24. mai 2010 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-28500
Tsiviilasi
LJhagi OÜ AEGvastu 455 983,82 krooni saamiseks ja OÜ AEGvastuhagi LJvastu 208 416,30 krooni ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
262 424 krooni
Vastuhagi hind
208 416,30 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja) LJ(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto K ja Grete L (Advokaadibüroo Kasak & Missik, Süda 3a-4, 10118 Tallinn) Kostja (vastuhagis hageja) OÜ AEG(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige Peeter R , lepinguline esindaja Reimo M (Advokaadibüroo Veso & Partnerid, Rävala pst 8, 10143 Tallinn)
Kohtustungi toimumise aeg
01.04.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Grete L Kostja seaduslik esindaja Peeter R Kostja lepinguline esindaja Reimo M
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
1.Välja mõista OÜ-lt AEG 455 983,82 (nelisada viiskümmend viis tuhat üheksasada kaheksakümmend kolm krooni ja 82 senti) krooni LJkasuks.
Jätta OÜ AEGvastuhagi LJvastu 208 416,30 krooni ja viiviste saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt AEGmenetluskulud täies ulatuses (100%) LJkasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-07-28500 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 455 983,82 krooni, mis koosneb ostuhinna alandamisest 150 424 krooni, intressist 16 475,88 krooni, viivisest summas 177 083,94 ja kahjust 112 000 krooni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja tugineb nõuetes VÕS §-dele 100, 101 lg 1 p 5, 112, 189 lg 1, 217 lg 1, 641 lg 1,1, 642 lg 1, 644 lg 1.
2.06.03.2006 sõlmisid hageja, kostja, Irma Jürgenson ja AS Hansapank korteriomandi hüpoteegiga koormamise ja müügilepingu ning asjaõiguslepingu, mille kohaselt ostis hageja kostjalt korteriomandi nr 4 asukohaga XXX hinnaga 1 662 760 krooni (tl 7-18).
3.Lepingu punktis 2.1.3 kinnitab kostja, et korteriomandi hulka reaalosana kuuluv ridaelamuboks on ehitatud vastavalt kehtivale projektile, järgides head ehitustava ja ehitustegevust sätestavate õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustub kostja teostama vastavalt kinnitatud ehitusprojektile lepingu lisas nr 1 fikseeritud ehitustööd korteriomandis hiljemalt 31.05.2006 ja punktis 5.2.1 kohustub kostja korteriomandi hageja valdusse üle andma hiljemalt 31.05.2006 tingimusel, et kostja on lõpetanud lepingus nimetatud ehitustööd. Seega oli lepingu mõtteks, et kostja annab hagejale lepingu tingimustele vastava korteri üle 31.05.2006, millesse hageja saab koos perega elama asuda. Kostja on rikkunud lepingut ja ei ole oma kohustust täitnud tänaseni, kuna lepingus nimetatud ehitusöid ei ole nõuetekohaselt teostatud.
4.Hageja on kostjaga pidanud läbi rääkimisi, mis lõppesid tulemusteta, mille tõttu edastas hageja kostjale 03.04.2007 hinna alandamise avalduse (tl 19), mille kohaselt ei ole kostja ridaelamuboksi ehitanud vastavalt kehtivale projektile, järgides head ehitustava ja ehitustegevust sätestavate õigusaktide kehtestatud nõudeid ning on müünud hagejale tõsiste ehitusvigadega korteri, millede likvideerimine maksab hageja tellitud esialgse hinnakalkulatsiooni kohaselt 150 424 krooni (tl 2025). Kostja kohustuste rikkumise tõttu ei ole võimalik saada korterile kasutusluba. Kuivõrd kostja ei ole teostanud lepingus fikseeritud ehitustöid tähtaegselt, ei ole ehitanud vastavalt projektile ning ei ole üle andnud kokkuleppele vastavat korterit, siis on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut ning seega on hagejal õigus nõuda hinna alandamist, mis esialgselt on 150 424 krooni. Samuti on hagejal õigus nõuda hinna alandamise korral ülemäära makstud summalt intressi alates 06.03.2006 kuni raha tagastamiseni. Hageja on arvestanud intressi summas 16 475,88 krooni.
5.Lepingu punktis 6.5 on fikseeritud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt, et kostja kompenseeriks hagejale tema poolt tasutud üüri elamispinna eest, mille hageja on üürinud ajavahemikus, millal hageja ei saanud kasutada elamiseks korteriomandi reaalosaks olevat eluruumi. Kompensatsiooni arvutatakse sellisel juhul alates 01.06.2006 kuni ehitustööde lõpetamise ja valduse üleandmise aktide alla kirjutamiseni. Kuivõrd hageja ei saanud korterit elamiseks kasutada, siis oli hageja sunnitud üürima endale elamispinna. Hageja sõlmis 01.06.2006 A. K ’iga korteri üürilepingu, mille kohaselt kohustus tasuma üüri 8 000 krooni kuus (tl 26-28). Käesolevaks hetkeks on hageja üürikorterit üürinud 14 kuud ning tasunud üüri kokku 112 000 krooni, mistõttu on hagejal õigus saada kompensatsiooni 112 000 krooni.
