Tsiviilasi nr.2-09-33448
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-33448
Tsiviilasi
Swedbank Varakindlustuse AS hagi AT vastu 15 100 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Varakindlustuse AS Hageja esindaja Kadri E Kostja AT (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Aleksander P (Palex Group ÕB ) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel PLM HOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) PLM HOÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar E (Eiche & Partnerid Advokaadibüroo )
Kohtuistungi toimumise aeg 26.04.2010
Hagi rahuldada. Välja mõista AT 15 100 (viisteist tuhat ükssada) krooni Swedbank Varakindlustuse AS kasuks. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga
Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Harju maakohtu menetluses on Swedbank Varakindlustuse AS hagi AT vastu 15 100 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 16.09.2007 Tallinnas, Xxxveekahjujuhtum, mille tagajärjel tekkis kahju nimetatud korteri omaniku LŠ varale, mis oli kindlustatud Swedbank Varakindlustus AS-is. Kahjujuhtumi fakti kohta avas hageja kahjutoimiku, mille alusel maksti välja LŠle kindlustushüvitis summas 15 100 krooni. Vastavalt PLM HOÜ sündmuskoha ülevaatuse aktile oli vara veekahju põhjustajaks korteris 8 toimunud veeavarii, mille tagajärjel valgus vesi alumise korruse korterisse 3. Veeavarii korteris 8 tekkis radiaatorite demonteerimise järgselt avatuna jäetud püstakutest. 14.09.2007 tellis korter 8 küttepüstikute sulgemise ja tühjendamise seoses radiaatorite vahetusega, tööd teostas korteriomaniku poolt valitud firma. Kui demonteeritakse vanad radiaatorid ja koheselt uusi ei paigaldata, siis korteris avatuna jäetud püstikute otsad suletakse ajutiste kraanidega või korkidega, kuid korteris 8 seda ei tehtud. Kuivõrd vahepeal asus keegi süsteemi täitma, siis tekkis avatuna jäetud püstikutest uputus ning on ilmselge, et kui korteri 8 omanik oleks sulgenud demonteeritud radiaatori püstiku korgi või ajutise kraaniga, poleks kõnesolevat kahju tekkinud, lisaks oleks kostja pidanud kirjaliku teatisega teavitama ka teisi ühistuliikmeid küttesüsteemitöödest. Hageja on seisukohal, et varalise kahju korteris 3 põhjustas korter 8 omaniku ATi ebapiisav ning hooletu tegutsemine oma korteriomandi valdamisel, mistõttu esitas hageja kostjale tagasinõude 15 100 krooni tasumiseks. Kostja vastas nõudele, et ta endal lasuvat vastutust ei tunnista. Kuivõrd kostja nõuet hagejale tasunud ei ole, palus hageja kostjalt välja mõista hageja poolt kannatanule hüvitatud vara taastusremondi maksumus summas 15 100 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Kostja oma vastuses kohtule hagi ei tunnistanud ning leidis, et hagi on esitatud valele kostjale. Kostja otsustas vahetada oma korteris radiaatorit ja pöördus korteriühistu esimehe S M poole palvega aidata küttepüstikute sulgemisega ja tühjendamisega alates 14.09.2007 kuni 17.09.2007. Korteriühistu esimees ütles, et ta sõidab nendel päevadel Tallinnast ära ja soovitas pöörduda PLM HOÜ poole. Kostja pöördus PLM HOÜ poole, kuid nemad keeldusid töö tegemisest, kuna nendel on tellimused võetud kuni kütteperioodi alguseni. Kostja tellis PLM HOÜ-lt ikkagi küttepistikute sulgemise ja tühjendamise seoses radiaatorite vahetusega ning PLM HOÜ võttis endale kohustuse, et alates 14.09.2007 kuni 17.09.2007 on elamu küttepüstikud kinni ja tööde teostamisel ei ole piiranguid. Vastavalt tellimusele küttepüstikud tühjendati 14.09.2007 ja kostja poolt palgatud AS hakkas vahetama korteris nr 8 radiaatorit, olles kindel, et küttepüstikud on kinni. 15.09.2007 õhtuks olid kõik radiaatorid vahetatud välja arvatud suure toa radiaator, mis pidi vahetatama järgmise päeva hommikul. 16.09.2007 jõudis AS maja juurde ja nägi, et korteri aknad on auruga kaetud. Korterisse jõudnuna nägi ta, et suures toas on põrandal vett, teistes tubades vett ei olnud, koridoris oli niiske. Samal ajal jõudis kohale ka korteriühistu esimees, kes pidi Tallinnast ära olema. Vastavalt PLM HOÜ koostatud aktile tuli 16.09.2007 kell 9.30 PLM HOÜ-le väljakutse xxxkorterist, et ülemine korter uputab. Avarii santehnik saabus kell 9.45 ning pani küttesüsteemi kinni. Eeltoodust saab järeldada, et PLM HOÜ oma kohustust ei täitnud, kui lubas, et süsteem on kinni kuni 17.09.2007, samuti jättis PLM HOÜ täitmata oma kohustuse teatada maja elanikele, et alates 14.09.2007 kella 16.00 kuni 17.09.2007 on majas küttepüstikud kinni. Kostja oli seisukohal, et kahju tekkimise eest ei vastuta mitte tema vaid PLM HOÜ ning kahju põhjustas PLM HOÜ ja KÜ esimehe ebapiisav ja hooletu tegutsemine.
