Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

14.07.2008 Osaühingu Aktiva Finants esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VKpõhivõlgnevuse 905,03 krooni saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ning tegi määrusega makseettepaneku. Võlgnik vastuväite tõttu jätkab kohus asja menetlemist hagimenetluses. 16.11.2009 hageja esitas põhjendatud hagiavalduse. 12.01.2010 kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei esitanud määratud tähtajaks kirjalikku vastust hagile. Kostja 11.02.2010 kaja alusel kohus taastas asjas menetluse.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

16.11.2009 hagiavalduses hageja taotleb kostjalt välja mõista järelmaksu lepingu järgse võlgnevuse 905,02 krooni, tasumata intressid 27,24 krooni, viivised 576,78 ja kirjalike teadete tasu 300 krooni koos lisanduvate viivistega. Hagi asjaolude kohaselt OÜ L ja kostja sõlmisid 02.08.2006 järelmaksulepingu, mille alusel kohustus kostja ostetud kaupade eest tasuma 2611 krooni vastavalt järelmaksugraafikule. OÜ L edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse OÜ-le Aktiva Finants, kellel on sõlmitud OÜga L faktooringuleping. Hageja kontrollis avalikest allikatest kostja krediidivõimet ja andis OÜle L nõusoleku tasuda kostja tellimuse eest ning võimaldada kostjal tasuda tellitud kaupade eest OÜ-le Aktiva Finants maksegraafiku alusel. 29.08.2006 hageja koostas järelmaksugraafiku, mille kohaselt kostja pidid tasuma 2611 krooni kuue kuu jooksul 466,13 krooniste kuumaksetena. Maksegraafikujärgne intresside summa on 185,79 krooni. Maksegraafik edastati kostjale koos kaubaga. Kostja ei täitnud graafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu OÜ Aktiva Finants saatis kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Järelmaksulepingu üldtingimuste p 8.2. kohaselt on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest 300 krooni. Hagi esitamise seisuga on kostja järelmaksugraafikust tulenev tasumata jääk on 905,02 krooni. Samuti on tasumata intressid 27,24 krooni. Vastavalt tellimustingimustele on maksmisega viivitamise korral hagejal õigus nõuda viivistasu 0,5 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist alates viimases maksemeeldetuletuses määratud tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku 2778,41 krooni. Hageja vähendab viiviseid summani 576,78 krooni, millise summa taotleb kostjalt välja mõista. Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest 0,5 % võlgnetavalt summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni. 14.05.2010 hageja täiendavas seisukohas kostja vastusele hageja märgib, et kostja poolt 09.05.2010 tasutud summa hageja arvestas VÕS § 415 lg 2 alusel esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste katteks (300 krooni kirjalike teadete kulu) ja osaliselt põhivõlgnevuse katteks. Hagejal on jätkuvalt kostja vastu nõue põhivõla summas 272,76 krooni,

intresside 27,24 krooni ja viiviste 576,78 krooni tasumiseks, mille hageja taotleb kostjalt välja mõista. Hageja taotleb hagi rahuldada, menteluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja 23.04.2010 menetlusdokumendid märgib, et on teinud kõik endast oleneva, et kostjaga kohtuväliselt võla tasumise osas kokkulepet saavutada. Lisaks hagile lisatud meeldetuletusele on hageja kostjale ka lepingulisele aadressile 14.05.2007 kuupäevaga meeldetuletuse. Lisaks hageja on kostjale helistanud vahetult pärast esimese lepingu kohase maksetähtaja möödumist: esimese makse tähtaeg oli 28.09.2006, kostja tasus esimese makse 02.10.2006. Ka edaspidi tegi kostja makseid hilinemisega. Kui kostja maksemeeldetuletustele ei reageerinud, oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Oma kohustuste täitmise eest vastutab kostja. Hageja saab võlga meelde tuletada, kuid ei saa kostjat sundida võlga tasuma. Võlgnevuse unustamine ei saa olla kohustusest vabanemise aluseks. Võla tasumisega viivitamise eest on ette nähtud viivis. Hagi esitamise ajal ei olnud hageja palgal mitte ühtegi isikut, kes oleks hagejat esindanud kohtumenetluses. Hageja ostab vastavat teenust OÜ-lt Julianus Inkasso. Kuna kostja enda tegevusetus on põhjustanud hagejale vajaduse alustada kohtumenetlus, siis on kostja kohustatud tasuma vastava menetlusega kaasnevad kulutused.