6.Lisaks tuleneb lepingu punktist 6.5, et juhul, kui kostja ei lõpeta lepingu lisas nimetatud töid või mõnda nendest tähtaegselt, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,025% kogu ostuhinnast iga tööde lõpetamisega viivitatud päeva eest. Kostja pidi enda kohustused täitma hiljemalt 31.05.2006, millisest kuupäevast alates on kostjal tekkinud hagejate ees viivitus. Seisuga 01.08.2007 on kostja viivitanud tööde lõpetamisega kokku 426 päeva, sega on hagejal õigus nõuda viivist summas 177 083,94 krooni.
2-07-28500
7.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kasutusloa ostuhinna sisse mittearvamine ja asjaolu, et hageja pidi ise kasutusloa hankima ei tõenda, et kostja ei pidanud elamiskõlbulikke eluruume üle andma. Arvestades, et kasutusloa taotlemiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitamise tehnilised dokumendid ja hagejal need puuduvad, siis ei ole hagejal olnud võimalik kasutusluba taotleda ning seega ei saa hageja ka tõendada avalduse esitamist kasutusloa saamiseks. Alusetud on kostja väited, et hageja ei ole puudustest kostjat seaduses ettenähtud aja jooksul teavitanud. Hageja on edastanud kostjale 27.06.2006 teate puuduste kohta, millise on kostja allkirja vastu vastuvõtnud.
8.Puuduste kindlakstegemiseks on hageja tellinud OÜ-lt E objekti tehnilise seisukorra eksperthinnangu ja hinnakalkulatsiooni, kus on konkreetselt välja toodud, millised tööd kuuluvad parandamisele (tl 199-213), mistõttu on kostja väited ebaõiged. Eksperthinnang kinnitab, et objekt on ehitatud tõsiste ehitusvigadega ja on puudustega. Hageja on arvamusel, et kostja kohustus on tõendada, millised tööd on kostja poolt korrektselt teostatud.
9.Kostja väited, et hageja sai valduse juba 06.03.2006 on tõendamata ja põhjendamatud. Hageja kinnitab, et küttis korterit, mistõttu ei ole hageja kuidagi kahjustanud korteriomandi seisukorda. Vastuhagi kostja vastus vastuhagile
10.Vastuhagi kostja ei tunnista vastuhagi ja palub jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata.
11.Vastuhagi kostja on seisukohal, et poolte vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut, kuna täitmata on lepingu sõlmimiseks vajalikud eeldused VÕS § 9, § 16 ja § 20 tähenduses. Vastuhagi hageja ei ole vastuhagi kostjale hinnapakkumist saatnud, samuti ei ole hinnapakkumine vastuhagi kostja hinnangul piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, kuivõrd selles ei ole kokku lepitud isegi tööde teostamise võimalikku algusaega ega kestvust. Siseviimistlustööde puhul on tööde kestvus kahtlemata üks olulisemaid lepingutingimusi, mis peab lepingu sõlmimise ettepanekus olema määratletud. Vastuhagi kostja on seisukohal, et kuivõrd lepingu sõlmimise ettepanek ei olnud piisavalt määratletud, siis ei ole tegemist oferdiga, mistõttu ei ole poolte vahel väidetavat töövõtulepingut sõlmitud. Samuti ei ole vastuhagi hageja tõendanud aktsepti andmist vastuhagi kostja poolt.
12.Vastuhagi kostja leiab, et isegi, kui leping on sõlmitud, siis ei ole tasu maksmise kohustus muutunud sissenõutavaks. Tasunõue muutub sissenõutavaks alles, siis kui töövõtulepingu järgsed tööd on valminud ning teostatud tööd on vastu võetud. Vastuhagi hageja nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole, mistõttu ei ole tõendatud tasu sissenõutavaks muutumine. Vastuhagi hageja ja D OÜ poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt ei tõenda tööde vastuvõtmist. Töö valmiduses peab veenduma tellija ning samuti peab tööd vastu võtma tellija. Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue
13.Kostja ei tunnista hagi ning leiab, et hagi on alusetu ja tõendamata ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
14.Kostja märgib, et poolte vahel 06.03.2006 sõlmitud korteriomandi hüpoteegiga koormamise ja müügilepingu ning asjaõiguslepingu punkti 2.1.3 kohaselt paiknes müügilepingu esemeks oleval Harju maakonnas, XXXkinnistul võõrandamise hetkel poolik ridaelamu. Vastavalt müügilepingu punktile 6.1 kohustus kostja teostama hagejale võõrandatud korteriomandi reaalosaks olevas ridaelamuboksis müügilepingu lisas nr 1 nimetatud ehitustööd, millede loetelust nähtuvalt on ilmne, et poolte vahel kokkulepitud tööde teostamise tulemusena ei saanud objekt olla lõplikult valmis ja viimistletud. Kuivõrd kostjal puudus müügilepingu alusel kohustus objekti lõplikult valmis ehitada ning vastavad tööd jäid hageja teha, puudus hagejal mistahes mõistlik ja õiguslik alus eeldada, et talle antakse kostja poolt 31.05.2006 üle elama asumiseks kõlbulik eluruum, millele viitavad ka müügilepingu punktide 6.2 ja 6.7 sõnastus, millest tulenevalt ei sisaldanud korteriomandi müügihind kasutusloa maksumust ja kasutusluba kuulus hankimisele hageja poolt. Kuna ehitis on vastavalt ehitusseaduse § 32 lg 1 õiguslikul alusel sihtotstarbeliselt kasutatav üksnes pärast vastava kasutusloa väljastamist kohaliku omavalitsuse poolt, siis ei saanud hageja eeldada, et alates 31.05.2006, milliseks tähtajas pidi alles lõpetama tööd, pidi või sai ridaelamuboks kui eluruum olla ka elamiskõlbulik.
