandmisega oma kohustust saaja ega kolmanda isiku ees. Hageja ega kostja ei ole väitnud et hagejal oli mingi kohustus kostja või kolmanda isiku ees ja raha anti üle nimetatud kohustuse täitmiseks. Maakohus on seisukohal, et antud juhul ei ole ka VÕS § 1028 kohaldatav.
13.Hagi asjaoludest tulenevalt viitab hageja, et sõlmis kostjaga suulise kokkuleppe üle antud 50 000 krooni hoiustamiseks kostja juures ja võimalusel soodsama hinnaga ehitusmaterjalide muretsemiseks kostja poja (hageja tollase elukaaslase) korteri remondiks. Hageja väitis, et hagejal ja kostja pojal S.S.il oli soov remonditavas korteris tulevikus koos elada.
14.Maakohus on seisukohal, et hagis kirjeldatud asjaolud viitavad käsundi laadsetele suhetele hageja ja kostja vahel (VÕS 35.peatükk).
15.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul oli hagi asjaoludest tulenevalt käsundiandjaks hageja, käsundisaajaks kostja ja käsundiks „osta võimalusel Venemaalt soodsama hinnaga ehitusmaterjale kostja poja korteri remondiks“. Käsundi täitmiseks anti hagi asjaolude kohaselt käsundiandjalt käsundisaajale üle 50 000 krooni.
16.Kumbki pool ei ole väitnud, et käsund täideti, so, et kostja oleks vastavalt käsundile saadud raha eest Venemaalt soodsama hinnaga ehitusmaterjale ostnud.
17.VÕS § 626 kohaselt käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud.
18.TsÜS § 67 lg.1-2 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
19.Tõendamaks käsunduslepingu olemasolu, pidi hageja tõendama poolte tahet sellise lepingu sõlmimiseks ja raha üleandmist kostjale.
20.Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid:
1.laenulepingu nr 07-157607-EV;
2.hageja konto väljavõtte, mille kohaselt on hageja 08.11.2007 oma kontolt välja võtnud 5x10 000 krooni;
3.hageja konto väljavõtte, mille kohaselt kostja on hagejale 03.12.2007 üle kandnud 13 000 krooni;
4.kostjale 24.07.2009 saadetud kahjunõude summas 50 000 krooni;
5.tunnistajate I.N. ja J.S. ütlused;
6.hageja poolt vande all antud seletus.
21.Kostja on vastuväidete tõendamiseks esitanud:
1.tunnistajate S.S.ja A.S.ütlused;
2.kostja poolt vande all antud seletus.
22.Maakohus leiab, et laenuleping nr 07-157607-EV, hageja konto väljavõte 5x10 000 krooni välja võtmisest oma kontolt ja kostja poolt 13 000 krooni kandmisest hageja kontole ei tõenda raha üleandmist kostjale. Kostja vastuväidete kohaselt laenas ta hagejale 13 000 krooni oma isiklikku raha, sest hageja palus seda oma venna jaoks. Maakohus leiab, et kuna tunnistajate I.N. ja J.S. ütlused põhinevad hagejalt kuuldule, ei tõenda ka need ütlused raha üleandmist kostjale. Tunnistaja J.S. ütlused selle kohta, et ta käis koos hagejaga kostja korteris kostjalt raha tagasi nõudmas, ei tõenda, et hageja on kostjale raha üle andnud ning hageja ja kostja vahel olid käsunduslepingu laadsed suhted. Tunnistaja J.S. ütluste kohaselt küsis hageja kostjalt tagasi 36 000 krooni (hagi ese 37 000 krooni). Hageja seletuste kohaselt viibisid raha üleandmise juures lisaks temale ja kostjale veel S.S. ja A.S.. Kostja, S.S. ja A. S. eitavad raha üleandmist. Kostja eitab hagejalt raha saamist ja tahet käsunduslepingu sõlmimiseks hagejaga. Kostja vastuväidete kohaselt olid ehitusmaterjalid Venemaal kallimad kui Eestis.
23.Lähtudes sellest, et hageja ja kostja poolt vande all antud seletused on teineteisele vastukäivad, ei saa kohus raha üleandmist hagejalt kostjale ja käsunduslepingu sõlmimist lugeda tõendatuks ka hageja poolt vande all antud ütlustega.
24.Maakohus on seisukohal, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
25.Seoses hagi rahuldamata jätmisega, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 146 lg.1 p.3 ja 162 lg.1 - 2 alusel hageja kanda.
26.Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg.1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik Olev Mihkelson
Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.