10.03.2010 määrusega kaasas kohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel PLM HOÜ. OÜ PLM HOÜ selgitas kohtule 08.03.2010 ja 26.04.2010 esitatud seisukohtades, et kostja tellis PLM HOÜ-lt 14.09.2007 selgelt piiritletava teenusena trepikoja küttepistikute sulgemise, küttesüsteemi tühjendamise ja kokkulepitud ajal trepikoja küttepistikute avamise, millel puudub põhjuslik seos kostja tegevuse tulemusel tekkinud kahjuga. Kostja väide, et kolmas isik keeldus radiaatorite vahetamisest, on ebaõige, sest kostja ei ole kunagi kolmandalt isikult radiaatorite paigaldamist tellinud. Kostja ise on kinnitanud, et tema poolt valitud radiaatorite vahetaja (käsundisaaja) on oskusteabega spetsialist. Santehniliste tööde teostamisel on üldiselt tunnustatud kutseoskuseks hoolsusnõuete kõrgendatud järgimine, mis muuhulgas tähendab seda, et kui demonteeritakse vanad radiaatorid ja koheselt uusi ei paigaldata, siis korteris avatuna jäetud torude otsad suletakse ajutiste kraanide või korkidega. Hoolsuskohustus kohustab isikut täitma võetud kohustust vajaliku hoolikusega, st teenuse osutamisel järgima töö iseloomust tulenevalt mõistlikku hoolsust. Kostja valitud teenuse osutaja hoolsuskohustust ei järginud, mis ei ole vabandatav, veelgi enam, tegemist on hooletusega, mille tagajärgi isik teadis või pidi teadma. Hoolsuskohustuse mittetäitmine tõi kaasa põhjusliku seose tekkinud kahjuga. PLM HOÜ ja KÜ juhatuse vahel on 01.05.2002 sõlmitud hooldusleping, mille alusel PLM HOÜ jälgib ja teostab regulaarseid hooldustöid hoone tehnosüsteemide korrashoiuks ja tagab hoone tehnosüsteemide teenindamise avariide korral. Elamu küttesüsteem on aastaringselt täidetud ja surve all ning kõik ettevalmistustööd kütteperioodi alustamiseks tehakse esimeseks septembriks. Kuivõrd PLM HOÜ tegutseb lepingulistes suhetes korteriühistutega, on standardiks, et juhul kui PLM HOÜ teostab küttesüsteemide sulgemist, ei tehta seda enne kui selleks on valitseja, antud juhul KÜ juhatuse luba. -8 korteris radiaatorite vahetamiseks trepikoja küttepistikute sulgemiseks andis PLM HOÜ-le loa korteriühistu juhatuse esimees. PLM HOÜ kohustuseks oli 14.09.2007 trepikoja küttepistikud sulgeda ja süsteemist vesi välja lasta. PLM HOÜ teostas endale võetud kohustused vastavalt kokkuleppele ja suure hoolsusega, mida tõendab ka asjaolu, et kui kostja poolt valitud spetsialist demonteeris kostja korteris vanad radiaatorid, olid püstikud tühjad ja suletud, sest muidu poleks radiaatorite demontaaž õnnestunud. Seega puudub PLM HOÜ tegevuses põhjuslik seos tekkinud kahjuga ning PLM HOÜ-l puudub ka teave, kes võis avada trepikoja küttepistiku ja asuda küttesüsteemi täitma. 26.04.2010 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Kostja leidis kohtuistungil, et esitatud hagiavaldus ei ole põhjendatud, eriti summa osas. Veejooks kestis lühikest aega ja vaevalt, et selle ajaga saaks terve korteri parkett saada kahjustada. PLM HOÜ võttis endale vastutuse, et paneb kolmeks päevaks kinni kõik torud ja veesüsteemi, kuid seda kohustust ta ei täitnud. Kostja on käitunud õigesti, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. PLM HOÜ jäi kohtuistungil oma kirjalike seisukohtade juurde. Kostja tellis töö tema poolt valitud spetsialistilt. Küttepüstik on kaasomanike kaasomandis ning seda tuleb vallata nii, et see ei rikuks teiste kaasomanike huve. Lukud oli avanud ja äralõhkunud isik, kes on seni teadmata. PLM HOÜ kutsuti kohale selleks, et küttesüsteemi demonteerimist A.S poolt ei saanud alustada enne kui kogu küttesüsteem oli veest tühjaks lastud. Kostja valis tööde teostamiseks töömehe, jättes hoolsuskohustuse täitmata. Kolmas isik palus hagi kostja vastu rahuldada ja jätta kostja taotlus välja mõista kahjusumma kolmandalt isikult, rahuldamata. Kolmas isik palus kostjalt välja mõista ka kolmanda isiku kohtukulud.