2-07-28500
15.Arvestades, et müügilepingu objektiks olevale korteriomandile ei ole kostjale teadaolevalt antud kasutusluba tänaseni, siis ei ole hageja poolt korteriomandi kasutamine sõltumata sellest, millal kostja faktiliselt lõpetas müügilepingujärgsed tööd, kuni käesoleva ajani lubatav. Seega, kui hageja on endale üürinud elukoha, siis on vajadus selleks tulenenud mitte kostja poolsest tegevusest või tegevusetusest müügilepingu täitmisel, vaid asjaolus, et müügilepingu objektiks olnud korteriomandile ei ole käesoleva ajani väljastatud kasutusluba. Hageja ei ole tõendanud, et kasutusloa saamist on takistanud kostjast sõltuvad asjaolud ehk, et hageja oleks kasutusluba kohalikult omavalitsuselt üldse taotlenud ning kohalik omavalitsus oleks kasutusloa andmisest keeldunud. Kostja on seisukohal, et kasutusloa andmist võib takistada hoopis hageja poolne elektrisüsteemi ilma projektita muutmine.
16.Hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest ega hagiavaldusest ei ole võimalik aru saada, milles täpselt müügilepingu objekti mittevastavus lepingutingimustele seisneb. Müügilepingu punktis 2.2.1 hageja kinnitas, et on vaadanud müügilepingu eseme üle ja on tutvunud kostja poolt esitatud korteriomandit puudutavate dokumentidega, sh ehitusprojektiga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlikud ostetava vara seisukorrast. Enne müügilepingu sõlmimist objekti seisukorraga tutvumine ongi vajalik selleks, et ostja selgitaks enda jaoks välja, kas ta on valmis pakutava asja kokkulepitud hinnaga ostma. Seega oli hageja teadlik, millises ehituslikus seisukorras ridaelamuboksi hageja kokkulepitud hinna eest kostjalt ostis. Kostja on seisukohal, et müüdud korteriomand vastas müügilepingu tingimustele.
17.Kostja leiab, et hageja 03.04.2007 üldsõnalist avaldust ei saa käsitleda hinna alandamise avaldusena VÕS § 112 lg 1 tähenduses. Hinna alandamise avaldus peab olema konkreetselt ja arusaadavalt motiveeritud ning tõendatud. 06.03.2007 hinnakalkulatsiooni koostamine ei tõenda kostja poolt oma 06.03.2006 sõlmitud müügilepingu järgsete kohustuste rikkumist ja selle mahtu. Hinnakalkulatsioonis ei ole käsitletud konkreetseid objektil esinevaid puudusi, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas pakutavad tööd on väidetavate puuduste kõrvaldamiseks ka vajalikud või on nende tegemise vajalik tulenevalt hageja omapoolsetest ümberehitustest, objekti ebaõigest hooldamisest ja kasutamisest. Hinda saab alandada lähtudes kohase ja mittekohase täitmise väärtuse suhtest, mitte teoreetiliselt võimalikest kuludest aasta hiljem.
18.Kostja on seisukohal, et hageja oleks pidanud kostjat teavitama asja lepingutingimustele mittevastavusest 2 kuu jooksul pärast mittevastavusest teada saamisest. Hageja ei esitanud 06.05.2006 kostjale mingeid pretensioone korteriomandi müügilepingu tingimustele mittevastavuse kohta ning hagejal puuduvad selleks mistahes mõistlikud vabandused, kuna alates 06.03.2006 oli hagejal täielik ligipääs korteriomandile. Seega, kui esemel olid mingid puudused, ei ole hageja teatanud neist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Lisaks oleks hageja pidanud andma kostjale võimaluse väidetavad puudused omal kulul kõrvaldada, mida hageja ei ole teinud, mistõttu on ostuhinna alandamine välistatud ka VÕS § 224 p 2 kohaselt.