KOSTJA VASTUS

06.04.2010 kirjalikus vastuses ja 13.05.2010 kostja avalduses hageja vastuse osas kostja võtab hagi õigeks summas 932,26 krooni, so järelmaksugraafiku kahe viimase makse summas (so põhivõlg 905,02 krooni ja intress 27,24 krooni). Vaatamata hagi õigeksvõtmisele ei ole kostja varem midagi maksnud, sest maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt nõuab Julianus Inkasso OÜ võla tasumist Julianus Inkasso OÜ, mitte hageja pangakontole. Kostja oli segadusse ning ei saanud aru, kellele võlg peab tegelikult olema makstud. Puuduvad andmed, et hageja oleks võla loovutanud Julianus Inkasso OÜ-le. Seetõttu 09.05.2010 kostja tasus 932,26 krooni OÜ Aktiva Finants arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Kuni võlgnevuse tekkimiseni kostja täitis oma kohustusi korrektselt ning võlgnevus tekkis kostja unustlikkuse, mitte pahatahtlikkuse pärast. Võlgnevuse tekkimise hetkeks kostja oli veendunud, et on oma kohustused hageja ees täielikult täitnud. Pooltevahelise lepingu p 7.3 kohaselt lahendatakse lepinguga seotud vaidlused ja lahkarvamused lepinguosaliste vahel läbirääkimiste teel, lepingu p 7.4. kohaselt antakse vaidlus kohtu lahendada üksnes juhul, kui vaidlusi ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel. Hageja ei ole kunagi võlgnevusega seoses kostja poole pöördunud, kuigi kõik kostja kontaktandmed olid hagejal olemas. Hageja pöördumiseks Julianus Inkasso OÜ poole ei olnud mingit põhjust ning selle firma teenuste järgi puudus ka vajadus. Hageja ei ole kunagi püüdnud lahendada tekkinud vaidlust ja nõuda võlgnevust sisse iseseisvalt läbirääkimiste teel. Pöördumine Julianus Inkasso OÜ poole on hagejapoolne pahatahtlik käitumine, mille eesmärgiks on samasse kontserni kuuluva ettevõtte rikastamine (OÜ Aktiva Finants ja OÜ Julianus Inkasso kuuluvad mõlemad 100 % samale omanikule OÜ Julianus Grupp ning mõlemaid juhib üks ja sama inimene KM). Eeltoodu aluse kostja leiab, et hageja ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning kohus oleks pidanud hagi menetlusse võtmisest keelduma.

Ülejäänud osas kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja taotleb jätta rahuldamata hageja nõue 300 krooni kirjaliku teate tasu väljamõistmiseks, kuna mingit kirjalikku teadet ei ole hageja kunagi kostjale saatnud. Samuti ei ole hageja kostjale helistanud ega muul viisil kontakti otsinud. Kostja leiab, et põhjendamatu on viivisenõue, kuna hageja ei ole kunagi midagi teinud selle kulu (kostja jaoks) ärahoidmiseks või vähendamiseks (selle all kostja peab silmas eelkõige tekkinud võlgnevusest kostja õigeaegselt teavitamist), mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Põhjendamatu on hageja nõue menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohustuse täitmise asemel saab kahju hüvitamist nõuda üksnes pärast võlgnikule täitmiseks täiendava tähtaja andmist, sellist tähtaega ei ole kostjale kunagi antud. Seetõttu on kahju hüvitamise nõuded alusetud. Hageja käitumine on pahatahtliku iseloomuga ning on suunatud ettevõtte rikastamisele, mitte kostja poolt oma kohustuste täitmisele. Hagejal ei olnud alust pöörduda kohtusse ning kostja on seisukohal, et hageja on ise põhjustanud nende kulude tekkimise.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt on võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Vaidlusaluses lepingus on ette nähtud hageja õigus nõuda lepingu iga rikkumise korral teate saatmise eest tasu kindlas summas (leppetrahvi), sõltumata vastava rikkumise administreerimise, teate koostamise ja saatmise tegelikest kuludest. Eeltoodu alusel on vaidlusaluses lepingus sisalduv kirjaliku teate tasu 300 krooni maksmise kohustus tühine tüüptingimus.

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 2000 krooni: 1000 krooni riigilõivuna maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses ning 1000 krooni õigusabi näol. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Võttes arvesse hagihinda, samuti seda, et kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata leppetrahvi osas, hagihinna määramise aluseks oleva põhinõude ja intressi osas on kostja hagi õigeks võtnud, peab kohus õigeks jätta kostja kanda hageja kohtukulud tasutud riigilõivu näol (1000 krooni). Samuti jäävad kostja kanda kõik tema enda menetluskulud. Hageja kanda jäävad tema enda õigusabikulud. Hageja on kostja ostu krediteerinud faktoorina. VÕS § 256 p 2 kohaselt on faktooringulepingust tulenevaks faktoori kohustuseks anda faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Seega on nõude sissenõudmine hageja faktooringlepingust tulenev otsene kohustus. Asjaolu, et oma igapäevase majandus- ja kutsetegevuse ülesannete täitmiseks hageja kasutab lepingulist õigusabi, on hageja valik ja äririsk. Tegemist ei ole keerulise õigusliku vaidlusega, vaid hageja põhitegevusalast tuleneva nõudega. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja nõude alusdokumentidega tutvumiseks, hagiavalduse vormistamiseks ja kostja vastuste osas kirjalike seisukohtade vormistamiseks kulutanud kokku 0, 848 h. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava avalduse esitanud. TsMS §-le 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.