Kohus lahendas asja lihtmenetluses, pidades asja arutamiseks kohtuistungi. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja ning kolmanda isiku seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja L. Š olid sõlminud varakindlustus lepingu, mille alusel tegi
hageja 19.09.2007 väljamakse, varakahju.
hüvitades 15 100 krooni eest veekahjustusest tekkinud
Kostja ei vaidlusta ka asjaolu, et tema korteris toimus 14.09.2007 kütteradiaatorite vahetus, mille käigus tekkis uputus. Kostja tellist PLM HOÜ-lt küttesüsteemidest vee väljalaskmise ja püstikute sulgemise, kuid vahetustööde ajal täitis keegi küttesüsteemi uuesti veega ning seetõttu tekkis ka uputus. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hüvitada hageja poolt kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi eest tehtud väljamakse, pooled vaidlevad nii kahju tekkimise kui ka kahju suuruse üle. Kohtule esitatud kahjutaotlusest ja sellele lisatud fotodest nähtub, et 16.09.2007 kella 11 ajal uputas laest tulev vesi L.Š (korter nr 8) korteris seinad ja põrandad. Fotodelt on näha nii põranda kui ka seinte kahjustused. Kohus leib, et on mõistlik kasutada kahjustuste likvideerimiseks tänapäevaseid ja kvaliteetseid materjale. Seinte ja põrandate kahjustamisel on mõistlik vahetada välja kogu põrandakate ja panna kogu toale uus, ühesugune tapeet, mitte piirduda vaid kahjustatud osade väljavahetamisega. Lisaks praktilisele funktsioonile on põranda- ja seinakattel ka esteetiline funktsioon ja kui ruumis on erineva mustriga seina ja põrnadakatted, võib see olla esteetiliselt vastuvõetamatu. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kahju tekkimist ja selle suurust. Kostja väited selle kohta, et vesi ei saanud imbuda korterisse nr 8, sest see ei asu kostja korteri all vaid sellest diagonaalis, on paljasõnalised. Vee vool mööda maja konstruktsioone ei pea ega saagi olla sirgjooneline vaid sõltub muuhulgas ka konstruktsioonide paigutusest, mida mööda vesi saab voolata. Kohtuasjas ei ole vaidlust selle, et PLM HOÜ ja kostja vahel oli sõlmitud küttesüsteemide tühjendamiseks ja sulgemiseks teenus, mida tõendab 14.09.2007 arve. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik teenuse osutas. Kohtule esitatud 16.09.2007 koostatud KÜ aktist nähtub, et elamu keldris asuva soojasõlme lukk on lahti murtud, mille kohta on esitatud avaldus politseisse, mida tõendab Põhja prefektuuri 10.03.2010 kiri. Kohus leiab, et kolmanda isiku või muude, menetluses osalemata isikute tegevus ei vabasta kostjat vastutusest hageja ees, sest kostja vastutab hageja ees seaduse mitte lepingu alusel. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on kostja kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad teiste korteriomanike reaalosa. Seega vastutab kostja korteri nr 8 omanikule tekitatud kahju eest seadusest tulenevalt ning VÕS § 492 lg 1 järgi on hagejal kui kindlustusandjal nõudeõigus kostja e kahju tekitaja vastu, kui ta on hüvitanud kindlustusvõtja kahju. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 15 100 krooni. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.