19.Kuna tõendamata on nii müügilepingu esemes puuduste olemasolu, kui ka nende väärtus seisuga 06.03.2006, vaidleb kostja täielikult vastu ka hageja nõudele mõista kostjalt välja intress summas 6 280,94 krooni.
20.Kostja vaidleb täielikult vastu leppetrahvi nõudele summas 177 083,94 krooni. Kostja rõhutab, et müügilepingu punkti 6.5 kohaselt oli ostjal õigus nõuda müüjalt mitte viivist vaid leppetrahvi. Pooled leppisid kokku, et juhul, kui müüja ei lõpeta müügilepingu lisas nr 1 nimetatud töid või mõnda nendest tähtaegselt on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 0,025% ostuhinnast iga tööde lõpetamisega viivitatud päeva eest. Viivis ja leppetrahv on olemuselt ja sisult erinevad õiguskaitsevahendid. Poolte vahel sõlmitud müügilepingu punkti 6.1 kohaselt tuli müügilepingu lisas nr 1 nimetatud tööd teostada kostja poolt hiljemalt 31.05.2006. Seega kui hageja leidis, et kostja jättis põhjendamatult müügilepingu lisas nr 1 loetletud tööd 31.05.2006 teostamata, siis oli hageja hiljemalt 01.06.2006 kostja poolt vastava kohustuse rikkumisest ka vaieldamatult teadlik. Kostja leiab, et leppetrahvi nõue oleks tulnud esitada hiljemalt kahe kuus jooksul kohustuse rikkumisest
2-07-28500 teadasaamisest. Hageja ei esitanud nõuet hiljemalt 31.07.2006, mistõttu tuleb hageja leppetrahvi nõue jätta igal juhul rahuldamata. Kostja on seisukohal, et leppetrahvi nõude esitamata jätmine kinnitab samas, et faktiliselt puudusid hagejal kostja vastu pretensioonid müügilepingu lisa nr 1 järgsete tööde teostamise osas. Lisaks peaks hageja väites, et kostja on viivitanud müügilepingu lisa nr 1 järgsete ehitustööde teostamisega konkreetselt nimetama, milline lisa nr 1 kohane töö oli 31.05.2006 seisuga teostamata ning millal vastav töö faktiliselt lõpetati. Kostja kinnitab, et kõik tööd on faktiliselt lõpetatud ja tellijale üle antud.
21.Kostja märgib, et ta ei vastuta müügilepingu lisa nr 1 kohaselt tööde 31.05.2006 lõpetamise eest juhul, kui tähtaegselt lõpetamist on takistanud hageja enda tegevus. Käesoleval juhul on oluline asjaolu, et hageja asus omaalgatuslikult muutma kostja poolt projekti alusel 19.05.2006 teostatud elektriühendusi. Hageja nimelt demonteeris kostja poolt projektijärgselt juba paigaldatud elektrijuhtmestiku sooviga juhtmestik ümber ehitada, millised ümberehitustööd jäid kostja teadmata põhjusel venima, mis takistas aga otseselt sisetööde jätkamist, millest tulenevalt raskendus omakorda muude tööde teostamise planeerimine. Lisaks otsustas hageja pärast müügilepingu sõlmimist tellida kostjalt veel viimistlustöid: ruumide värvimis- ja plaatimistöid. 19.04.200 esitas kostja hagejale orienteeruvate hindadega pakkumise nimetatud tööde tegemiseks. 24.04.2006 kinnitas hageja lisatööde tellimise soovi. Pärast tööde lõpetamist võttis hageja need küll vastu, kuid keeldus kostja poolt korduvalt pakutud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisest. Samamoodi oli hageja jätnud allkirjastamata ka varem pakutud aktid müügilepingu lisa nr 1 järgsete tööde osas, jättes kas aktid allkirjastamata või võttes need kaasa ning jättes pärast tagastamata. Viimane kord pakkus kostja hagejale akte allkirjastamiseks 20.08.2006, millised hageja võttis kaasa ega tagastanud, vaatamata kostja korduvatele palvetele ega esitanud ka mingeid vastuväiteid. Faktiliselt olid seisuga 20.08.2006 kõik ridaelamuboksi sisesed tööd kostja poolt lõpetatud ning hagejal puudusid igasugused kostjast sõltuvatest asjaoludest tulenevad takistused asuda sinna elama.
