Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-12538

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 16.03.2010 esitas võlgnik osaühingu A(edaspidi OÜ A ) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 20.04.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni ning teha ettepanek OÜ A võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kümne kalendripäeva jooksul. 22.04.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.04.2010. Seisuga 21.05.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed 19.04.2010 esitas ajutine haldur kohtule aruande, mille kohaselt OÜ A on kantud äriregistrisse osakapitaliga 40 000 krooni. Võlgnik tegeles alates asutamisest akvaristikakaupade müügiga, üürides äripinda XXXkeskuses. Mais 2009 alustatud remonttööde tõttu kolis võlgnik 6 kuuks ebasoodsas asukohas paiknevale ja oluliselt väiksemale asenduspinnale, mis tingis kaupluse käibe ligi 50% languse võrreldes varasemate perioodidega. Pärast remonti, uuel müügipinnal, mis oli varasemaga võrreldes kolmandiku võrra kallim, samas kolmandiku võrra väiksem, ei suudetud taastada varasemat käivet ja lisaks kolimistega seotud kulude tõttu kasumisse ei jõutud. 2009. a tekkinud kohustusi ja käibevara puudujääki ei olnud võimalik kõrvaldada edasise majandustegevusega. Ajutine haldur märgib, et osanikel puuduvad vahendid täiendavate investeeringute tegemiseks. Olenemata juhatuse pingutustest jooksvate ja püsikulude vähendamiseks, oli ettevõttel tekkinud püsiv maksejõuetus. Juhatuse liikmeteks, osanikeks ja raamatupidamise eest vastutavateks isikuteks on juhatuse liikmed PL, ITja RP. Võlgniku vara Võlgniku kontol Swedbank AS’is on 3 966.03 krooni. Võlgniku selgituste kohaselt on AS Swedbank broneerinud kontolt 950.03 krooni, mistõttu on võlgniku andmetel vabu vahendeid summas 3 016.00 krooni. Nõudeid ostjate vastu on summas 17 783.00 krooni, kuid need on võlgniku esindaja sõnul ebatõenäoliselt laekuvad võlguolevate isikute maksejõuetuse tõttu. Võlgniku poolt kinnitatud ja ajutise halduri poolt päringute teel saadud andmetel on OÜ’l Avara seisuga 15.04.2010 3 966.03 krooni, millest on broneeritud 950.03 krooni seega kokku vähemalt 3 016.00 krooni. Võlgniku võlad Swedbank AS-i nõue võlgniku vastu on kokku summas 3 941.79 EUR (alus: laenuleping nr XXX), s.h saldo 3 921.90 eurot ja intress 19.89 eurot.

2-10-12538 Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetel seisuga 29.03.2010 moodustavad võlgniku maksuvõlad 1 072 222.01 krooni, lisaks arvestuslik intress 145 601.64 krooni. Kokku on võlgnikul ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 1 381 658.00 krooni. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Eeldades võlgniku esindaja antud selgituste ja registrite andmebaaside andmete õigsust, on ajutise halduri hinnangul OÜ A varade tegelik väärtus 3 016.00 krooni. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks majanduslangus ja kaubanduskeskuses remonttööde tõttu kolimine, väiksemal äripinnal töötamine ja osaline kaupluse sulgemine kolimisperioodiks. Asenduspind oli väiksem ning ebasoodsa asukohaga. Eelpool nimetatule tuginedes ning arvestades asjaolusid, et võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on vara 3 966.00 krooni, millest võlgniku esindaja sõnul on broneeritud 950.03 krooni. Võlgniku makseraskuste tekkimise alguseks võib halduri hinnangul pidada 2009. aasta kolmandat kvartalit. Põhiline majandustegevus on lõppenud võlgniku esindaja sõnul 2009. a veebruari lõpus. Kehtivaid töölepinguid ja kohustusi töötajate ees aruande koostamise seisuga ei ole. Eesti Haigekassa andmetel on OÜ Asotsiaalmaksukohuslane 9 isiku osas, kellel on kehtiv ravikindlustus. Ajutises pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik ei ole rikkunud pankrotiavalduse esitamiseks antud tähtaega äriseadustiku mõttes. Pankrotiavaldus on esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Ajutine haldur märgib, et 31.12.2009 seisuga oli võlgniku laoseis 443 600.00 krooni ja 15.04.2010 seisuga on laoseis null. Samas oli nimetatud varale seatud kommertspant. Vara realseerimisest saadud vahenditest on tehtud võlgniku andmetel väljamakseid katmaks jooksvaid kulusid, kuid mitte kommertspandipidajale. Ajutise pankrotihalduri arvates tuleb nimetatud asjaolu käsitleda kui võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist ning ühtede võlausaldaja eelistamist teistele võlausaldajatele. 20.04.2010 kohtuistungil on ajutine haldur täpsustanud, et vara müügist on tasutud võlgu üürileandjale ja võlgniku töötajatele, enne aruande koostamist on ajutine haldur üritanud täpsustada üürileandja pandiõiguse ja kommertspandiõiguse tekkimise aega, kuid see ei ole täpselt selgunud. Ajutine haldur leiab, et kuigi menetluses võidi ühtesid võlausaldajaid eelistada teistele, ei oleks menetlusökonoomia seisukohalt laovarude müügist saadud raha võlausaldajate vahel ümberjaotamisega seotud toimingud otstarbekad. Toomas S palub määrata ajutise halduri töötasuks 18 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks ning tasu mõista välja võlgnikult, millest hüvitada riigi vahenditest 6 200 krooni, 3 966.03 krooni võlgniku arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXXX ja 7 833.97 krooni mõista välja võlgniku seaduslikelt esindajatelt.

2-10-12538 Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 20.04.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni ning teha ettepanek OÜ A võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kümne kalendripäeva jooksul. 22.04.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.04.2010. Seisuga 21.05.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

2-10-12538 OÜ’l A on ajutise halduri andmetel vara vähemalt 3 016.00 krooni, teadaolevaid rahalisi kohustusi on summas 1 381 658.00 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu, pankrotiavaldus on esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et OÜ A pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ A pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ Atuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Toomas S on kohtule 19.04.2010 esitanud OÜ A ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 18 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni), s.h materjalidega tutvumine, päringute koostamine, kohtumine võlgniku esindajaga, päringutega kogutud andmete ning võlgniku poolt esitatud dokumentide ja andmete analüüs, aruande koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 18 000 krooni. Võlgniku esindaja PL ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 18 000 krooni tuleb tunnustada. Kohtu poolt tunnustatud tasu summast tuleb maksta välja Toomas S arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is riigi arvelt 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) ning mõista välja võlgnikult Toomas S kasuks 11 800 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu 3 894 krooni), s.h võlgniku arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is 3 966.03 krooni. Toomas S ei ole taotlenud OÜ Adokumentide hoidja määramist. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks OÜ Ajuhatuse liikme PL’e (isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.