Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-4103

vastu ja hagilt 22.01.2010 summas 5000 krooni Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 2900072369, selgitus R.S., 22-jan-10, hagiavalduse esitamine.)

Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avaldustes loobunud (TsMS § 630 lg 2). Otsus jõustub selle tegemisest (TsMS § 456 lg 1). Asjaolud 27.01.2010.a. esitas Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) maakohtule hagi R.S. vastu 27 312.70 krooni ja lisanduva viivise nõudes. 18.02.2010.a. võttis maakohus hagi menetlusse ja väljastas kostjale vastamiseks hagimaterjalid /t.l 25-27, 30-31/. Kostja sai 05.04.2010 hagimaterjalid isiklikult kätte /t.l 32/. 08.04.2010.a. esitas kostja kohtule hagi õigeksvõtva avalduse ja teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega ja ta loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest /t.l 33, 34/. Hageja palub TsMS § 150 lg 2 p 3, 174 1 lg 1 ja lg 3 ning TsMS § 440 alusel hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega ja muu hulgas tagastada talle menetluses tasutud riigilõivust 5255.61 kroonist pool s.o 2627.80 krooni /t.l 38-41/. Avalduses avaldab hageja, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest enne kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta ka juhul, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavaks tegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

2-10-4103

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus on jätnud käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa TsMS § 444 lg 2 ja lg 4 alusel.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.