22.Hageja leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi alandatud osas ostuhinda ja ka leppetrahvi ning kompensatsiooni müügilepingu punkti 6.5 kohaselt. Hageja on teinud 03.04.2007 hinna alandamise avalduse väites, et seoses puudustega müügilepingu esemes ja müügilepingu lisas nr 1 nimetatud tööde teostamisega viivitamisega, on põhjendatud hinna alandamine summas 150 424 krooni. Järelikult tuleneb hinna alandamisest õiguslik asjaolu, et hageja on võtnud kostja poolse müügilepingu järgsete kohustuste täitmise vastu. Antud juhul leppisid pooled müügilepingu punktis 6.5 kokku leppetrahvi ja kompensatsiooni maksmises juhul, kui kostja viivitab omapoolse, müügilepingus lisas nr 1 nimetatud tööde tähtaegse teostamise kohustuse täitmisega. Ostjale anti lepingus õigus nõuda müüjalt kuni kohustuse täitmiseni leppetrahvi ehk tegemist oli kohustuse täitmisele sundiva sanktsiooniga, mida saab nõuda kuni hetkeni, mil kohustus ei ole täidetud. Kostja leiab, et arvestades kokkulepitud leppetrahvi olemust, ei ole seda võimalik nõuda pärast seda, kui hageja võttis kohustuse täitmise vastu. Seega hetkest, mil hageja võttis vastu müügilepingu ja selle lisa nr 1 järgsed tööd ja alandas seoses nendes väidetavalt esinevate puudustega nende eest tasumisele kuuluvat hinda, lõppes ka õiguslik alus nõuda leppetrahvi. Lisaks tuleneb müügilepingu punktist 6.5, et üüri kompensatsiooni maksmise eelduseks on asjaolu, et ostja ei saa kasutada elamiseks korteriomandi reaalosaks olevat eluruumi müüja poolt müügilepingu lisaks nr 1 olevate tööde teostamisega viivitamise tõttu. Kõnealune lepingutingimus ei anna ostjale õigust nõuda üüri kompenseerimist tuginedes muudele asjaoludele, nt müügilepingu esemes väidetavalt esinevate puuduste tõttu. Asjaolu, et hageja õigustamatult keeldus aktide allkirjastamisest ei tähenda, et kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Korteriomandi valdus oli faktiliselt hagejale üle antud juba 06.03.2006 ning korteriomand on jätkuvalt hageja valduses ja kasutuses.
23.Kostja leiab ka, et üüri kompensatsiooni nõue on oma sisult müügilepingu lisas nr 1 nimetatud tööde tähtaegset teostamist tagav sunnivahend, millest hageja oleks pidanud kostjat teavitama mõistliku aja jooksul. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks üüri tasumist ehk nõutavate kulutuste reaalset kandmist. Kostja kahtleb, kas hageja poolt esitatud eluruumi üürileping tegelikult ka 01.06.2009 sõlmiti, kuna puudub mõistlik põhjendus, miks hageja ei ole sellest kostjat teavitanud varasemalt. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, miks hageja on märkinud kostjale
2-07-28500 saadetud teadetes oma aadressiks hoopis XXX, Tallinn, kui tegelikult üürilepingu alusel peaks elama aadressil XXX, Tallinn.
24.Kostja rõhutab, et hagejal on ilmselgelt alates müügilepingu sõlmimisest puudunud ning puudub ka käesoleval ajal huvi ja soov asuda müügilepingu esemeks olnud korteriomandit ise eluruumina kasutama, mistõttu ei ole hageja taotlenud ka korteriomandile kasutusluba.
25.Vastuhagi kohaselt palub vastuhagi hageja vastuhagi kostjalt välja mõista põhivõlg summas 208 416,30 krooni, viivised seisuga 25.09.2007 summas 23 720,90 krooni ja alates 26.09.2007 seadusjärgne viivis protsendina (7% aastas, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav vastav viimane intressimäär) kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud.
26.15.04.2006 esitas vastuhagi kostja vastuhagi hagejale ettepaneku esitada hinnapakkumine XXX asuvas ridaelamuboksis maalri- ja plaatimistööde teostamiseks, millises vastuhagi hageja edastas vastuhagi kostjale 19.04.2006 e-kirja teel summas 208 416,30 krooni. Peale hinnapakkumise saamist teavitas vastuhagi kostja, et tööde maht ja hind on vastuvõetavad, millest alates tuleb lugeda poolte vahel sõlmituks töövõtuleping hinnapakkumises fikseeritud tingimustel. Konkreetset tähtaega viimistlustööde teostamiseks kokku ei lepitud. Tööde tellimist ja töövõtulepingu sõlmimist tõendab ka fakt, et 24.04.2006 edastas vastuhagi kostja vastuhagi hageja alltöövõtjale D OÜ-le e-kirja teel teate, milles informeeris enda poolt välja valitud keraamilistest plaatidest, värvitoonidest ja uste viimistluskatetest (tl 225-232). Plaatimistöid alustati 26.07.200 ja kõik viimistlustööd lõpetati 12.08.2006, mida tõendab 14.07.2006 allkirjastatud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakt (tl 233-234) ja 12.08.2006 allkirjastatud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakt (tl 235).
27.Viimistlustööde valmimise ja tasu maksmise kohustusest teavitas vastuhagi hageja vastuhagi kostjat, kuid vastuhagi hagejale teadmata põhjustel keeldus vastuhagi kostja viimistlustööde vastuvõtmise kohta vormistatud akti vastuvõtmisest ning samuti ei ole vastuhagi kostja viimistlustööde eest käesoleva ajani tasunud, mistõttu võlgneb vastuhagi kostja vastuhagi hagejale 208 416,30 krooni, millele lisandub seadusjärgne viivis seisuga 25.09.2007 summas 23 720,90 krooni. Kohtuotsuse põhjendus
28.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, hageja vande all, kuulanud üle tunnistajad ja eksperdi, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
29.Kohus selgitab, et kohtu põhjendustes on hageja all mõeldud ka vastuhagis kostjat ja kostja all vastuhagi hagejat.
30.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
31.Vaidlust ei ole, et 06.03.2006 sõlmisid hageja, kostja, IJ ja AS Hansapank korteriomandi hüpoteegiga koormamise ja müügilepingu ning asjaõiguslepingu, mille kohaselt ostis hageja kostjalt korteriomandi nr 4 asukohaga XXXhinnaga 1 662 760 krooni (tl 7-18). Lepingu punktis 2.1.3 kinnitab kostja, et korteriomandi hulka reaalosana kuuluv ridaelamuboks on ehitatud vastavalt kehtivale projektile, järgides head ehitustava ja ehitustegevust sätestavate õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Pooled sõlmisid lepingule lisa nr 1, millega kostja võttis kohustuse teostada ehitustööd ridaelamuboksis sees, väljas ja kinnistul tervikuna (tl 17-18). Vaidlust ei ole, et hageja tutvus enne kostjalt kinnistu ostmist kinnistu ja sellel asuva elamuga, mis oli pooleli ja milles oli tegemata siseviimistlus ja osad välistööd.
2-07-28500
32.Vastavalt VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vaidlust ei ole, et hageja on tasunud kostjale lepingus märgitud hinna 1 662 760 krooni. Eeltoodu hind hõlmab ka vastavalt lepingu punktile 6.2 lisas 1 nimetatud tööde tasu. Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustub kostja teostama vastavalt kinnitatud ehitusprojektile lepingu lisas nr 1 fikseeritud ehitustööd korteriomandis hiljemalt 31.05.2006 ja punktis 5.2.1 kohustub kostja korteriomandi hageja valdusse üle andma hiljemalt 31.05.2006 tingimusel, et kostja on lõpetanud lepingus nimetatud ehitustööd. Seega kostja vastavalt sõlmitud lepingule pidi enda kohustused täitma hiljemalt 31.05.2006 (tl 11). Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks täitnud oma kohustuse kokku lepitud tähtajaks s.o 31.05.2006, siis leiab kohus, et kostja ei täitnud kohaselt lepingut kokkulepitud tähtaja osas.
33.VÕS § 217 sätestab nõude asja vastavuse lepingutingimustele. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid ja lõike 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi; kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse; asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Müüja oluliseks kohustuseks on anda müüdud asi üle kindlaksmääratud seisundis. Seega asi peab oma faktiliste omaduste poolest olema vaba puudustest, mis vähendavad müüdud asja kasutusväärtust. Kuna pooled on lepingus kokku leppinud osade omaduste sisustamise pärast asja otsese valduse üleandmist, siis saab pidada mõistlikuks, et hageja teatas puudustest hiljem, mitte vahetult pärast lepingu sõlmimist. Kostja ei ole tõendanud millal ta valduse faktiliselt üle andis. Kohus leiab, et poolelioleva korterivõtmete omamine hagejal ei ole samastatav kokkulepitud omadustega müügiobjekti valduse üleandmine hagejale.
34.TsÜS § 58 järgi asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised. VÕS § 211 lg 1 sätestab, et müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et seisuga 27.07.2006 ei olnud kostja hagejale üle andnud ehitusprojekti ja ehitise tehniliste dokumentide originaale, millede olemasolu on kasutusloa saamise eelduseks tulenevalt ehitusseaduses sätestatust. Eeltoodud dokumendid ei olnud hagejale üle antud ka ekspertiisi teostamise ajaks s.o 25.10.2006 – 02.11.2006. Tuginedes eeltoodu saab kohus järeldada, et seisuga 02.11.2006 ei olnud kostja oma lepingujärgset kohustust täitnud. Eeltoodu dokumentatsioon on vajalik kasutusloa saamiseks, seega kostja tegevusetus on kasutusloa saamisel takistavaks asjaoluks. Hageja selgitus, et tal puudus ehitise dokumentideta mõte esitada avaldus kasutusloa saamiseks, on veenev.
35.VÕS § 218 lg 4 müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma Kohus leiab, et hageja ei pea tõendama puuduste olemasolu müügilepingu sõlmimise ajal 06.03.2006, kuna toimus poolelioleva ehitise ülevaatus ja hageja ei saanud fikseerida puudusi ehitise osadel, mida tulevikus kostja ehitama hakkas (loetelu on lepingu lisas 1).
2-07-28500
36.VÕS § 220 lg 1 järgi ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijale müügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 664 lg 1 tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Hageja on edastanud kostjale 27.06.2006 teate puuduste kohta, millise on kostja allkirja vastu vastuvõtnud. Seega kostja sai puudustest teada mõistliku aja jooksul ja kostjal oli võimalus asuda puudusi kõrvaldama. Hagis esitatud nõudest nähtub, et kostja puudusi ei kõrvaldanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta puudused kõrvaldas. Hageja puuduste kõrvaldamise kulude kindlakstegemiseks ja ehitise kindlaksmääramiseks tellis 25.10.2006 OÜ-lt E eksperthinnangu ja hinnakalkulatsiooni (tl 20-25, 199-213). Eeltoodud dokumendid koostas riiklikult tunnustatud ekspert ES, kes on märkinud ka millised tööd kuuluvad parandamisele. Ehitusekspertiisi tegemise ajaks ei olnud hagejale vaatamata sellekohase nõude esitamisele kostja poolt ehitusprojekti ja muid ehitisega kaasnevaid dokumente üle antud. Vaatamata enamus dokumentatsiooni puudumisele ei tähenda seda, et pika staažiga ekspert ei suudaks visuaalsel vaatlusel tuvastada ehitise ehitusnormidele mittevastavust. Ekspert on leidnud puudusi: katuse paigalduses; vihmaveetoru ja vihmaveerennid olid ristlõikepinnalt poole väiksema suurusega kui on kehtestatud normid ja vihmaveerennid olid paigaldatud liiga eemale ja madalale; puudub lume- ja jääsulatussüsteem; tuuletõkkeplaatide halb tihendus; aknad ja uksed viltu ees ja kinnikiilutud seisus; betoonis praod, põrandaküte ebaühtlane; jne. Eeltoodut kinnitas ja selgitas ekspert suuliselt kohtuistungil. Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi pädevuses ja tema poolt hinnangu andmisel vaidlustatud objekti osas. Eeltoodut kinnitas ka hageja kui ta andis ütlusi vande all. Hageja olles vande all lisas: eluruumi küttesüsteem puudustega, kuna kütmisel läks diiselkütuse hais teisele korrusele, mistõttu oli ruumis raske viibida; vannitoas vesi voolas elutuppa, kuna põrand on ehitatud vale kaldega; kui keegi pööningul liikus läks ventilatsiooniauk paigast ära; jne. Puuduste olemasolust ja pretensioonide esitamisest ehitajale teadis kinnitada ka tunnistaja JT, kes käis vaidlusalusel objektil maaklerina. Tunnistajale JToli teada, et ehitaja tunnistas puuduste olemasolu. Ühepoolne akti koostamine kostja poolt ei tõenda, et müügiobjekt vastas kokkulepitud tingimustele. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja müüs puudustega asja, talle anti võimalus puuduste kõrvaldamiseks mõistlikult aega, kuid kostja ei kõrvaldanud puudusi.
37.VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3, 5 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, alandada hinda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 112 lg 1 alusel kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 2 järgi hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks.
2-07-28500 Kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Vastavalt VÕS § 112 lg-le 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Toodu väljendub valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Hageja teavitas kostjat hinna alandamisest kirjaga 03.04.2007 (tl 19), mille kohaselt ei ole kostja ridaelamuboksi ehitanud vastavalt kehtivale projektile, järgides head ehitustava ja ehitustegevust sätestavate õigusaktide kehtestatud nõudeid ning on müünud hagejale tõsiste ehitusvigadega korteri, millede likvideerimine maksab hageja tellitud esialgse hinnakalkulatsiooni kohaselt 150 424 krooni (tl 20-25). Kohus leiab, et kostjale anti piisavalt aega puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kostja puudusi ei kõrvaldanud, siis kostja vastuväited, et tuleb nõuda puuduste kõrvaldamist enne hinna alandamist on ainetud. Tuginedes eelöeldule leiab kohus, et on põhjendatud hagejal nõuda asja hinna alandamist suuruses, millega on võimalik saavutada lepingus kokkulepitud omadustega müügiese. Seega nõue 150 424 krooni kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Juhinduvalt VÕS §-dest 112 lg 3, 189 lg 1 ja 94 lg 1 on hagejal õigus nõuda hinna alandamise korral ülemäära makstud summalt intressi alates 06.03.2006 kuni raha tagastamiseni. Hageja on arvestanud intressi summas 16 475,88 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
38.VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Lepingu punktis 6.5 on fikseeritud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt, et kostja kompenseeriks hagejale tema poolt tasutud üüri elamispinna eest, mille hageja on üürinud ajavahemikus, millal hageja ei saanud kasutada elamiseks korteriomandi reaalosaks olevat eluruumi. Kompensatsiooni arvutatakse sellisel juhul alates 01.06.2006 kuni ehitustööde lõpetamise ja valduse üleandmise aktide alla kirjutamiseni. Kuivõrd hageja ei saanud korterit elamiseks kasutada, siis oli hageja sunnitud üürima endale elamispinna. Hageja sõlmis 01.06.2006 A. K korteri üürilepingu, mille p 1.1 kohaselt üürnik sai tasu eest kasutamiseks XXX ruumid ja kohustus tasuma üüri 8 000 krooni kuus (tl 2628). Hageja üürikorterit üüris 14 kuud ning on tasunud üüri kokku 112 000 krooni, mistõttu on hagejal õigus saada kompensatsiooni 112 000 krooni. Kostja väide, et kostja ei elanud eelmärgitud aadressil, kuna posti aadress oli teine ei tõenda, et hageja ei üürinud eelnimetatud eluruumi. Hageja vande all antud ütlustest selgus, et posti aadressil elab tema vanaema ja ta kasutab seda aadressi postiaadressina, kuna sinna jõuab post kindlasti kohale. Kohus leiab, et hageja selgitus on veenev.
39.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
2-07-28500 VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 160 lg 1 järgi lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Vastavalt VÕS § 160 lg 2 kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingu punktist 6.5, et juhul, kui kostja ei lõpeta lepingu lisas nimetatud töid või mõnda nendest tähtaegselt, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,025% kogu ostuhinnast iga tööde lõpetamisega viivitatud päeva eest. Kostja pidi enda kohustused täitma hiljemalt 31.05.2006, millisest kuupäevast alates on kostjal tekkinud hagejate ees viivitus. Seisuga 01.08.2007 on kostja viivitanud tööde lõpetamisega kokku 426 päeva, sega on hagejal õigus nõuda viivist summas 177 083,94 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingus nimetatud tööd lõpetanud, mistõttu on hageja õigustatud viivituse eest saama tasu. 40.Vastuhagi VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 alusel lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku töövõtulepingut, kuna täitmata on lepingu sõlmimiseks vajalikud eeldused VÕS § 9, § 16 ja § 20 tähenduses. Vastuhagi hageja ei ole vastuhagi kostjale hinnapakkumist saatnud, samuti ei ole hinnapakkumine vastuhagi kostja hinnangul piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, kuivõrd selles ei ole kokku lepitud isegi tööde teostamise võimalikku algusaega ega kestvust. Siseviimistlustööde puhul on tööde kestvus kahtlemata üks olulisemaid lepingutingimusi, mis peab lepingu sõlmimise ettepanekus olema määratletud. Vastuhagi kostja on seisukohal, et kuivõrd lepingu sõlmimise ettepanek ei olnud piisavalt määratletud, siis ei ole tegemist oferdiga, mistõttu ei ole poolte vahel väidetavat töövõtulepingut sõlmitud. Samuti ei ole vastuhagi hageja tõendanud aktsepti andmist vastuhagi kostja poolt. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole pooled kokku leppinud tööde teostamise mahus ega materjalide hindades (tl 225-228). Vastuhagi hageja kui teenuse osutaja ei pidanud vajalikuks sõlmida lepingut kirjalikult, mistõttu puudub kohtul võimalus välja selgitada milles pooled täpselt kokku leppisid kui üldse leppisid. Poolte selgitused on erinevad. Vastuhagi kostja ei võta omaks vastuhagi hageja poolt väidetavat teenust. Kohtule esitatud kostja hinna pakkumine ei ole sisustatud adressaadiga, seega jääb selgusetuks seos hagejaga (tl 237, 238). Pooled ei ole vormistanud üleandmise-vastuvõtmise akti, seega tõendamata tehtud tööd. Kostja ei ole esitanud tõendeid tehtud kulutuste kohta. Tõenduslikku tähendust ei oma kostja ja kostja alltöövõtja OÜ D vahel 14.07.2006 sõlmitud ehitustööde üleandmise ja vastuvõtmise akt (tl 233). Kohus soovib rõhutada, et nii kostja kui OÜ D seaduslik esindaja on sama isik PR, seega tõend on koostatud ja allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et vastuhagi tuleb tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata.
41.Kostja väide, et hageja ei plaaninud ostetud korterisse elama asuda, ei oma käesolevas vaidluses mingit tõenduslikku tähendus. Müügiobjekt peab vastama kokkulepitud tingimustele sõltumata sellest mis eesmärgil see ostetakse. Hageja on esitanud 29.05.2009 eksperthinnangu (tl 347-363), milles nähtub, et hinda mõjutab -10% teadlikud ehitusdefektid, mis omakorda kitsendab ostjate ringi, kuna ostja ei saa koheselt asuda korteriomandit kasutama. Eeltoodu on hinnatav asjaoluna, et hagejale kuuluv korteriomand ei ole kasutuskõlbulik. Hageja kohtuistungi ajaks ei ole vaidlusalust korteriomandit võõrandanud. Menetluskulud
2-07-28500
42.TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud sh kohtuvälised kulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.